Karīna Viskuba, turuanalüütik
AS Latvenergo müügiosakond
Nord Pooli piirkonna elektrihinnad olid väga kõikuvad
- -Nord Pooli süsteemi- ja Baltimaade elektrihinnad tõusid
- -Elektri futuurlepingute hinnad tõusid
- -Baltimaades elektritootmine vähenes
- -Daugava juurdevool oli üle normi
- -Hinnatõus energiatoodete turgudel
Juunis võis täheldada elektrihinna tõusu Baltikumis ja ka teistes Nord Pooli piirkondades – Soomes, Poolas, Saksamaal. Lätis oli juuni keskmine elektrihind 218,29 eurot/MWh, mis oli eelmise kuuga võrreldes 33% kõrgem. Leedus tõusis elektrihind 223,16 euroni/MWh, mis tähendab maikuuga võrreldes 35% tõusu. Eestis tõusis möödunud kuul kuu keskmine elektrihind 15% võrra ehk 173,83 euroni/MWh. Eesti ja Läti, Leedu elektrihindade erinevuse tingis Eesti ja Läti vahelise elektri ülekandesüsteemi ristlõikevõimsuse vähenemine seoses remonditöödega. Juunis kõikus Baltimaades tunnihind vahemikus 4,23 eurot/MWh kuni 550,06 eurot/MWh. Möödunud kuul tõusis Nord Pooli süsteemihind 2% ehk kuni 116,12 euroni/MWh.
Soome Eesti Läti Leedu
Joonis 1. Elektri hulgimüügihinnad Nord Pooli müügipiirkondades (allikas: Nord Pool)
Nord Pooli süsteemihinna tõusule aitasid kaasa nii Nord Pooli piirkonna tuuleelektrijaamade tootluse 33% langus võrreldes eelmise kuuga kui ka energiatoodete hinnatõus. Seoses Põhjamaade mäestike kiire lume sulamisega paranes juunis Põhjamaade hüdroreservuaaride täituvus, kuid tase jäi siiski 5% alla normi. Põhjamaades jätkusid tuumaelektrijaamade iga-aastased hooldustööd, mil vaba võimsuse maht langes keskmiselt 75%-ni kogu seadistatud võimsusest. Möödunud kuul mõjutas Baltimaade elektrihinna tõusu enim energiatoodete hinnatõus ning elektritootmise vähenemine 18% võrra, tuuleelektrijaamade tootlus langes mai andmetega võrreldes 48%. Samal ajal kasvasid energiavood Soomest ja Rootsi SE4 müügipiirkonnast kokku 25%.
Joonis 2. Elektri hulgimüügihinnad Nord Pooli müügipiirkondades juunis (allikas: Nord Pool)
Joonis 3. Elektri hulgimüügihinnad Euroopa riikides (allikas: Nord Pool)
Elektri futuurlepingute hinnad tõusid
Elektri futuurlepingute hinnad olid juunis tõusutrendis, mida tingis peamiselt hinnatõus energiatoodete turgudel. Samal ajal kõikus Põhjamaade hüdrobilansi tase juunis -12,8 TWh-lt alla normi kuu algul kuni -8,1 TWh-ni alla normi kuu lõpus.
Järgmise kuu süsteemilepingu (Nordic Futures) juuni keskmine hind oli 94,35 eurot/MWh, mis tõusis 27% ja ulatus kuu lõpuks 113,00 euroni/MWh. Sarnast trendi oli märgata ka käesoleva aasta III kvartali süsteemilepingu puhul, mille hind tõusis 22% ehk keskmiselt 109,26 euroni/MWh, lõpetades juuni lepinguhinna rekordiga – 138,50 eurot/MWh. Ka 2023. aasta süsteemilepingu hind tõusis möödunud kuul 22% ja oli 92,68 eurot/MWh, olles juuni lõpus rekordiliselt kõrge hinnaga – 112,25 eurot/MWh.
Juunis oli Läti järgmise kuu lepingu keskmine hind 186,81 eurot/MWh ning see tõusis kuu lõpuks 11% ehk 205,00 euroni/MWh. Möödunud kuul tõusis Läti 2022. aasta III kvartali lepinguhind 9% ehk kuni 202,49 euroni/MWh. Läti järgmise aasta lepinguhind oli juunis 179,51 eurot/MWh, tõustes 14%, ja oli kuu lõpus 203,25 eurot/MWh.
Läti hind Rootsi hind Soome hind Süsteemihind
Joonis 4. 2023. aasta elektri futuurlepingute hinnad (allikas: Nasdaq OMX)
Baltimaades elektritootmine vähenes
Käesoleva aasta juunis jäi elektritarbimine Baltimaades 2021. aasta juuni tasemele, kogutarbimine oli 2012 GWh. Lätis tarbiti elektrit 512 GWh, mis on 6% vähem kui möödunud aasta samal perioodil. Leedus vähenes möödunud kuul elektritarbimine 4% ehk 906 GWh-ni. Samal ajal kasvas Eestis elektritarbimine 2021. aasta juuniga võrreldes 12% ja oli 594 GWh.
Elektrienergia tootlus langes Baltimaades juunis eelmise kuuga võrreldes 18%, ehkki oli 6% suurem kui möödunud aasta samal perioodil, kokku toodeti 1146 GWh. Möödunud kuul vähenes Lätis elektritootmine maikuuga võrreldes 34%, kokku toodeti 253 GWh. Leedus toodeti juunis elektrit 280 GWh, mis on 10% vähem kui mais. Möödunud kuul vähenes Eestis elektrienergia tootmine eelmise kuuga võrreldes 12% ja oli 614 GWh.
Tootmine Tarbimine
Joonis 5. Baltimaade elektribilanss (allikas: PSO)
Baltimaade kogutoodangu suhe elektrienergia kogutarbimisse langes kuni 57%-ni. Lätis vähenes see suhe kuni 49%-ni. Eestis tootmise ja tarbimise suhe langes ja oli 103%, Leedus samuti langes ja oli 31%.
Daugava juurdevool oli üle normi
Käesoleva aasta juunis oli Daugava juurdevool – 468 m3/s – 14 % suurem kui 2021. aasta juunis ning ületas 35% võrra ka mitmeaastase keskmise taseme.
Vahemik min–max Keskmine
Joonis 6. Daugava kuu keskmine vee juurdevool m3/s (allikas: Läti keskkonna-, geoloogia- ja meteoroloogiakeskus)
Latvenergo hüdroelektrijaamad tootsid juunis 208 GWh elektrit, mis on 33% vähem kui mais, kuid ületab siiski 15% võrra hüdroelektrijaamade 2021. aasta juuni toodangut. Latvenergo soojuselektrijaamad ei töötanud, tingituna kõrgetest tootmiskuludest ja turunõudluse puudumisest.
Daugava hüdroelektrijaam Latvenergo soojuselektrijaamad
Joonis 7. Daugava hüdroelektrijaama ja Latvenergo soojuselektrijaamade elektritoodang
Hinnatõus energiatoodete turgudel
Brent Crude Futures’i toornafta futuurlepingu hind kasvas juunis 7% ehk keskmiselt 117,50 USD/bbl ja oli kuu lõpus 114,81 USD/bbl.
Naftahinna tõusu toetas jätkuvalt piiratud pakkumine möödunud kuul. Turuolukorda halvendas uudis USA toornaftavarude taseme langusest, samuti G7 riikide juhtide ettepanek määrata Vene naftale võimalik hinnalagi. Möödunud kuul otsustas OPEC+ suurendada naftatootmist juulis ja augustis 0,648 miljoni barreli võrra päevas.
Möödunud kuu jooksul tõusis järgmise kuu söelepingu (API2) hind 10%, olles keskmiselt 328,33 USD/t. Juuni lõpus oli lepingu kõrgeim hind 370,00 USD/bbl.
Maagaasi kallinemine ja selle tarnepiirangud stimuleerisid aktiivset elektritootmist söeelektrijaamades. See ja mure augustis kehtestatud Venemaa kivisöe impordikeelu pärast hoidis nõudluse kõrgel ja tõstis söe hindu vaatamata Euroopa kahe aasta kõrgeimale söevarude tasemele.
Järgmise kuu maagaasilepingu (Dutch TTF) keskmine hind oli juunis 105,99 eurot/MWh, mis mai andmetega võrreldes tõusis 10%. Kuu lõpus oli lepinguhind 139,59 eurot/MWh.
Möödunud kuul mõjutas gaasihinna tõusu peamiselt piiratud tarne, millele aitasid kuu algul kaasa mitmed planeerimata maagaasi tootmise katkestused Norras. Kuu esimeses pooles toimus USAs Freeporti LNG tehases tulekahju, mille tõttu tuleb tehase töö 3 kuuks katkestada, töö täielik taastamine toimub aasta lõpus. Lisaks vähenesid juuni keskel sanktsioonide ja Venemaa poliitilise otsuse tõttu maagaasi tarned Euroopasse Nord Stream 1 kaudu 60%. Gas Infrastructure Europe‘i andmetel tõusis aga Euroopa maagaasihoidlate täituvus juunis 58%-ni.
Juunis Euroopa saastekvootide (EUA Futures) Dec.22 lepingu hind kõikus, kuid märgata oli 2% langustrendi, lepingu hind oli keskmiselt 84,14 eurot/t. Juuni leping sõlmiti kõrgema hinnaga – 90,16 eurot/t.
Möödunud kuul aitas saastekvootide hindade kõikumisele kaasa ELi heitkogustega kauplemise süsteemi ETS reformidega seotud ebakindlus ning suvisest müügiaktiivsuse vähenemisest tingitud likviidsuse puudumine. Siiski tingis EUA hindade languse igakuiselt maailmamajanduse aeglustumine ja energiahindade tõus.