Inga Martinsone, finantstoodete spetsialist
Elektri hulgimüük, AS Latvenergo
Baltimaades kasvas päikeseparkide tootlus
• Baltimaade elektrihinnad jätkasid langemist
• Balti riikide elektritootmine kattis 86% piirkonna tarbimisest
• Daugava vee juurdevool oli rekordiliselt madalal tasemel
• USA tollimaksud tekitavad muret majanduskasvu pärast ja mõjutavad energiahindu
Aprillis domineeris Nord Pooli börsil elektrihindade langus. Balti riikide hulgimüügihinnad langesid eelmise kuuga võrreldes keskmiselt 18%. Lätis oli elektrihind 77,37 eurot/MWh, mis tähendab 16% suurust langust, samas kui Leedus ja Eestis langes hind 19%, vastavalt 74,57 euroni/MWh ja 73,25 euroni/MWh. Sarnaselt eelmise kuuga olid ka aprillis elektrihinnad mõnel tunnil negatiivsed. Tunnihinnad Balti riikides kõikusid vahemikus –18,22 eurost/MWh kuni 600 euroni/MWh. Samal ajal langes süsteemihind vaid 7%, kuni 31,85 euroni/MWh.
Joonis 1. Kuu keskmised elektri hulgimüügihinnad Nord Pooli müügipiirkondades (allikas: Nord Pool)
Baltimaade elektrihinnad liikusid aprillis allapoole peamiselt tänu soojale ja kevadisele ilmale. Keskmine õhutemperatuur Baltimaades oli pea 2 kraadi üle normi, mille tulemusel vähenes kuu keskmine elektritarbimine võrreldes eelmise kuuga 7%. Samal ajal vähenes keskmine elektritootmine vaid 1%, mis parandas elektritootmise ja -tarbimise suhet 5 protsendi võrra,
86%-ni. Samas kasvas päikeseelektrijaamade tootmine märtsiga võrreldes 86%.
Põhjamaade hindade mõningane langus oli tingitud päikeseparkide tootluse suurenemisest, mis kasvas eelmise kuuga võrreldes 42%. Ühtlasi olid kuu keskel hinnad madalamad, mis oli tingitud tuuleparkide suuremast tootmisest. Piirkonnas vähenes järsult – 16% – ka elektrienergia nõudlus ning elektritootmine järgis sarnast suundumust, langedes 17%.
Joonis 2. Elektri hulgimüügihinnad Nord Pooli müügipiirkondades aprillis 2025 (allikas: Nord Pool)
Joonis 3. Elektri hulgimüügihinnad Euroopa riikides (allikas: Nord Pool)
Balti riikide elektritootmine kattis 86% piirkonna tarbimisest
Baltimaade elektrienergia kogutarbimine vähenes aprillis võrreldes eelmise kuuga 10% ja oli 6% madalam kui eelmise aasta aprillis, 2023 GWh. Lätis tarbiti sellest 515 GWh, mis on 10% vähem kui märtsis. Leedus vähenes maht 11% ja oli 893 GWh. Samas Eestis oli elektrienergia nõudlus 615 GWh, mis on 9% vähem kui eelmisel kuul.
Samal ajal toodeti Balti riikides kokku 1741 GWh, mis on 4% vähem kui märtsis ja 2% vähem kui eelmise aasta aprillis. Septembris langes Läti elektritootmine eelmise kuuga võrreldes 27% ja oli 373 GWh. Leedus kasvas elektritootmine 7% võrra 895 GWh-ni, Eestis jäi see aga eelmise kuu tasemele, olles 474 GWh.
Joonis 4. Baltimaade elektribilanss (allikas: PSO)
Balti riikide elektri tootmise ja tarbimise suhe oli märtsis 86%. Lätis oli see 72%, Leedus 100% ja Eestis 77%.
Daugava jõe juurdevool on rekordiliselt madalal tasemel
Möödunud kuul oli Daugava jõe juurdevool 533 m3/s, mis on 17% vähem kui eelmisel kuul ja 68% vähem kui eelmise aasta aprillis. Ühtlasi on see 62% alla normi ning nii madalat juurdevoolu ei ole aprillis viimase 30 aasta jooksul täheldatud.
Joonis 5. Daugava kuu keskmine vee juurdevool, m3/s (allikas: Läti keskkonna-, geoloogia- ja meteoroloogiakeskus)
Aprillis vähenes Latvenergo jaamade kogutoodang eelmise kuuga võrreldes 35%, 281 GWh-ni. Väikese juurdevoolu tõttu toodeti hüdroelektrijaamades 222 GWh elektrit, mida oli 66% vähem
kui samal perioodil mullu. Seevastu soojuselektrijaamade tootmine suurenes turutingimuste tõttu eelmise aasta aprilliga võrreldes 69%, ulatudes 59 GWh-ni.
Joonis 6. AS Latvenergo Daugava hüdroelektrijaamade ja soojuselektrijaamade elektritoodang
Elektri futuurlepingute hind langeb jätkuvalt
Aprillis langes järgmise kuu elektrilepingu (Nordic Futures) hind nagu varasematelgi
kuudel, jõudes 39% languse järel 19,57 euroni/MWh. Samas järgmise aasta lepinguhind oli
34,16 eurot/MWh, mis on 6% madalam.
Eelmise kuu hindade langustrend oli peamiselt tingitud ilmaprognoosides ennustatud suurematest sademetest koos tuulisema ilmaga kuu esimesel poolel. Lisaks mõjutasid sel kuul jätkuvalt hindu energiakaupade turud, kus hinnad liikusid allapoole. Samal ajal oli Põhjamaade hüdrotasakaal aprillis keskmiselt +7,5 TWh normist suurem.
USA tollimaksud tekitavad muret majanduskasvu pärast ja mõjutavad energiahindu
Aprillis jätkus maagaasi järgmise kuu lepinguhinna (Dutch TTF front-month index) märtsis alanud langus ja see kahanes eelmise kuuga võrreldes 15%, olles 35,61 eurot/MWh.
Möödunud kuul reageerisid energiaturu osalised jätkuvalt USA kehtestatud tollimaksudele, mis vallandasid kaubandussõja USA ja Hiina vahel. Need pinged on tekitanud hirmu majanduslanguse ees, mis võib vähendada ülemaailmset nõudlust maagaasi järele. Lisaks põhjustasid soojemad ilmaolud kütteperioodi lõppedes maagaasi nõudluse vähenemise. Ka veeldatud maagaasi (LNG) tarned Euroopasse olid suuremad, mis võimaldas julgemalt täita maagaasihoidlaid, mille täituvus Euroopa Liidus suurenes AGSI andmetel aprillis 34%-lt 40%-le.
Toornafta tulevase lepingu (Front Month Brent Oil) hind oli 67,01 USA dollarit barreli eest, mis on märtsiga võrreldes 6% madalam.
Toornafta turgu mõjutasid sagenevad prognoosid, et USA tollimaksud võivad aeglustada globaalset majanduskasvu, vähendades sellest tulenevalt nõudlust nafta järele. Pakkumise poolel võis täheldada vastupidiseid suundumusi, kuna OPEC+ teatas naftatootmise suurendamisest alates maist. Turuosalised leiavad, et selle tulemusena võib tekkida nafta ületootmine, mis avaldab survet toornafta hinna langetamiseks. Samal ajal oli tähelepanu ka jõupingutustel eesmärgiga saavutada vaherahu Venemaa ja Ukraina vahel.
Kivisöe järgmise kuu lepingu (Front Month API2 Coal) keskmine hind muutus eelmise kuuga võrreldes väga vähe, kasvades 1% kuni 98,96 USA dollarini tonni eest.
Kui energiatoodete turgudel oli langus, siis söe hinnad püsisid aprillis suhteliselt stabiilsed. Selle põhjuseks oli madal nõudlus Euroopas, mida mõjutas kütteperioodi lõpp ning püsiv pakkumine ja stabiilsed söevarud Euroopas.
Samal ajal langes 25. detsembri Euroopa saastekvootide lepingu (EUA Futures) keskmine hind märtsiga võrreldes 7%, olles 65,39 eurot/t.
Aprillis järgis heitkoguste turg USA tollimaksudest põhjustatud langustrendi finantsturul. Samuti tekitas muret tööstusliku tegevuse aeglustumine Euroopas, mis võib vähendada nõudlust saastekvootide järele.
Joonis 7. Energiatoodete hinnad (allikas: ICE)