Karīna Viskuba, turuanalüütik
AS Latvenergo müügiosakond

 

  • -Külm tõi kaasa kõrgemad hinnad
  • -Elektrihind tõusis kogu Nord Pooli piirkonnas
  • -Tuleva aasta süsteemilepingu hind tõusis 26%
  • -Elektritarbimine kasvas Baltimaades novembriga võrreldes 12%
  • -Daugava juurdevool oli 28% alla mitmeaastase keskmise taset
  • -ELis oli maagaasi tarbimine viie aasta keskmisega võrreldes 13% väiksem

     

      Detsembris tõusis igakuine keskmine elektrihind kõigis Nord Pooli müügipiirkondades. Nord Pooli süsteemihind tõusis detsembris möödunud kuuga võrreldes järsult 104% ja jõudis keskmiselt 223,17 euroni/MWh. Leedus oli keskmine elektrihind detsembris 264,28 eurot/MWh, Lätis – 263,91 eurot/MWh ning mõlemas müügipiirkonnas tõusid hinnad novembri andmetega võrreldes 17%. Eestis oli möödunud kuul elektrihind 263,45 eurot/MWh, mis tähendab novembriga võrreldes 20% tõusu. Oktoobris kõikus Baltimaades tunnihind vahemikus 0,04 eurot/MWh kuni 665,01 eurot/MWh.

Soome             Eesti    Läti      Leedu

Joonis 1. Elektri hulgimüügihinnad Nord Pooli müügipiirkondades (allikas: Nord Pool)

      Vaatamata sellele, et detsembris olid pühad, tõusis elektritarbimine Nord Pooli piirkonnas novembriga võrreldes 18%, seda peamiselt külmema õhutemperatuuri tõttu. Möödunud kuul langes novembriga võrreldes Põhjamaade hüdroreservuaaride täituvus, jäädes 7% alla normi. Elektrihinna tõusu mõjutasid ka Rootsi Oskarshamni 3. reaktori remonditööd, mille tõttu vähenes tuumajaama tootlus. Detsembri esimeses pooles võis täheldada tuuleelektrijaamade tootluse langust, kuid kuu teises pooles see tõusis järsult, stimuleerides aastavahetuse pühade ajal elektri tunnihinna langust enamikes Nord Pooli müügipiirkondades mõnel tunnil isegi negatiivse tasemeni. Kokkuvõttes kasvas piirkonnas detsembris tuuleenergia tootlus novembriga võrreldes 12%.

Joonis 2. Elektri hulgimüügihinnad detsembris Nord Pooli müügipiirkondades (allikas: Nord Pool)

Joonis 3. Elektri hulgimüügihinnad Euroopa riikides (allikas: Nord Pool)

     Tuleva aasta süsteemilepingu hind tõusis 26%

    Põhjamaade elektri futuurlepingute hinnad kõikusid detsembris mõõdukate energiatoodete hinnamuutuste tõttu. Tuleva aasta süsteemilepingu hinnatõusu määras seejuures peamiselt Põhjamaade hüdrobilansi kõikumine, mis detsembri alguses oli 11,4 TWh ja jätkas kuu keskel langust 16,4 TWh-ni, paranedes detsembri lõpus 12,1 TWh-ni alla normi.

    Järgmise kuu süsteemilepingu (Nordic Futures) hind detsembris kõikus, kuid jäi kuude kaupa arvestades novembri tasemele keskmiselt 265,30 eurot/MWh, olles detsembri lõpus 160 eurot/MWh. Järgmise aasta I kvartali süsteemilepingu hind tõusis eelmisel kuul 4%, keskmiselt 251,48 euroni/MWh, ja oli kuu lõpus madalamal tasemel – 161,38 eurot/MWh. 2023. aasta süsteemilepingu keskmine hind oli detsembris 173,54 eurot/MWh, olles tõusnud 26%, ja detsembri lõpus oli lepinguhind 126,25 eurot/MWh.

    Läti järgmise kuu lepinguhind langes detsembris 1% ja oli keskmiselt 399,03 eurot/MWh, kuu lõpus oli lepinguhind 258,90 eurot/MWh. Järgmise aasta 1. kvartali keskmine lepinguhind oli Lätis 362,11 eurot/MWh, tõustes ligi 1%, detsembri lõpus oli lepinguhind 252,18 eurot/MWh. Möödunud kuul kasvas Läti järgmise aasta lepingu hind 4%, olles keskmiselt 290,07 eurot/MWh, detsembri lõpus oli lepinguhind 222,05 eurot/MWh.

Süsteemihind             Läti hind          Rootsi hind     Soome hind

Joonis 4. 2023. aasta elektri futuurlepingute hinnad (allikas: Nasdaq OMX)

Elektritarbimine kasvas Baltimaades novembriga võrreldes 12%

     Möödunud kuul oli Baltimaades elektrienergia kogunõudlus 2547 GWh, mis on novembri andmetega võrreldes 12% kasvanud, ent on 9% väiksem kui möödunud aasta samal perioodil. Lätis tarbiti detsembris 613 GWh elektrit ehk 11% rohkem kui novembris, samas oli tarbimine 13% väiksem kui möödunud aasta detsembris. Leedus kasvas elektritarbimine novembriga võrreldes 11%, kuid 2021. aasta detsembri andmetega võrreldes langes tarbimine 9% ning kokku tarbiti 1123 GWh. Eestis oli möödunud kuul elektrienergia kogunõudlus 810 GWh ehk 12% suurem kui novembris, ent 6% väiksem kui 2021. aasta samal perioodil.

     Möödunud kuul toodeti Baltimaades elektrit 1749 GWh ehk 23% rohkem kui novembris, ent 4% vähem kui eelmise aasta detsembris. Lätis toodeti elektrit 587 GWh ehk möödunud kuuga võrreldes 31% rohkem. Leedus toodetud elektri hulk kasvas detsembris järsult 46% ehk 478 GWh-ni. Eestis toodeti detsembris 684 GWh elektrit ehk 6% rohkem kui novembris.

Tarbimine       Tootmine

Joonis 5. Baltimaade elektribilanss (allikas: PSO)

     Baltimaades toodetud ja tarbitud elektri osakaal kasvas detsembris 69%-ni. Lätis oli see suhe 96%, Leedus 43% ja Eestis 84%.

Daugava juurdevool oli 28% alla mitmeaastase keskmise taset

Möödunud kuul oli Daugava juurdevool – 328 m3/s – mitme aasta keskmisest tasemest 28% madalam ja 45% madalam kui 2021. aasta detsembris.

Vahemik min–max     Keskmine

Joonis 6. Daugava kuu keskmine vee juurdevool m3/s (allikas: Läti keskkonna-, geoloogia- ja meteoroloogiakeskus)

     Detsembris toodeti Latvenergo hüdroelektrijaamades 156 GWh elektrit ehk novembriga võrreldes 2% rohkem, ent 43% vähem kui möödunud aasta samal perioodil. Latvenergo soojuselektrijaamade elektritoodang kasvas detsembris novembri andmetega võrreldes 50% ehk 376 GWh-ni, mille tingis peamiselt turunõudlus.

Daugava hüdroelektrijaam    Latvenergo soojuselektrijaamad

Joonis 7. Daugava hüdroelektrijaama ja Latvenergo soojuselektrijaamade elektritoodang

ELis tarbiti maagaasi viie aasta keskmisega võrreldes 13% vähem.

     Möödunud kuul oli toornafta futuurlepingu (Brent Crude) keskmine hind 81,11 USA dollarit barreli eest, mis on novembriga võrreldes 10% vähem, kuu lõpus oli lepinguhind 82,26 USA dollarit barreli eest.

            Võitluses püsiva inflatsiooniga jätkas USA Föderaalreserv intressimäärade tõstmist, mis samal ajal suurendab majanduslanguse kartuses majanduse kokkukukkumise ohtu. OPEC+ otsustas jätta muutmata varem paika pandud naftatootmise piirangud, vähendades jaanuaris naftatootmist 2 miljoni barreli võrra päevas. Seni tekitas turul ebakindlust Venemaalt pärit naftale kehtestatud hinnalagi – 60 USA dollarit barreli eest, milles leppisid detsembris kokku arenenud riikide ühendus G7, EL ja Austraalia. Kuigi Hiina leevendas detsembri teises pooles Covid-19 piiranguid, kasvas nakatumise määr jätkuvalt, mis seab kahtluse alla tulevase naftanõudluse ja majanduse taastumise.

     Järgmise kuu söelepingu (API2) hind oli kõikuv, kuid kasvas kuude kaupa arvestades 1% võrra, olles keskmiselt 222,74 USA dollarit tonni eest. Detsembri lõpus langes lepinguhind 190,50 USA dollarini tonni eest.

     Detsembri esimeses pooles tõi Euroopas madal õhutemperatuur kaasa suure nõudluse kivisöe järele. Austraalia ilmastikunähtuse La Niña tõttu jätkus eelmisel kuul söetarnete vähenemine, mis prognooside kohaselt kestab kuni veebruarini. Samal ajal oli paljude Hiina hüdroreservuaaride täituvus detsembris ligikaudu pool prognoositud tasemest, piirates hüdroelektrijaamate tootlust ja suurendades Hiina vajadust kivisöe impordi järele. Söehinna kiiremat kasvu piiras siiski detsembri teise poole mõõdukam ilm, piisav pakkumine ja suured söevarud Euroopa sadamates ning madalamad maagaasihinnad.

     Järgmise kuu maagaasilepingu (Dutch TTF) keskmine hind oli detsembris 119,51 eurot/MWh ehk 5% madalam kui möödunud kuul, detsembri lõpus oli lepinguhind madalam – 83,83 eurot/MWh.

     Möödunud kuu algul tõstis maagaasi hindu külm ilm, mis suurendas nõudlust, samuti piiratud maagaasitarned Norrast ja vähenenud taastuvenergia tootlus. Õhutemperatuuride tõustes üle normi nõudlus vähenes, mille tulemusena oli ELi maagaasi kogutarbimine detsembris viie aasta keskmisest 13% väiksem. Lisaks aitas hinnalangusele kaasa ka detsembrikuu rekordiliselt suur veeldatud maagaasi import, mis oli möödunud aasta novembri rekordist 13% suurem. Euroopa maagaasihoidlate täituvus langes detsembri lõpus 83%-ni koguvõimsusest, olles 30% suurem kui möödunud aasta samal perioodil. ELi nõukogu leppis ülemääraste gaasihindade ohjeldamiseks kokku ajutistes meetmetes. Turukorrektsiooni meetmed rakenduvad alates 15. veebruarist 2023 üheks aastaks, millega kehtestatakse TTFile üle 180 euro/MWh puhul hinnapiirang, kui hinnavahe LNG võrdlushinnaga ületab maailmaturul 35 eurot/MWh.

     Euroopa saastekvootide (EUA Futures) keskmine hind oli detsembris 87,18 eurot/t ehk 14% kõrgem kui novembris, detsembri lõpus oli saastekvoodi hind 85,97 eurot/t.

     Detsembris mõjutas saastekvootide hinda enim esmaste enampakkumiste peatamine 20. detsembrist 9. jaanuarini, mille tulemusena vähenes turul saastekvootide pakkumine ning jõulupühad aitasid kaasa turu likviidsuse vähenemisele.

Detsembri teises pooles leppis EL kokku peamistes saastekvootide turu reformides: tööstus- ja elektritootjad peavad 2030. aastaks vähendama heitkoguseid 62%, mitte 43%, nagu 2005. aasta tase ette näeb; tööstusele eraldatavad tasuta saastekvoodid asendatakse piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi (CBAM) abil järk-järgult süsinikumaksuga.