Depressioon maailma turgudel

14. Märts 2020

Rodika Prohorova, turuanalüütik

AS Latvenergo müügiosakond

• Nord Pooli müügipiirkondades langes elektrihind jätkuvalt

• Tulevaste elektrilepingute hindu mõjutasid ilmaolud

• Daugava juurdevool oli keskmisest peaaegu kaks korda suurem

• Tooraineturg reageeris koroonaviiruse levimisele

Elektrihind langes jätkuvalt kõigis Nord Pooli müügipiirkondades. Veebruaris oli elektrihind Leedus 27,77 eurot/MWh, langedes 10% ja olles Baltimaade madalaim. Lätis langes kuu keskmine elektrihind 9% 28,05 eurole/MWh ning ka Eestis langes elektrihind 9% – 28,11 eurole/MWh. Veebruaris kõikus Baltimaades tunnihind vahemikus 0,07 eurot/MWh kuni 77,28 eurot/MWh.

veebr, joonis1.png

 

 

     Joonis 1. Elektri hulgimüügihinnad börsil Nord Pool (allikas: Nord Pool)

Kõigis Nord Pooli müügipiirkondades langes kuu keskmine elektrihind veebruaris keskmiselt 36%. Süsteemi keskmine hind langes jaanuariga võrreldes 46% 13,08 eurole/MWh. Põhjamaades oli keskmine spot-hind 15,77 eurot/MWh, mistõttu Põhjamaade ja Baltimaade hinnavahe kasvas keskmiselt kuni 12 eurot/MWh.

Ka veebruaris täheldati kogu Euroopa põhjaosas rekordiliselt sooje ilmaolusid. Põhja- ja Baltimaades põhjustas selline ilm madalamat nõudlust elektri järele. Seejuures paranes Põhjamaades sademete suure hulga tõttu hüdroloogiline olukord. Veehoidlad on täidetud üle normi ning nii oli hüdroelektrijaamade toodang suur nii Põhjamaades kui ka Lätis. Seevastu tuuleelektrijaamade toodang langes 12%, kuid see on endiselt suur. Tuuleelektrijaamade suur toodang päevasel ajal koos väikese nõudluse ja sooja ilmaga põhjustas tunnihindade languse.

veebr, joonis2.png

 Joonis 2. Elektri hulgimüügihinnad Nord Pooli müügipiirkondades veebruaris (allikas: Nord Pool)

 Elektri hulgimüügihinnad Euroopa riikides

veebr, joonis3.png 

 

Joonis 3. Elektri hulgimüügihinnad Euroopa riikides (allikas: APX, N2EX, EEX, TGE, NP)

Tulevaste elektrilepingute hinda põhjustas rekordiliselt kõrge hüdroloogiline bilanss

Veebruaris oli tulevaste elektrilepingute hind kõikuv, mida põhjustasid nii ilmaolud kui ka muutused tooraineturgudel. Selle taga olid peamiselt sooja ilma prognoosid ja suur sademete hulk. Põhjamaades kasvas hüdroloogiline bilanss jaanuariga võrreldes 12,7 TWh. Kuu viimasel nädalal oli hüdrobilanss 22,1 TWh üle normi ning see on viimase 20 aasta kõrgeim näitaja.

Veebruaris langesid süsteemi tulevaste elektrilepingute (Nordic Futures) hinnad märtsi lepingu puhul 46% 14,18 eurole/MWh, lepingu sõlmimise hind: 13,60 eurot/MWh. Süsteemi II kvartali keskmine lepinguhind langes 40% 13,67 eurole/MWh, lepingu sõlmimise hind: 13,20 eurot/MWh. 2021. aasta keskmine süsteemi future-hind langes veebruaris 13% 26,79 eurole/MWh ning lepingu sõlmimise hind oli 26,35 eurot/MWh.

Läti keskmine elektri future-hind veebruari lepingute puhul langes 19% 29,42 eurole/MWh, lepingu sõlmimise hind: 28,30 eurot/MWh. 2021. aasta Läti future-hind langes jaanuaris 3% 40,12 eurole/MWh.

veebr, joonis4.png

Joonis 4. 2021. aasta elektri future-hinnad (allikas: Nasdaq OMX)

Baltimaades vähenes nõudlus elektri järele

Kõigis Baltimaades tervikuna langes elektritarbimine 2382 GWh-le, mis oli jaanuariga võrreldes 6% väiksem. Lätis vähenes elektritarbimine 6% 614 GWh-le. Leedus kasvas elektritarbimine 7% 1025 GWh-ni ja Eestis oli elektritarbimine jaanuariga võrreldes suurem 4%: 743 GWh.

Tootmine langes veebruaris Baltimaades 2% 1361 GWh-le. Baltimaades kasvas elektri tootmine ainult Leedus – 11% ehk 426 GWh-ni. Lätis toodetud elektri kogumaht langes 4% ehk 598 GWh-le. Eestis langes toodangu maht 13% ehk 337 GWh-le.

 Veebruaris kattis Baltimaade kogu elektritoodang 57% tarbimisest, Lätis moodustas tootmine tarbimisest 97%, Eestis 45% ja Leedus 42%.

veebr, joonis5.png

Joonis 5. Baltimaade elektribilanss (allikas: PSO)

Daugava juurdevool ilma eriliste muutusteta

Veebruaris oli Daugava juurdevool suur – 903 m3/s. See oli jaanuari omast veidi suurem, ent 30 aasta keskmisest juurdevoolu tasemest on see peaaegu kaks korda suurem.

veebr, joonis56.png

 Joonis 6. Vee juurdevool Daugavas kuus keskmiselt, m3/s (allikas: Läti keskkonna-, geoloogia- ja meteoroloogiakeskus)           

Elektri tootmine Latvenergo hüdroelektrijaamades vähenes jaanuariga võrreldes 11% 341 GWh-le. Hüdroelektrijaamade toodangu vähenedes kasvas 9% 116 GWh-ni Latvenergo soojuselektrijaamade toodang. 

veebr, joonis7.png

Joonis 7. Daugava HEJ ja Latvenergo SEJde elektritoodang (allikas: AS Latvenergo)

Koroonaviiruse levimine puudutab üleilmset tooraineturgu

Uus koroonaviirus Covid-19 on muutunud üleilmseks probleemiks, mis on mõjutanud tööstust, lennundust, turismi, aktsiaturge ja naftahindu. Hiina majanduslik roll üleilmsetes majanduslikes protsessides on piisavalt suur selleks, et majanduskasvu aeglustumine mõjutaks ka ülejäänud maailma. Karantiin Hiinas mõjutas riigi tööstussektori toimimist ja põhjustas tarnehäireid. Viiruse edasine levik annab märku majanduskasvu aeglustumisest USAs ja Euroopas ning ka mujal maailmas. Kuid Covid-19 edasine mõju üleilmsele majanduskasvule sõltub sellest, kui edukalt õnnestub piirata selle levikut.

Brent Crude Futures-itulevaste toornaftalepingute hind langes veebruaris 12% 55,48 USA dollarile barreli eest, lepingu sõlmimise hind langes 50,52 USA dollarile barreli eest.

Peamine naftaturgu mõjutav tegur oli koroonaviiruse levimine. Hiina naftaimport ja eksport vähenesid, väiksemat nõudlust on aga täheldatud mitte ainult Hiinas, vaid viiruse levimise tõttu ka Iraanis, Itaalias ja Lõuna-Koreas. Selle tulemusel võib kartus üleilmse majanduslanguse ees vähendada tänavu nõudluse kasvu nafta järele. Seevastu USAs on toornafta ammutamine jätkuvalt suur. Samal ajal on naftatarned ohus Lähis-Idas Liibüas esinevate pingete tõttu, kuid see võib aidata OPECi riikidel viia ellu plaanitud nafta ammutamise vähendamise. 

Tulevaste söelepingute (API2 Coal Futures Front month) keskmine hind langes veebruaris 6% ehk 48,99 USA dollarile tonni eest, lepingu sõlmimise hind langes veelgi enam – 46,65 USA dollarile tonni eest.

Euroopas mõjutasid jätkuvalt nõudlust söe järele soojad ilmaolud ja suur tuuleelektrijaamade toodang Saksamaal, samuti madalad maagaasi hinnad. Üleilmset söeturgu mõjutas aga koroonaviiruse epideemia põhjustatud väike nõudlus. Hiinas vähenes karantiini tõttu siseriiklik söe kaevandamine 50%. Kuna Hiina on maailma suurim söe eksportija, langes söe import madala nõudluse tõttu 20% ehk 4% maailma söe impordimahust. Sellele vaatamata tekkis Hiinas kuu lõpus söe ületoodang, sest siseriiklik söe kaevandamine naases karantiinieelsele tasemele, samas kui nõudlus oli tavapärasest 60% võrra madalam.

Veebruaris langes märtsi gaasilepingute (Gaspool Gas Futures) kuu keskmine hind 19% ehk 9,14 eurole/MWh ja lepingu sõlmimise hind oli 9,49 eurot/MWh.

Euroopa maagaasi turul jätkus hindade langus. Koroonaviiruse tõttu tühistati Hiina veeldatud maagaasi tarnelepingud ja nii suunati paljud veosed ümber Euroopa turule. Viiruse levimine ka Euroopa riikides põhjustas aga väiksemat nõudlust, mistõttu maagaasi ülejääk kasvas ja see suurendas hinnalangust. Kuu lõpus oli gaasihoidlate täituvus Euroopas 62,7% ümber ning seda on 20 protsendipunkti võrra rohkem kui aasta varem.

Euroopa saastekvootide (EUA Futures) EUA 20. detsembri lepingu hind langes veebruaris 1% 24,18 eurole/t ning lepingu sõlmimise hind oli kuu lõpus 23,88 eurot/t.

Veebruaris soodustasid saastekvootide turul muutusi nii spekulatiivsed uudised Suurbritannia kvootide müügi edasilükkamisest kui ka hindade muutumine teistel tooraineturgudel. Kuid väiksem nõudlus ja suur kvootide pakkumine turul ning Suurbritannia kvoodioksjonite algamine märtsi alguses põhjustasid hindade langemist.