Energiaturgudel on olnud muutusterohke aasta! Baltikumis, Põhjamaades ja ka mujal Euroopas on elektrienergia hinnad saavutanud kõrgeima taseme viimase 10 aasta jooksul. Mõistetavalt teeb see paljud tarbijad ärevaks ning tekib küsimus, kuidas kõige sellega toime tulla?

 

Avatud elektriturul elektrienergia hind Euroopa erinevates hinnapiirkondades sõltub piirkondadevaheliste ühenduste olemasolust ja nende efektiivsusest ehk saadaolevast võimsustest ning piirkondadest, kellega elektrienergiaga kaubeldakse. Lisaks ka kohaliku tootmise olemasolust ja selle iseloomust. Näiteks on tuuleenergia odavaim tootmisviis, kuid samas ei ole see juhitav ressurss (kui tuult on vähe, siis on ka tootmine vähene). Hüdroenergia kuulub samuti odavaimate energialiikide hulka, kuid sarnaselt tuule- ja päikeseenergiale sõltub suuresti ilmastikust. Euroopa suurimate hüdroenergia tootjate, Norra ja Rootsi, hüdrojaamade reservuaaride täituvus ja hüdroenergia kättesaadavus on selle aasta suveperioodil pikalt kestnud põua tagajärjel veel tänagi oluliselt madalam kui varasemalt. Tugevam elektrihinna tõus Põhjamaades ja Baltikumis algaski seetõttu juba suve alguses. 

Fossiilsetest kütustest toodetud (nt kivisüsi, põlevkivi ja maagaas) elektrienergia on täna aga tootjatevahelises konkurentsis eriti kallis, kuna sellele lisandub omakorda juurde rekordkõrge saastekvootide tasu. Lisaks, kuna gaasihinnad on samuti tugevalt tõusnud 2021. aasta jooksul, siis maagaasist toodetav elekter on tänasel hetkel eriti kallis. Elektriturg on täna üles ehitatud selliselt, et teatud tundidel pääsevad ka kõige kallimad tootmisviisid turule, siis kui odavat tootmisvõimsust piisavalt võtta ei ole ning sellistel tundidel määravad turuhinna juba kallimad tootmisviisid. Seetõttu äärmuslik hindade kõikumine pigem jätkub ning ilmade külmenemine annab sellele ainult hoogu juurde.

2022. aastal näeme ette elektrienergia hindades küll teatud määral langust ja stabiliseerimist, kuid lühiajaliselt ei saa börsihindades koos talvepakasega välistada uusi elektri börsihinna rekordeid. Lõppeva aasta 7. detsembril said Eesti tarbijad ebameeldiva üllatuse osaliseks kui Nord Pool elektribörsil tõusis ühel tunnil hind lausa 1000 euroni megavatt-tunni kohta.

Need tarbijad, kes valisid Elektrumi fikseeritud hinnaga paketi enne suve algust või varem, võivad täna olla rahulikud, sest neid hinnatõus kuni lepingu lõppemiseni ei puuduta. Uueks perioodiks on aga ka fikseeritud hinnaga pakkumised juba oluliselt kõrgemad, samas võib see ikkagi sobida meelerahu otsivale tarbijale. Börsihinnaga elektripaketi valinud tarbijate jaoks on oluline mõista, milliseks kujuneb ikkagi koguarve kalendrikuu jooksul. Üksikute tundide ekstreemsed hinnatipud ei pruugi omada nii palju jõudu, et oluliselt mõjutada kuu keskmist hinda. Pikema ajaperioodi jooksul on varasemalt võitnud kõige enam börsihinnal olevad tarbijad. Samuti on oluline, et börsihinnaga tarbijad oleksid teadlikud oma võimalustest kodus tarbimist ise juhtida ja tarbida rohkem madalama hinnaga tundidel. Tarbimise juhtimiseks on olemas erinevad nutikad kodujuhtimisseadmed, küsi neid ka Elektrumist. 😉

Riik on omalt poolt juba vähendanud ajutiselt elektrienergia võrgutasusid 50% kõikidele tarbijatele ja toetab lisaks eraldi vähekindlustatud tarbijaid. Need on küll lühiajalised meetmed, kuid talveks pakub raskustes olevatele tarbijatele kindlasti leevendust. Toatemperatuuri paari kraadi võrra alandades saab samuti kohe säästu, kuid talveperioodil kütet täiesti välja lülitada ei saa kuidagi soovitada. Uuesti üleskütmine võtab palju rohkem energiat kui temperatuuri stabiilsena hoidmine. Keerulises olukorras on täna ka need eratarbijad, kelle põhikütteallikaks on otsene elektriküte. Endiselt kehtib vanarahva tarkus, rege rauta suvel, vankrit talvel ning kevadel tuleks kindlasti ette võtta küttesüsteemi uuendamine ja viimine mõne muu energiatõhusama lahenduse peale (näiteks soojuspump, pellet või muu lokaalküte).

Väga konkreetne soovitus nendele tarbijatele, kes elavad eramajades ja tarbevee soojendamiseks kasutavad ühesüsteemset elektrilist veeboilerit – olenevalt küttesüsteemist vaadake, kas on võimalik see välja vahetada kahesüsteemse vastu? Eramutes on tavaliselt kasutusel suuremahulised soojaveeboilerid ja mitmeliikmelise pere tarbevee soojendamiseks võib kuluda kuni 50% kogu majapidamise elektritarbimisest.100–200 liitrise mahuga boilerid on võimsusega 1800–2400 W ning võivad tarbida 200–400 kWh kuus olenevalt soojavee kulust. Kahesüsteemse veeboileri puhul kütteperioodil saab sooja vee tootmiseks kasutada peamiselt ainult eramu lokaalkütet ning kevadel-suvel näiteks päikeseenergiat. Mõistagi kodumasinate puhul tuleks vanemad ja pidevalt elektrit tarbivad seadmed välja vahetada säästvamate vastu (näiteks külmikud).

Juhul kui kodus on vaba katuse- või maapinda, siis soovitame kindlasti esimesel võimalusel hakata ise elektritootjaks ja paigaldada päikesepaneelid. Kokkuhoid on mitmekordne, päikeseenergia on tasuta ning otsene kokkuhoid on koheselt ka võrgutasudelt. Lisaks on kõrgemate elektrihindade juures päikesejaama tasuvusaeg täna vähemalt 5 aastat lühem kui varasemalt ja paljude päikesejaama omanike arvates sobib see ka suurepäraselt täiendavaks pensionisambaks! Päikesepaneelide kohta küsi samuti Elektrumist. 😉

Need tarbijad, kes siiski on sattunud ajutiselt makseraskusesse elektriarvete tasumisel, siis palume Elektrumile endast aegsasti märku anda! Koos leiame võimaluse ning kõige raskemal perioodil saame arvete maksmist ajatada väiksemate osamaksete kaupa.

Ilusat aasta lõppu! Valguse ja soojuse rikast uut aastat!

  • Andrus Liivand
  • Elektrum Eesti OÜ tegevjuht