Inga Martinsone, finantstoodete spetsialist
Elektri hulgimüük, AS Latvenergo
Vaikne aastalõpp energiaturul
• Balti riikide elektrihindade väike tõus
• Balti riikides kasvas elektritarbimise ja -tootmise suhe
• Sademete hulk oli endiselt väike
• Energiatoodete hinnad muutusid mõõdukalt
Eelmisel kuul Nord Pooli elektrihinnad Balti riikides veidi tõusid – Lätis ja Eestis 2% võrra,
olles 90,51 eurot/MWh ja 84,28 eurot/MWh, ning Leedus novembriga võrreldes 1% võrra,
olles 89,69 eurot/MWh. Detsembris kõikus Baltimaades tunnihind vahemikus 0 eurot/MWh
kuni 542,03 eurot/MWh. Samal ajal pöördus Nord Pooli süsteemihind eelmiste kuude tõusust langusele ja vähenes 14% võrra 31,94 euroni/MWh.
Joonis 1. Kuu keskmised elektri hulgimüügihinnad Nord Pooli müügipiirkondades (allikas: Nord Pool)
Detsembris tõstsid elektrihindu Balti riikides vähenenud energiavood Baltimaadesse, mis olid kokku 4% madalamad kui novembris. See tulenes peamiselt 13% väiksematest voogudest Soomest Eestisse, mis olid osaliselt tingitud Soome-Eesti ühenduse Estlink 2 kahjustusest
25. detsembril. Selle tõttu on Soome võrguoperaatori avaldatud teabe kohaselt Soome-Eesti võrkudevaheliste ühenduste koguvõimsusest (1016 MW) remonditööde lõpuleviimiseni, mis on plaanis 1. augustiks 2025, saadaval ainult 358 MW (Estlink 1). Ühtlasi vähenesid 7% võrra vood Poolast Leetu. Samas piiras hinnatõusu Balti riikide elektritootmise pidev kasv, mis oli 16% suurem kui eelmisel kuul. See tulenes 18% võrra suuremast tuuleenergia ja 26% võrra suuremast hüdroenergia tootmisest. Samal ajal kasvas elektrienergia tarbimine vaid 3%, mille tulemuseks oli tootmise ja tarbimise suhte 5-protsendine kasv.
Nord Pooli süsteemihinna langus aga oli peamiselt tingitud tuuleelektrijaamade tootmise 25% suurenemisest võrreldes novembriga, samuti tuumaelektrijaamade suuremast tootmisest, mis suurendas nende saadaolevat võimsust 87%-ni. Piirkonnas valitsesid ka elektrihinna jaoks soodsad ilmaolud ehk vihmane ja sademeterohke ilm, mis avaldas positiivset mõju reservuaaride täitumise tasemele.
Joonis 2. Elektri hulgimüügihinnad Nord Pooli müügipiirkondades 2024. aasta detsembris (allikas: Nord Pool)
Joonis 3. Elektri hulgimüügihinnad Euroopa riikides (allikas: Nord Pool)
Balti riikides kasvas elektritarbimise ja -tootmise suhe
Detsembris tarbiti Baltimaades kokku 2545 GWh elektrit, mida on novembriga võrreldes 6% rohkem, kuid 2% vähem kui mullu samal perioodil. Läti elektrinõudlus kasvas eelmise kuuga võrreldes 5%, ulatudes 620 GWh-ni, mida on 2% vähem kui 2023. aasta detsembris. Leedus oli elektritarbimine 1148 GWh, mis on 6% rohkem kui novembris ja 1% rohkem kui eelmise aasta samal kuul. Mais tarbiti Eestis kokku 8% rohkem elektrit kui eelmisel kuul ehk 777 GWh, mida on 7% vähem kui mullu samal perioodil.
Samal ajal kasvas elektrienergia kogutoodang Baltimaades novembriga võrreldes 16%, ulatudes 1611 GWh-ni. Sellest 347 GWh toodeti Lätis, mida on 7% rohkem kui möödunud kuul. Leedus kasvas elektritootmine 19%, kuni 791 GWh-ni. Samal ajal toodeti Eestis 472 GWh, mida on 16% rohkem.
Joonis 4. Baltimaade elektribilanss (allikas: PSO)
Balti riikide elektritarbimise ja -tootmise suhe kasvas detsembris 63%-ni. Lätis oli see 56%, Leedus 69% ja Eestis 61%.
Sademete hulk on endiselt väike
Daugava juurdevool tõusis eelmisel kuul 352 m3/s-ni, kuid jäi 27% alla mitmeaastase keskmise taset. See suundumus on täheldatav kogu aasta teisel poolel ja on tingitud sademete hulgast Lätis, mis sealse keskkonna-, geoloogia- ja meteoroloogiakeskuse andmetel jäi detsembris 4%
alla kuu normi, mis teeb sellest viienda järjestikuse kuu, mil sademete hulk jäi Lätis alla normi.
Joonis 5. Daugava kuu keskmine vee juurdevool, m3/s (allikas: Läti keskkonna-, geoloogia- ja meteoroloogiakeskus)
Detsembris toodeti Latvenergo jaamades kokku 275 GWh. Sellest 150 GWh toodeti hüdroelektrijaamades, mida on 33% rohkem kui novembris. Samal ajal vähenes Latvenergo soojuselektrijaamade toodang 16% võrra 125 GWh-ni, mis tulenes turunõudlusest.
Joonis 6. AS Latvenergo Daugava hüdroelektrijaamade ja soojuselektrijaamade elektritoodang
Põhjamaade hüdrobilansi näitaja tõusis järsult
Detsembris tõusis järgmise kuu elektrilepingu (Nordic Futures) hind nagu varasematelgi kuudel, kerkides 4% ja jõudes 51,79 euroni/MWh. Samas järgmise aasta lepinguhind vähenes 10% võrra, 34,34 euroni/MWh.
Detsembris liikus Põhjamaade hüdrobilanss stabiilselt ülespoole, tõustes +4,5 TWh-lt kuu alguses +18,5 TWh-ni kuu lõpus, kuigi ülejäänud turusignaalid olid muutlikud. Ilmaennustused kõikusid külmemalt soojemale ning maagaasi ja Saksamaa elektriturgudel oli liikuvus muutlik, mille tulemusel tõusis järgmise kuu võrgulepingu hind veidi ülespoole.
Energiatoodete hinnad muutusid mõõdukalt
Maagaasi järgmise kuu lepingu (Dutch TTF front-month index) hind kasvas möödunud kuul vaid 1% ja jõudis 45,07 euroni/MWh.
Lühiajalised külma ilma ennustused koos tavapärasest madalama temperatuuriga, mis suurendasid küttenõudlust, tõstsid detsembri alguses maagaasi hinda, kuid kuu teisel poolel kaldusid ilmaprognoosid niiskemate ja soojemate olude kasuks. Pakkumise osas tekitas muret Ukraina otsus peatada Venemaa gaasi transiit Euroopa Liitu, jättes pikendamata varem sõlmitud ja kuni 31. detsembrini 2024 kehtiva lepingu. Suurenenud maagaasivood Norras aitasid aga turgu stabiliseerida. Lisaks sellele langetas hindu veeldatud maagaasi (LNG) vähenenud nõudlus Aasias, samuti spekulatiivne kauplemine aasta lõpu lähenedes. Samal ajal vähenes AGSI andmetel Euroopa Liidu maagaasihoidlate täituvus 72%-ni.
Toornafta futuurlepingu (Front Month Brent Oil) hind jäi detsembris eelmise kuu tasemele, olles 73,05 USA dollarit barreli eest.
Toornafta hind muutis eelmisel kuul mitu korda suunda, kuid kuu keskmine hind jäi novembriga võrreldes muutumatuks. Peamised hinna liikumist mõjutavad tegurid olid nõudluse ja pakkumise suhe, geopoliitilised pinged ja signaalid Hiina majanduse arengu kohta. OPEC+ otsus jätkata naftatootmise piirangutega kuni 2025. aasta aprillini tõstis ajutiselt hindu. Hindu tõstsid ka optimism Hiina majanduse taastumise suhtes 2025. aastal, pinged Lähis-Idas ja ELi uued sanktsioonid Venemaale. Samal ajal piiras hinnakasvu USA keskpanga intressimäära langetamine, mille tulemusel dollari tugevnemine vähendas ülemaailmset nõudlust. Lisaks prognoositi 2025. aastaks nafta pakkumise kasvu.
Samas kivisöe järgmise kuu lepingu (Front Month API2 Coal) hind oli 9% madalam kui novembris – 111,15 USA dollarit tonni eest.
Detsembris langesid kivisöe hinnad väiksema nõudluse ja stabiilse pakkumise, aga ka maagaasi hinna languse tõttu. Tuuleenergia suur tootmine Euroopas ja suhteliselt niiske ilm vähendas nõudlust fossiilkütuste järele elektrienergia tootmiseks. Samuti võis täheldada stabiilseid söetarneid Euroopasse ja suuri varusid Aasias. Lisaks mõjutasid hindu vähenenud geopoliitilised riskid ja maagaasi hinna ajutised langused.
Euroopa saastekvootide (EUA Futures) 24. detsembri leping langes vaid pisut – 1% võrra
67,08 eurole/t.
Eelmisel kuul mõjutas saastekvootide hindu 2024. aasta detsembri lepingute sõlmimine
16. detsembril, mil toimus selle aasta viimane saastekvootide oksjon, mille järel tekkis oksjonite vahele paus kuni 7. jaanuarini. Lisaks sellele mõjutas hindu ka väiksem nõudlus kvootide järele. Seda võib seostada soojema ilmaga, mis vähendas vajadust fossiilkütuste ja seega ka saastekvootide järele.
Joonis 7. Energiatoodete hinnad (allikas: ICE)