Karīna Viskuba, turuanalüütik
AS Latvenergo müügiosakond
Elektrihinnad muutsid suunda
- -Elektri futuurlepingute hind langeb jätkuvalt
- -Läti elektritoodang kasvas 141%
- -Daugava juurdevool oli alla normi
- -Energiatoodete hinnad olid madalamad
- -Elektrihinnad kasvasid
Viimasel kahel kuul võis täheldada elektrihindade langustrendi, kuid november muutis eelmiste kuude trendi suunda. Möödunud kuul kasvas Nord Pooli süsteemihind oktoobriga võrreldes 49% keskmiselt kuni 109,26 euroni/MWh. Novembris oli elektrihind Lätis keskmiselt 226,44 eurot/MWh ja Leedus 226,63 eurot/MWh ning mõlemas müügipiirkonnas kasvasid hinnad oktoobriga võrreldes 20%. Eestis kasvas elektrihind 26% ja oli keskmiselt 218,99 eurot/MWh. Novembris kõikus Baltimaades tunnihind vahemikus 0,09 eurot/MWh kuni 549,91 eurot/MWh.
Soome Eesti Läti Leedu
Joonis 1. Elektri hulgimüügihinnad Nord Pooli müügipiirkondades (allikas: Nord Pool)
Möödunud kuul soodustas elektrihindade kasvu tuuleelektrijaamade toodangu vähenemine Nord Pooli piirkonnas oktoobriga võrreldes 13%. Jahedama ilma tõttu kasvas Nord Pooli piirkonnas elektri tarbimine oktoobriga võrreldes 11%. Seejuures oli Põhjamaade veehoidlate täituvus novembris 3% alla normi. Elektrihindade kasvule aitas Baltimaades kaasa ka 33% väiksem energiavool Soomest, mida põhjustas Soome ja Eesti vahelise ühenduse Estlink-1 plaaniväline ülekandevõimsuse vähendamine kuu teises pooles. Seejuures soodustas Leedu ja Rootsi vahelise ühenduse NordBalt seisak iga-aastaste hooldustööde tõttu energiavoolu oktoobriga võrreldes 9% vähenemist Rootsi müügipiirkonnast SE4.
Joonis 2. Elektri hulgimüügihinnad Nord Pooli müügipiirkondades novembris (allikas: Nord Pool)
Joonis 3. Elektri hulgimüügihinnad Euroopa riikides (allikas: Nord Pool)
Elektri futuurlepingute hind langeb jätkuvalt
Möödunud kuul põhjustasid tulevaste lepingute hindade langust peamiselt madalamad energiatoodete hinnad, samuti Põhjamaade hüdrobilansi kõikumine, mis kuu esimesel poolel paranes –8,4 TWh pealt –2,5 TWh peale, kuid kuu lõpus langes uuesti ja oli 8,6 TWh alla normi.
Novembri süsteemi järgmise kuu lepingu (Nordic Futures) keskmine hind oli 190,80 eurot/MWh, mis tähendab oktoobri andmetega võrreldes 23% langust. Novembri lõpus oli lepingu hind märksa kõrgem – 317,00 eurot/MWh. Möödunud kuul langes 2023. aasta I kvartali lepingu hind 12% keskmiselt 240,73 eurole/MWh ja novembri lõpus oli see 332,00 eurot/MWh. Järgmise aasta süsteemi lepingu keskmine hind langes novembris 3% ja oli 138,21 eurot/MWh. Novembri lõpus oli lepingu hind kõrgem – 207,50 eurot/MWh.
Läti järgmise kuu lepingu keskmine hind oli novembris 333,21 eurot/MWh ja seega oktoobriga võrreldes 12% madalam. Kuu lõpus oli see 449,25 eurot/MWh. Novembris langes Läti 2023. aasta I kvartali lepingu hind 2% keskmiselt 360,23 eurole/MWh ja kuu lõpus oli see 458,50 eurot/MWh. Sarnane trend oli ka Läti järgmise aasta lepingu hinnal, mis langes 3% keskmiselt 280,06 eurole/MWh. Kuu lõpus oli lepinguhind veel kõrgemal tasemel − 342,50 eurot/MWh.
Süsteemihind Läti hind Rootsi hind Soome hind
Joonis 4. 2023. aasta elektri futuurlepingute hinnad (allikas: Nasdaq OMX)
Läti elektritoodang kasvas 141%
Novembris tarbiti Baltimaades kokku 2283 GWh elektrit, mida on oktoobriga võrreldes 6% rohkem, kuid 6% vähem kui 2021. aasta samal perioodil. Möödunud kuul oli Läti elektritarbimine 3% suurem kui oktoobris, kuid langes 2021. aasta novembri andmetega võrreldes 11% ja oli 554 GWh. Leedus tarbitud elektri hulk kasvas oktoobri andmetega võrreldes 7%, kuid langes eelmise aasta novembriga võrreldes 6% ja oli 1007 GWh. Novembris tarbiti Eestis kokku 721 GWh elektrit, mida on oktoobriga võrreldes küll 8% rohkem, ehkki 3% vähem kui mullu samal perioodil.
Baltimaade elektritoodang oli novembris kokku 1421 GWh ehk eelnenud kuuga võrreldes 23% suurem, samuti oli see 2% suurem kui 2021. aasta samal perioodil. Möödunud kuul kasvas Lätis toodetud elektri hulk eelnenud kuuga võrreldes järsult – 141% – ning oli 449 GWh. Samal ajal vähenes Leedus elektritootmine 7% ja oli 328 GWh. Eestis toodeti elektrit 644 GWh ehk 4% rohkem kui eelnenud kuul.
Tarbimine Tootmine
Joonis 5. Baltimaade elektribilanss (allikas: PSO)
Möödunud kuul kasvas elektri tootmise ja tarbimise suhe Baltimaades 62%-ni. Lätis oli see suhe 81%, samas kui Leedus langes see 33% ja Eestis 89% peale.
Daugava juurdevool oli alla normi
Läti keskkonna-, geoloogia- ja meteoroloogiakeskuse andmetel oli novembris sademete koguhulk Lätis 34,0 mm, mis on kuu normist (59,6 mm) 43% väiksem. See peegeldus ka Daugava juurdevoolus, mis oli möödunud kuul 351 m3/s ehk 16% mitme aasta keskmisest ja 4% eelmise aasta omast väiksem.
Vahemik min–max Keskmine
Joonis 6. Daugava kuu keskmine vee juurdevool m3/s (allikas: Läti keskkonna-, geoloogia- ja meteoroloogiakeskus)
Elektri tootmine Latvenergo hüdroelektrijaamades kasvas novembris oktoobriga võrreldes 31% ehk 153 GWh-ni, ent oli 6% madalam kui eelmise aasta novembris. Möödunud kuul põhjustas turunõudlus Latvenergo soojuselektrijaamade toodangu kasvamise 250 GWh-ni, samas kui oktoobris oli see vaid 7 GWh. Novembris vähendas Latvenergo soojuselektrijaamade toodangut ploki TEC 2-1 lühiajaline seisak hooldustööde tõttu.
Daugava hüdroelektrijaam Latvenergo soojuselektrijaamad
Joonis 7. Daugava hüdroelektrijaama ja Latvenergo soojuselektrijaamade elektritoodang
Energiatoodete hinnad olid madalamad
Tulevase toornaftalepingu (Brent Crude) hind langes novembris 1% ehk 90,85 USA dollarile barreli eest ja kuu lõpus oli see 85,43 USA dollarit barreli eest.
Turul on nõudlus nafta järele jätkuvalt vähenenud. Seda põhjustavad kõrged naftahinnad ja nõrk majanduslik foon. Seejuures maailma suuruselt teise toornafta tarbimisega riigis Hiinas kasvas haigestumine COVID-19-sse, mis vähendas nõudlust nafta järele veelgi. Majanduslangusega seotud ohtudele vaatamata otsustas OPEC+ mitte vähendada naftatootmist veelgi rohkem, vaid jääda eelmise kuu kokkuleppe juurde – detsembris väheneb see 2 miljoni barreli võrra päevas. Möödunud kuul jätkas EL otsustusprotsessi Vene nafta piirhindade üle ja soovitas määrata hinna vahemikus 65–70 USA dollarit barreli eest.
Novembris oli järgmise kuu söelepingu (API2) hind keskmiselt 219,15 USA dollarit ehk oktoobri andmetega võrreldes 15% madalam.
Kivisöehinnad olid novembris muutlikud. Kuu esimesel poolel soodustasid Euroopa mõõdukas ilm ja madalamad maagaasihinnad nõudluse vähenemist söe järele. See ning samuti Euroopa suured söevarud põhjustasid söehindade langust. Kuu teisel poolel mõjutasid söehindu prognoosid jahedama ilma kohta, Austraalia ja Indoneesia söepakkumise vähenemine La Niñast tingitult ning samuti raudteeõnnetus Lõuna-Aafrikas ja töötajate streik Colombias, mis vähendas nende riikide söeeksporti. Kuu lõpus oli söelepingu hind 279,00 USA dollarit tonni eest.
Maagaasi järgmise kuu lepingu (Dutch TTF) hind langes novembris 25% keskmiselt 118,49 eurole/MWh, kuu lõpus oli see 132,29 eurot/MWh.
Maagaasi hinna langust põhjustasid eelmisel kuul peamiselt suured veeldatud maagaasi tarned Euroopasse, samuti mõõdukas ilm kuu esimesel poolel. See soodustas Euroopa maagaasihoidlate täituvuse kasvu novembri keskpaigas peaaegu 96%-ni kogumahust. Kuu teises pooles hakkas aga õhutemperatuuri langedes nõudlus maagaasi järele kasvama. Maagaasi tarned Norrast Euroopasse olid samal ajal piiratud ootamatute tehniliste probleemide tõttu. See soodustas Euroopa maagaasihoidlate täituvuse langust 93%-le kuu lõpuks. Novembris valitses turul endiselt ebakindlus gaasi piirhindade määramise suhtes, läbirääkimised jätkuvad.
Möödunud kuul kasvas Euroopa saastekvootide (EUA Futures) 22. detsembri lepinguhind 8% ja oli 76,26 eurot/t, novembri lõpus oli see kõrgem – 84,69 eurot/t.
Novembris jätkus ebakindlus ja ELi poliitilise otsuse ootamine strateegia REPowerEU rahastamise ja kvootidega kauplemise süsteemi reformimise kohta. Euroopa saastekvootide hindade kasvu soodustas suurem nõudlus kvootide järele, mida omakorda põhjustas novembri teise poole jahedam ilm ning samuti kvootide väiksem pakkumine põhilisel oksjonil detsembris.