Inga Martinsone, finantstoodete spetsialist
AS Latvenergo müügiosakond
Taastuvate energiaressursside puudus Baltimaades
• Baltimaades jätkus elektrihindade kasv
• Baltimaade elektritarbimise ja -tootmise suhe langes jätkuvalt
• Vee juurdevool Daugavasse lähenes mitmeaastase keskmise tasemele
• Geopoliitilised pinged põhjustasid energiatoodete turgudel muutuseid
Augustis võis Nord Pooli börsil täheldada elektrihindade muutlikku liikumist. Nord Pooli kuu keskmine süsteemihind langes eelmise kuuga võrreldes 37%, olles 15,35 eurot/MWh. Samal ajal tõusid elektrihinnad kõigis Baltimaades uuesti samale tasemele, kasvades 9% võrra 106,95 euroni/MWh. Eelmisel kuul oli madalaim elektri tunnihind Balti riikides -19,96 eurot/MWh ja kõrgeim tunnihind 407,42 eurot/MWh.
Joonis 1. Kuu keskmised elektri hulgimüügihinnad Nord Pooli müügipiirkondades (allikas: Nord Pool)
Möödunud kuul põhjustas Nord Pooli süsteemihinna langust peamiselt tuuleelektrijaamade toodangumahu järsk kasv Põhjamaades – juuliga võrreldes oli see 39% suurem. Jätkuvalt kasvas ka tuumaelektrijaamade tootmisvõimsus – see suurenes 4 protsendipunkti võrra 83% tasemeni. Seevastu Baltimaades põhjustas elektri hulgimüügihindade kasvu taastuvatest energiaressurssidest tootmise vähenemine – tuuleelektrijaamade toodang oli 5%, päikeseelektrijaamade toodang 7% ja hüdroelektrijaamade toodang 8% väiksem kui kuu varem ning jõudis nii tänavuse aasta madalaima punktini. Halvenes ka elektri tootmise ja tarbimise vahekord – kui tarbimine Baltimaades oluliselt ei muutunud, siis tootmine vähenes 3% ja nii kattis toodetud elekter nõudlusest 60%, mis on 2% vähem kui juulis.
Joonis 2. Elektri hulgimüügihinnad Nord Pooli müügipiirkondades augustis 2024 (allikas: Nord Pool)
Joonis 3. Elektri hulgimüügihinnad Euroopa riikides (allikas: Nord Pool)
Baltimaade elektritarbimise ja -tootmise suhe langes jätkuvalt
Elektri kogutoodang jäi Baltimaades augustis juuli tasemele (1990 GWh), kuid see oli 3% võrra madalam kui mullu samal perioodil. Ka Lätis püsis nõudlus elektri järele juuliga võrreldes ilma märkimisväärsete muutusteta, olles 483 GWh ehk 6% madalam kui eelmise aasta augustis.
Eestis tarbitud elektri hulk kasvas juuliga võrreldes 3%, kuid oli 7% väiksem kui 2023. aasta augustis. Samas oli Leedus elektritarbimine 959 GWh ehk 2% väiksem kui eelmisel kuul, kuid 2% suurem kui eelmise aasta augustis.
Baltimaades toodeti möödunud kuul elektrit 1194 GWh, mida oli küll 3% vähem kui juulis, ent 20% rohkem kui samas kuus 2023. aastal. Lätis kasvas elektri tootmine eelmise kuuga võrreldes 10% ja ulatus 254 GWh-ni. Eestis oli selle maht 324 GWh ja see tähendas 11% suurust vähenemist. Omakorda Leedus toodeti elektrit 616 GWh ehk 2% vähem kui juulis.
Joonis 4. Baltimaade elektribilanss (allikas: PSO)
Balti riikide elektritarbimise ja -tootmise suhe oli augustis 60%. Lätis oli see 53%, Eestis 59% ja Leedus 64%.
Vee juurdevool Daugavasse lähenes mitmeaastase keskmise tasemele
Augustis vee keskmine juurdevool Daugavasse langes, jõudes 186 m3/s-ni. See näitaja oli 18% madalam kui kuu varem, ent 23% kõrgem kui eelmisel aastal samal perioodil. Ka möödunud kuul oli juurdevool mitmeaastase keskmise taseme lähedal.
Joonis 5. Daugava kuu keskmine vee juurdevool, m3/s (allikas: Läti keskkonna-, geoloogia- ja meteoroloogiakeskus)
Möödunud kuul Latvenergo hüdroelektrijaamade toodangu langus jätkus. See oli juuliga võrreldes 8% väiksem ja moodustas 94 GWh. Latvenergo soojuselektrijaamade toodang kasvas aga 30% 102 GWh-ni.
Joonis 6. Daugava hüdroelektrijaamade ja soojuselektrijaamade elektritoodang
Järgmise kuu elektrilepingute hind langes jätkuvalt
Augustis langes järgmise kuu elektrilepingu (Nordic Futures) hind nagu varasematelgi kuudel, jõudes 21% languse järel 25,67 euroni/MWh. Järgmise aasta süsteemilepingu hind püsis aga juuli tasemel – 42,04 eurot/MWh.
Järgmise kuu süsteemi elektrilepingu hinna langust põhjustas möödunud kuul suurem prognoositud sademete hulk, mille tagajärjel Põhjamaade hüdrobilanss kasvas – normist allapoole jäävalt väärtuselt -2,5 TWh augusti alguses suurenes see kuu lõpuks normist allapoole jääva -0,5 TWh peale.
Geopoliitilised pinged põhjustasid energiatoodete turgudel muutuseid
Maagaasi järgmise kuu lepingu (Dutch TTF front-month index) hind kasvas möödunud kuul juuliga võrreldes 14% ja jõudis 38,17 euroni/MWh.
Peamine augustis maagaasi hinna kasvamist põhjustanud tegur oli Ukraina sõjaline tegevus Venemaal Kurski oblastis, kus asub Sudža gaasitransiitjaam. Selle tagajärjel suurenesid kartused, mis puudutavad Venemaa maagaasi Ukrainat läbiva transiidi katkemist. Lisaks sellele olid tarnevood Norrast ja ka veeldatud maagaasi (LNG) import Euroopasse hooldustööde tõttu väiksemad. Samal ajal hoidis suurema hinnatõusu ära maagaasihoidlate täituvus, mis oli Euroopa Liidus augustis lõpus 92% ja ületas seega 1. novembri eesmärki (90%).
Toornafta tulevase lepingu (Front Month Brent Oil) hind oli augustis 78,88 USA dollarit barreli eest ehk 5% madalam kui kuu varem.
Toornafta hinnad langesid möödunud kuul majanduslike ja geopoliitiliste tegurite tõttu. Ühelt poolt peljati võimalikku USA majanduse pidurdumist. Neid kartusi tugevdasid föderaalreservi vastuolulised signaalid seoses intressipoliitika ja oodatust nõrgemate tööhõivenäitajatega, mille tõttu tekitas muret võimalik nõudluse langus nafta järele. Ka maailma suurima toornafta importija Hiina näitajad andsid tunnistust majanduse aeglustumisest – tööstuse ja naftatöötlemistehaste aktiivsus vähenes. Samuti oli globaalne nõudlus ebakindel. Teiselt poolt vähendas aga lootus, et Iisrael ja Hamas sõlmivad vaherahu, muret võimaliku Lähis-Idast toimuvate tarnete häiringute pärast.
Söe järgmise kuu lepingu (Front Month API2 Coal) hind kasvas möödunud kuul juuliga võrreldes 10% ja oli 121,00 USA dollarit tonni eest.
Söehinnad kasvasid augustis maagaasihindade tõusu tõttu, mille tulemusel muutus süsi maagaasiga võrreldes atraktiivsemaks elektri tootmise ressursiks. Seejuures võis täheldada ekspordi vähenemist Euroopa peamiselt tarnijalt Colombialt. Seda põhjustasid protestiüritused söekaevandusi ja eksporditerminali ühendaval raudteel. Samal ajal olid söevarud Euroopa suuremates terminalides piisavad.
Euroopa saastekvootide (EUA Futures) 24. detsembri lepingu hind oli 71,26 eurot/t ehk 5% kõrgem kui eelnenud kuul.
Möödunud kuul kvoodihinnad kasvasid peamiselt energiatoodete hindade järsu muutumise tõttu – need järgisid maagaasihindade tõusu seoses geopoliitilise olukorraga Euroopas.
Joonis 7. Energiatoodete hinnad (allikas: ICE)