Inga Martinsone, finantstoodete spetsialist
Elektri hulgimüük, AS Latvenergo
 

 

Baltimaades jätkus elektrihindade langemine

 

• Baltimaades langesid elektrihinnad 10%
• Balti riikides toodeti rohkem elektrit kui eelmisel aastal samal perioodil
• Mai lõpus hakkas Daugava jõe juurdevool suurenema
• USA ja Hiina leevendasid omavahelisi tollimakse 90 päevaks

Mais toimus Nord Pooli turul hinnamuutusi nii üles- kui ka allapoole. Balti riikides jätkus elektrihinna langus, eelmise kuuga võrreldes keskmiselt 10%. Elektrienergia hind langes
Lätis 12% võrra 67,89 euroni/MWh, Leedus 9% võrra 67,64 euroni/MWh ja Eestis 8% võrra
67,63 euroni/MWh. Baltimaades kõikus tunnihind vahemikus -12,19 eurot/MWh kuni
339,99 eurot/MWh. Möödunud kuul vähenes Nord Pooli süsteemihind 11% ehk keskmiselt
kuni 28,34 euroni/MWh. 


Joonis 1. Kuu keskmised elektri hulgimüügihinnad Nord Pooli müügipiirkondades (allikas: Nord Pool)

Elektrienergia hinna langus Balti riikides tulenes peamiselt päikeseelektrijaamade suuremast tootmisest, mis tõusis eelmise kuuga võrreldes 26%, ning hüdroelektrijaamade suuremast tootmisest. Kuigi hüdroelektrijaamade kogutoodang kasvas mais võrreldes aprilliga vaid 7%,
oli see kuu lõpus märgatavalt kõrgem, mis tulenes Daugava jõe suuremast juurdevoolust.
Lisaks sellele tulenes madalam hind ka 23% suurematest elektrivoogudest Balti riikidesse, kusjuures kõige kiiremini kasvas elektriimport Soomest, mis saavutas aasta kõrgeima taseme, kasvades eelmise kuuga võrreldes 57%. Soome süsteemioperaatori poolt avaldatud viimase teabe kohaselt peaks Soome-Eesti võrkudevaheline ühendus Estlink 2 taas tööle hakkama käesoleva aasta 25. juunil. 
Põhjamaade piirkonna tuuleenergia tootmine samas suurenes eelmise kuuga võrreldes 11%, päikeseparkide tootmine suurenes 28%. Samal ajal jätkas tuumaelektrijaamade saadaolev tootmisvõimsus iga-aastaste hooldustööde tõttu vähenemist ja saavutas aasta madalaima taseme – 67%. 


Joonis 2. Elektri hulgimüügihinnad Nord Pooli müügipiirkondades mais 2025 (allikas: Nord Pool)


Joonis 3. Elektri hulgimüügihinnad Euroopa riikides (allikas: Nord Pool)

Balti riikides toodeti rohkem elektrit kui eelmisel aastal samal perioodil 

Mais jäi kõigi Balti riikide elektritarbimine eelmise kuu tasemele 2034 GWh, mis oli 3% rohkem
kui 2024. aasta samal ajal. Lätis tarbitud elektri kogumaht langes 1% ehk 510 GWh-le. Leedus tarbiti eelmise kuuga võrreldes elektrit 3% rohkem – 922 GWh. Eestis vähenes see maht 2% ja
oli 601 GWh. 
Samal ajal vähenes elektritootmine Baltikumis võrreldes aprilliga 8%, kuid oli 5% suurem kui
2024. aasta mais, ulatudes 1646 GWh-ni. Lätis toodeti 17% vähem elektrit kui eelmisel kuul –
348 GWh. Leedus aga toodeti elektrit 879 GWh, mis oli 2% vähem kui aprillis. Eestis kasvas elektritootmine 11%, kuni 419 GWh-ni. 


Joonis 4. Baltimaade elektribilanss (allikas: PSO)

Balti riikide elektri tootmise ja tarbimise suhe oli märtsis 81%. Lätis oli see 68%, Leedus 95%
ja Eestis 70%. 

Mai lõpus hakkas tõusma vee juurdevool Daugavasse 

Daugava jõe juurdevool oli möödunud kuu esimesel poolel keskmiselt 320 m3/s, aga kuu lõpus hakkas see kiiresti tõusma ja jõudis 1439 m3/s-ni, mille tulemusel oli kuu keskmine sissevool
566 m3/s, mis on 6% suurem kui aprillis. Seda mõjutas suurem sademete hulk, mis Lätis oli Läti keskkonna-, geoloogia- ja meteoroloogiakeskuse andmetel 68% üle igakuise normi, kuid juurdevool jäi alla pikaajalise keskmise. 


Joonis 5. Daugava kuu keskmine vee juurdevool, m3/s (allikas: Läti keskkonna-, geoloogia- ja meteoroloogiakeskus)

Latvenergo elektritootmine jätkas eelmisel kuul vähenemist, kokku toodeti 258 GWh elektrit.
Veidi suurem juurdevool Daugavasse aitas kaasa hüdroelektri tootmise 9%-sele kasvule võrreldes aprilliga, mis ulatus 243 GWh-ni. Samal ajal toodeti turunõudluse tõttu soojuselektrijaamades
15 GWh. 


Joonis 6. AS Latvenergo Daugava hüdroelektrijaamade ja soojuselektrijaamade elektritoodang

Elektri futuurlepingute hind vahetas liikumissuunda

Järgmise kuu elektrilepingu (Nordic Futures) hind vahetas oma eelnevate kuude kahanemise 30% kasvu vastu, jõudes 25,39 euroni/MWh. Järgmise aasta lepingu hind tõusis omakorda 10% võrra 37,64 euroni/MWh.
Ennustused suurema sademete hulga ja tugevamate tuuleiilide kohta asendusid ilmaprognoosidega, mis panid ootama kuivemat perioodi. See peegeldus ka Põhjamaade hüdrobilansi näitajas, mis mais langes keskmiselt +4,1 TWh-ni üle normi. Hindadele avaldasid täiendavat survet ka Rootsi suurimas tuumaelektrijaamas kavandatud hooldustööd, mille tähtaega pikendati 2 kuu võrra.

USA ja Hiina leevendasid omavahelisi tollimakse 90 päevaks

Maagaasi järgmise kuu lepingu (Dutch TTF front-month index) hinnalangus möödunud kuul aeglustus, vähenedes vaid 1% ja jõudes 35,19 euroni/MWh.
Maikuus avaldasid maagaasi hindadele tõususurvet Norra maagaasi tootmiskohtade plaanilised ja plaanivälised katkestused, mis piirasid maagaasivooge Euroopasse, muutes sellega maagaasihoidlate täitmise keerulisemaks. Lisaks tegi Euroopa Komisjon ettepaneku keelata täielikult Venemaa gaasi import 2027. aasta lõpuks, mis suurendas veelgi muret tarnete piisavuse pärast. Seevastu soojem ilm ja Norra maagaasi ekspordi suurenemine kuu lõpus avaldasid survet hinnalanguseks. AGSI andmetel suurenes Euroopa Liidu maagaasihoidlate täituvus mais 8 protsendi võrra 48%-ni, kuid jäi 22 protsendi võrra madalamaks kui eelmisel aastal samal perioodil.
Toornafta futuurlepingu (Front Month Brent Oil) hind tõusis aprillis 4% ehk kuni 64,01 USA dollarini barreli eest.
Kuigi 12. mail teatati, et USA ja Hiina on jõudnud vastastikusele kokkuleppele leevendada varem kehtestatud tollimakse veel 90 päevaks, mis tõstis turuosaliste ootusi maailmamajanduse arengu ja naftahinna tõusu suhtes, oli selle mõju lühiajaline. Turuosalised suhtusid võimalikku majanduse elavnemisse jätkuvalt ettevaatlikult. Lisaks sellele täiendas nafta võimalikku ülepakkumist majanduslanguse korral OPEC+ otsus jätkata ka juunis ja juulis naftatootmise suurendamist. 
Samas kivisöe järgmise kuu lepingu (Front Month API2 Coal) hind vähenes sarnaselt maagaasile 1% ehk 97,47 USA dollarini tonni eest.
Söeturg püsis mais endiselt stabiilsena. Selle põhjuseks oli hooajaliselt madalam nõudlus koos turu tagasihoidlike ootustega nõudluse poolel, samuti vähene turu aktiivsus.
Seevastu Euroopa saastekvootide 25. detsembri lepingu (EUA Futures) keskmine hind märtsis tõusis 9%, jõudes 71,18 euroni/t.
Saastekvootide hinnad viis eelmisel kuul tõusule lootus maailmamajanduse võimalikule elavnemisele, kuna USA ja Hiina jõudsid kokkuleppele tollimaksude vähendamise üle. Saastekvootide hind järgis ka maagaasituru ajutist tõusu. Esines ka perioode, mil oksjonite maht vähenes. 


Joonis 7. Energiatoodete hinnad (allikas: ICE)