Karīna Viskuba, turuanalüütik

AS Latvenergo müügiosakond

Energiatoodete turuhindade tõus

  • - Nord Pooli süsteemi- ja Baltimaade elektrihinnad kasvasid
  • - Elektri futuurlepingute hinnad kasvasid
  • - Baltimaade elektri kogutootluse suhe elektritarbimisse – 61%
  • - Daugava juurdevool kasvas mõõdukalt
  • - Järsk energiatoodete hinnatõus
  •  

Nord Pooli regiooni müügipiirkondades oli märtsi elektrihindade puhul märgata teistsugust hinnasuundumust. Samal ajal tõusis Nord Pooli süsteemihind 60% ehk kuni 144,79 euroni/MWh. Ka Baltimaade müügipiirkonna elektrihinnad järgisid Nord Pooli süsteemi üldist hinnasuundumust. Baltimaade kõrgeim elektrihind oli märtsis Leedus – 170,16 eurot/MWh, mis oli 62% kõrgem kui sellele eelneval kuul. Läti keskmine elektrihind tõusis võrreldes veebruariga 60% ehk 167,22 euroni/MWh. Eestis oli märtsis elektrihind 151,23 eurot/MWh, mis on veebruari andmetega võrreldes tõusnud 45%. Baltimaades kõikus tunnihind vahemikus 4,59 eurot/MWh kuni 673,44 eurot/MWh.

Joonis 1. Elektri hulgimüügihinnad Nord Pooli müügipiirkondades (allikas: Nord Pool)

Märtsi algul oli õhutemperatuur alla normi, kuu teisel poolel läks aga ilm soojemaks. Võrreldes veebruari tarbimisega tingis see Nord Pooli regiooni elektrinõudluse 1% kasvu, kuigi tarbimine langes möödunud kuul võrreldes aasta varasema sama perioodiga 4%. Põhjamaade normist madalam sademete hulk kajastus veehoidlate täituvuse tasemes, mis oli märtsis 7% alla normi. Ka tuuleparkide tootmismaht oli märtsis 20% väiksem kui sellele eelneval kuul. Elektrihinna järsu tõusu tingis ka energiatoodete hinnatõus, mil maagaasi lepinguhind tõusis 63%, söe lepinguhind 93% ning nafta lepinguhind 22%. Samal ajal vähenesid energiavood Rootsi SE4 müügipiirkonnast Balti müügipiirkonda
17% võrra, Soomest pärit energiavood aga kasvasid 11%.


Joonis 2. Elektri hulgimüügihinnad Nord Pooli müügipiirkondades märtsis (allikas: Nord Pool)

 

Joonis 3. Elektri hulgimüügihinnad Euroopa riikides (allikas: Nord Pool)

Elektri futuurlepingute hinnad kasvasid

Märtsis tõusid järsult süsteemi- ja Läti elektri futuurlepingute hinnad. Põhjuseks oli energiatoodete tugev hinnatõus. Sealjuures langes märtsis Põhjamaade hüdrobilansi tase alla normi –3,6 Twh-lt kuu algul –10,0 TWh-ni kuu lõpus.

Süsteemi järgmise kuu lepingu (Nordic Futures) hind tõusis märtsis 92% ehk 131,27 euroni/MWh ja oli kuu lõpus 138,00 eurot/MWh. 2023. aasta 2. kvartali süsteemilepingu keskmine hind oli 97,07 eurot/MWh, mis tõusis eelmise kuuga võrreldes 87%. Lisaks oli ka 2023. aasta süsteemilepingu hind möödunud kuul 49,98 eurot/MWh ehk tõusis 27% ja oli märtsi lõpus 53,75 eurot/MWh.

Möödunud kuul oli Läti järgmise kuu lepinguhind 201,03 eurot/MWh, mis tõusis 45% ja oli kuu lõpus 197,09 eurot/MWh. Läti 2023. aasta 2. kvartali lepinguhind tõusis 49% ehk 185,66 euroni/MWh. Sarnane suundumus oli ka Läti järgmise aasta lepingu puhul, mis tõusis märtsis 38% ja mille keskmine hind oli 126,88 eurot/MWh, lõpetades kuu kõrgeima hinnaga − 136,05 eurot/MWh.

Joonis 4. 2023. aasta elektrienergia futuurlepingute hinnad (allikas: Nasdaq OMX)

Baltimaade elektri kogutootluse suhe elektritarbimisse – 61%

Käesoleva aasta märtsis kasvas elektri kogutarbimine Baltimaades 2021. aasta märtsiga võrreldes 2% ning tarbiti 2525 GWh. Lätis jäi elektritarbimine märtsis möödunud aasta sama perioodiga võrreldes samale tasemele ja oli 641 GWh. Eestis langes elektritarbimine möödunud kuul 3% ja kokku tarbiti 750 GWh elektrit. Leedus tarbitud elektrikogus kasvas samal ajal 2021. aasta märtsi andmetega võrreldes 7% ja möödunud kuul tarbiti 1134 GWh elektrit.

Elektri kogutoodang kasvas Baltimaades möödunud kuuga võrreldes 16% ning kokku toodeti märtsis 1528 GWh elektrit. Möödunud kuul toodeti Lätis elektrit 447 GWh ehk 1% vähem kui veebruaris. Eestis kasvas tootmismaht samal ajal 47% ehk 669 GWh-ni. Leedus toodetud elektri maht kasvas eelmise kuuga võrreldes 2% ehk 411 GWh-ni.

Joonis 5. Baltimaade elektribilanss (allikas: PSO)

Baltimaade kogutootluse suhe elektritarbimisse kasvas märtsis kuni 61%. Lätis oli see suhe 70%, Eestis 89% ning Leedus oli kogutootmise ja igakuise tarbimise suhe 36%.

Daugava juurdevool kasvas mõõdukalt

 Möödunud kuul jätkas Daugava juurdevool kasvusuundumust, ületades mitme aasta keskmist 7% võrra ning kasvades veebruari juurdevoolu andmetega võrreldes 11% ning märtsis oli see keskmiselt 793 m3/s.

Joonis 6. Daugava kuu keskmine vee juurdevool m3/s (allikas: Läti keskkonna-, geoloogia- ja meteoroloogiakeskus)

Märtsis kasvas AS Latvenergo hüdroelektrijaamade tootlus eelmise kuuga võrreldes 14% ning möödunud kuul toodeti elektrit 351 GWh. Küll aga langes tänavu märtsis AS Latvenergo hüdroelektrijaamade tootlus aasta varasemate sama perioodi andmetega võrreldes 10%. Samal ajal vähenes AS Latvenergo soojuselektrijaamades elektri tootmine möödunud kuul veebruariga võrreldes 84% ​​ning kokku toodeti 7 GWh, mille tingis peamiselt turunõudlus.


Joonis 7. Daugava HEJde ja SEJde elektritoodang

Järsk energiatoodete hinnatõus

Toornafta futuurleping Brent Crude Futures jätkas ka märtsis tõusvas joones, tõustes kuuga 22% ehk keskmiselt 112,46 euroni/t. Märtsis saavutas toornafta viimase kolmeteistkümne aasta kõrgeima hinnataseme, mil lepinguhind tõusis tipphetkel kuni 139,13 USD/bbl.

Toornafta hinnatõus tulenes peamiselt Venemaa tarnete vähenemise ohust, samas kui turuosalised hoidusid järjest enam Venemaalt nafta ostmisest. Möödunund kuu naftahinna tõusu võimendasid ka Kasahstani tormikahjudest põhjustatud tarnehäired Kaspia mere terminalis. Kuu lõpus lepinguhind veidi langes, olles 107,91 USD/bbl, sest USA kavatses oma strateegilistest varudest vabastada 180 m3 bbl naftat, samal ajal kui Opec + otsustas aprillis jätkata naftatootmise suurendamist 0,4 mln barreli võrra päevas.

Järgmise kuu söeleping (API2) tõusis 93% ehk keskmiselt kuni 320,75 USD/bbl. Märtsi esimeses pooles saavutas lepinguhind haripunkti − 485,00 eurot/MWh, ehkki märtsi lõpuks oli lepinguhind 273,00 eurot/MWh.

Söe hind tõusis möödunud kuul uue rekordkõrge tasemeni, seda peamiselt piiratud söevarude ja kardetava Venemaa söeembargo tõttu, mis pani turuosalisi alternatiive otsima. Lisaks põhjustasid söetarnete viivitusi Austraalia üleujutused.

Järgmise kuu maagaasilepingu (Dutch TTF) keskmine hind oli märtsis 130,09 eurot/MWh, mis on veebruari andmetega võrreldes 63% kõrgem. Kuu esimeses pooles tõusis lepinguhind tipphetkel kuni 345,00 euroni/MWh, ehkki märtsi lõpuks oli lepinguhinna tase madalam − 118,97 eurot/MWh.

Maagaasi lepinguhind tõusis möödunud kuul rekordkõrgele, selle tingis Venemaa Ukraina vastase sõjalise agressiooni mõju. Turul valitses kartus Venemaa maagaasivoo häirete või täielike katkestuste pärast. Hinnatõusu võimendas ka Norrast tuleva maagaasivoo plaaniväline vähenemine. Kuu teisel poolel teravdas turgu Venemaa president V. Putini nõue arveldada gaasitarnete eest rublades. Maagaasi hinnatõusu soodustas ka suur nõudlus, mille tingis märtsi esimese poole külmem ilm, aga ka möödunudkuine tuuleparkide madalam tootlus. Euroopa maagaasihoidlate täituvus jätkas langust, ulatudes kuu lõpus 26%-ni koguvõimsusest, mis on 4% vähem kui 2021. aasta märtsi lõpus. Samal ajal suurenes märtsis LNG import Euroopasse veebruari andmetega võrreldes 9% ning USA on teatanud Euroopa Liidule 2022. aastal täiendava 165 TWh LNG lasti tagamisest.

Möödunud kuul langes Euroopa saastekvootide (EUA Futures) 22. detsembri lepinguhind 18% ehk 75,02 euroni/t.

Märtsi alguses langesid saastekvootide hinnad nelja kuu madalaimale tasemele, ulatudes 55,00 euroni/t, mis tulenes peamiselt energiavarustuse häirete kartusest, mis avaldavad märkimisväärset mõju saastekvootide nõudlusele. Lisaks oli järjest vähem turuosalisi valmis turu ebakindluse tingimustes riske võtma.