2020. aasta aprillikuu turuülevaade

13. Mai 2020
Aprillis purustati mitu rekordit

 

Rodika Prohorova, turuanalüütik

AS Latvenergo müügiosakond

  • Nord Pooli börsil oli 20 aasta madalaim süsteemi keskmine hind
  • Põhjamaade kõrge hüdrobilanss mõjutas tulevasi elektrihindu
  • Baltimaades vähenes tootmine 30%
  • Daugava juurdevool oli 30 aasta väikseim
  • Covid-19 mõjutas jätkuvalt nõudlust tooraine järele 

Kõigis Nord Pooli müügipiirkondades langesid kuu keskmised elektrihinnad ka aprillis. Leedus oli kuu keskmine elektrihind 23,31 eurot/MWh, mis on 3% madalam kui märtsis. Läti müügipiirkonnas oli elektrihind 23,52 eurot/MWh, langedes 2%. Eestis langes see aga 1% ja oli 23,69 eurot/MWh. Aprillis kõikus Baltimaades tunnihind vahemikus 1,24 eurot/MWh kuni 109,11 eurot/MWh.

Aprill, elektrihind.png

Joonis 1. Elektri hulgimüügihinnad Nord Pooli müügipiirkondades (allikas: Nord Pool)

Nord Pooli börsil langes süsteemi keskmine hind aprillis 42% 5,26 euroni/MWh. See on viimase 20 aasta madalaim kuu spot-hind, kuna see purustas senise rekordi – 2000. aasta juuli hinna, mis oli 6,35 eurot/MWh. Põhjamaades toodavad elektrit peamiselt hüdroelektrijaamad, mistõttu mõjutab regioonis hinnatrende oluliselt hüdroloogiline olukord. Aprillis põhjustas madalat hinda rekordiliselt kõrge hüdrobilansi tase, suured lumekogused mägedes ja rohke sademete hulk, mis sundis elektritootjaid enne oodatavat suurvee aega Põhjamaades veel rohkem tootma. Madalate hindade tõttu peatati Rootsis mitu tuumaelektrijaama plokki.

Aprillis oli keskmine elektrihind Põhjamaade müügipiirkondades 8,68 eurot/MWh, Baltimaades oli see aga keskmiselt 15 euro/MWh võrra kõrgem. Baltimaades mõjutas elektrihinda turuolukord Nord Pooli börsil, tootmise üldine vähenemine 30% võrra ning väiksem energiavool ühendustes Kaliningradi oblasti ja Valgevenega.

aprill, joonis 2.png

Joonis 2. Elektri hulgimüügihinnad Nord Pooli müügipiirkondades aprillis (allikas: Nord Pool)

Euroopa riikides põhjustasid aga Covid-19 pandeemia tõttu kehtestatud piirangud 5–20% suurust elektrinõudluse vähenemist. Madala nõudluse tingimustes mõjutas tunnihinda oluliselt suur tootmine taastuvatest energiaallikatest. Tänavune aprill oli Saksamaal kõige päikeselisem alates 1951. aastast, mistõttu päikeseelektrijaamade toodang oli 7 TWh, mida on 24% rohkem kui 2019. aasta aprillis. Tuuleelektrijaamade toodang oli 9 TWh ehk 2,8% võrra väiksem, samas kui tahkel kütusel töötavate jaamade toodang vähenes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 64% 1,3 TWh-le. Aprillis oli elektri keskmine hulgimüügihind Saksamaal 17,09 eurot/MWh, kuu jooksul oli 40 negatiivset tunnihinda, mis ulatusid kuni –83,94 euroni/MWh. Sarnast olukorda – negatiivset tunnihinda – on täheldatud ka teistes Euroopa riikides; samal ajal oli Nord Pooli börsil ainult Taani müügipiirkondades osadel tundidel elektrihind negatiivne.

Aprill joonis 3.png 

 

Joonis 3. Elektri hulgimüügihinnad Euroopa riikides (allikas: APX, N2EX, EEX, TGE, NP)

Hüdroloogiline olukord mõjutas tulevaste elektrilepingute hindu

Aprillis põhjustas tulevaste elektrilepingute hindade langust jätkuvalt Põhjamaade hüdroloogiline olukord. Alates selle aasta algusest on hüdrobilanss olnud Põhjamaades üle normi. Viimati oli hüdrobilanss üle normi alates 2017. aasta oktoobrist kuni 2018. aasta märtsini, millele järgnes järsk langus ja suur hüdrobilansi defitsiit. Aprillis ületas see normi aga suurelt (24,6 TWh) ning langes kuu lõpuks kuivema ilma tõttu 21 TWh-ni. Samal ajal põhjustas hindade kõikumine seotud turgudel ka hinnalangust.

Aprillis langesid süsteemi tulevaste elektrilepingute (Nordic Futures) hinnad mai lepingu puhul 38% 6,22 euroni/MWh, lepingu sõlmimise hind oli 7,00 eurot/MWh. Süsteemi 2020. aasta III kvartali keskmine lepinguhind langes 18% 8,99 euroni/MWh, lepingu sõlmimise hind oli aprillis 9,05 eurot/MWh. 2021. aasta keskmine süsteemi future-hind langes aprillis 5% 22,09 euroni/MWh ning kuu lõpus oli lepingu sõlmimise hind 21,90 eurot/MWh.

Läti elektri keskmine future-hind mai lepingutel kasvas 2% 26,77 euroni/MWh, lepingu sõlmimise hind oli 26,10 eurot/MWh. Läti 2021. aasta future-hind oli aprillis langevat trendi järgides 1% madalam kui märtsis – 37,03 eurot/MWh.

Aprill joonis 4.png

 

Joonis 4. 2021. aasta elektri future-hinnad (allikas: Nasdaq OMX)

 Baltimaades langes elektri tootmine 30%

Eelmise aasta aprilliga võrreldes vähenes Baltimaade elektritarbimine veidi alla 6% 2068 GWh-ni. Lätis langes elektritarbimine 2019. aasta aprilliga võrreldes 4% 553 GWh-ni. Eestis oli tarbimine 2% väiksem ehk 640 GWh. Leedus langes aga tarbimine eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 9% 875 GWh-ni.

Aprillis langes Baltimaade kogu elektritoodang nii eelmise kuu kui ka 2019. aasta aprilliga võrreldes 30% 973 GWh-ni. Läti elektritoodang oli 376 GWh ehk 44% väiksem kui märtsis. Leedus langes elektri tootmine 7% 33 GWh-ni. Eestis oli aga elektritoodang Baltimaadest kõige väiksem, olles 262 GWh, mida on märtsiga võrreldes 26% vähem.

Aprillis kattis Baltimaade elektritoodang 47% kogutarbimisest. Lätis moodustas tootmine tarbimisest 68%, Eestis 41% ja Leedus 38%.

Aprill joonis 5.png

 

 

Joonis 5. Baltimaade elektribilanss (allikas: PSO)

Daugava juurdevool vähenes

Aprillis oli Daugava juurdevool 523 m3/s ehk 30 aasta keskmisest juurdevoolutasemest ligi 3 korda väiksem, langedes alla 2003. aastal täheldatud miinimumtaseme (639 m3/s). Läti sademete hulk oli aprillis kuu normist 47% väiksem. Seejuures ei kogunenud tänavu lumikatet ja Daugavale ei tekkinud jääd, mistõttu jäi ära ka suurvesi.

Aprill joonis 6.png 

Joonis 6. Daugava vee juurdevool kuus keskmiselt, m3/s (allikas: Läti keskkonna-, geoloogia- ja meteoroloogiakeskus)

 Daugava väike juurdevool põhjustas olulisel määral Latvenergo hüdroelektrijaamade toodangu langust. Märtsiga võrreldes oli langus 56% 209 GWh-ni. 2019. aasta aprilliga võrreldes oli HEJde toodang tänavu 28% madalam ja toodeti 289 GWh. Olukord elektri hulgiturul põhjustas Latvenergo SEJde toodangu 19% langust 54 GWh-ni. Tänavu oli toodang 35% madalam kui möödunud aasta samal kuul.

Aprill joonis 7.png

 

Joonis 7. Daugava HEJ ja Latvenergo SEJde elektritoodang (allikas: AS Latvenergo)

Covid-19 levik põhjustas toorainehindade langust

Brent Crude Futures-i tulevase toornaftalepingu hind oli aprillis 26,62 USA dollarit barreli eest ja kuu lõpus oli lepingu sõlmimise hind 25,27 USA dollarit barreli eest, mis on 26% madalam kui märtsis. Tänavu on nafta hind 63% madalam kui 2019. aasta aprillis.

Aprilli alguses õnnestus pärast pikki läbirääkimisi siiski tekkinud hinnalanguse pehmendamiseks OPEC+ liikmesriikide vahel naftatoodangu vähendamises kokku leppida. Covid-19 tõttu on nõudlus naftatoodete järele langenud 30%, ning nii leppisid OPEC ja Venemaa kokku 10 miljoni barreli suuruses naftatoodangu vähendamises, mis vastab kümnele protsendile 30% suurusest nafta ülejäägist. See oli oluline samm naftaturu stabiliseerimise suunas, kuid sellest ei piisa nafta hinna stabiilseks kasvamiseks. Samal ajal kasvasid USAs nõudluse vähenedes toornafta varud hing madalate hindade tõttu põhjustas see naftatootmise peatamise.

Tulevaste söelepingute (API2 Coal Futures Front month) keskmine hind langes aprillis 11% 44,69 USA dollarini/t, lepingu sõlmimise hind oli 39,85 USA dollarit/t.

Maailmas langeb nõudlus söe järele jätkuvalt. Covid-19 pandeemiaga seotud piirangud on põhjustanud väiksema nõudluse söe järele Indias ja Aasias. Euroopas on nõudlus söe järele endiselt madal ning tänavu moodustab söeelektrijaamade toodang ainult 12% kogu elektritoodangust. Lisaks hooajalistele muutustele ja suurele tootmisele taastuvatest energiaallikatest põhjustasid aprillis söehindade langust Euroopas ka Covid-19-ga seotud piirangud ja madalad hinnad tooraineturgudel.

Aprillis langes mai keskmine lepinguhind (Dutch TTTF) 22% 6,69 euroni/MWh ja lepingu sõlmimise hind oli 6,01 eurot/MWh. Maagaasi keskmine hind oli aprillis 55% madalam kui 2019. aasta samal perioodil.

Euroopas mõjutas hinda maagaasiturul tekkinud maagaasi ülejääk, eelkõige Covid-19 tõttu. Aprillis oli jätkuvalt suur vedelgaasi import enne plaanitavat tarnete vähendamist USAst, mis algab juunis. Euroopa maagaasihoidlate täituvus kasvas 62%ni, samas kui 2019. aasta aprillis oli see 48%. Maagaasiturul langes eelmisel kuul hind 5,77 euroni/MWh, mis on 14 aasta madalaim hind.

Euroopa saastekvootide (EUA Futures) EUA 20. detsembri lepingu hind kasvas aprillis minimaalselt: 1% 20,14 euroni/t ning kuu lõpus langes lepingu sõlmimise hind 19,57 euroni/t.

Aprillis kõikusid süsinikuemissiooni kvootide turul hinnad vahemikus 17,08 eurot/t kuni 21,70 eurot/t. Seda põhjustasid nõudluse muutumine, toorainehindade dünaamika ja prognoosid majanduse taastumise tempo kohta. Seejuures põhjustas hindade kasvu Prantsusmaa firma EDF teade tuumaelektrijaamade toodangu plaanitavast vähendamisest 20% võrra. See teade andis signaali söeelektrijaamade võimaliku suurema tootmismahu kohta, kuid see ei pruugi siiski nõudluse muutumist põhjustada.