2019. aasta septembrikuu energiaturgude ülevaade

16. Okt 2019
Põhjamaades mõjutavad tulevaste elektrilepingute hindu muutlikud sademeprognoosid

 

  • Baltimaades ei ole elektri kuu keskmised hinnad oluliselt muutunud
  • Nafta ja söe hinnad tõusevad, gaasi ja saastekvootide hinnad langevad


Septembris langesid elektrihinnad pärast viis kuud kestnud pidevat tõusu kõigis Baltimaades keskmiselt 1% võrra. Läti müügipiirkonnas oli kuu keskmine elektri hind 48,85 eurot/MWh, Leedus 48,79 eurot/MWh ja Eestis 48,77 eurot/MWh. Baltimaades kõikus tunnihind septembris vahemikus 6,56 eurot/MWh kuni 199,98 eurot/MWh.

Turuülevaade graafik1, riigid.png
Joonis 1. Elektri hulgimüügihinnad börsil Nord Pool (allikas: Nord Pool)    

Septembris langes Nord Pooli süsteemi keskmine hind augustiga võrreldes 9% 32,92 euroni/MWh. Põhjamaades langes keskmine spot-hind 34,66 euroni/MWh, mis on keskmiselt 14 eurot/MWh madalam kui Baltimaades.

Kuigi möödunud kuul oli kütuseressursside hindades märkimisväärseid muutusi, siis tänu hüdroloogilise olukorra paranemisele elektri hind Nord Pooli piirkonnas langes. Septembris kasvas Põhjamaades veehoidlate täituvus ja hüdroelektri tootmine, samuti jätkas pärast iga-aastaseid hooldustöid tootmist mitu aatomielektrijaama. Septembris oli tuuleelektrijaamade toodang suurem kui augustis.

Baltimaades mõjutasid elektrihinda NordBalti ühenduse plaanilised hooldustööd, mistõttu kuu keskmine kasutatav võimsus langes ühenduse paigaldatud võimsusest 39% võrra. Kuu lõpus vähenes Soomes ja Baltimaades import Põhjamaadest, sest Soome ja Rootsi vahelise ühenduse võimsus oli piiratud, seetõttu oli tunnihind mõnikord Baltimaades ja Soomes peaaegu 200 eurot/MWh. Valgevene ja Leedu ning Kaliningradi ja Leedu vaheliste ühenduste võimsuse igapäevane muutumine augustis mõjutas elektri tunnihinda ka septembris.

 

Elektri hulgimüügihinnad Euroopa riikides.

Turuülevaade graafik2.png

Joonis 3. Elektri hulgimüügihinnad Euroopa riikides (allikas: APX, N2EX, EEX, TGE, NP)

Elektri tootmine ja tarbimine Baltimaades

Septembri kogu elektritarbimine oli Baltimaades 2132 GWh, jäädes samale tasemele nagu augustis. Lätis vähenes elektritarbimine 2% 562 GWh-ni. Leedu tarbimine vähenes 1% 951 GWh-ni. Eestis aga kasvas tarbimine 2% 619 GWh-ni.

Septembris kasvas elektritootmine kõigis Baltimaades 1313 GWh-ni, mida oli 13% rohkem kui eelmisel kuul. Leedus kasvas elektri tootmismaht Baltimaadest kõige rohkem: 25% 324 GWh-ni. Eestis kasvas toodangu maht 16% 443 GWh-ni. Lätis oli tootmismaht 545 GWh ehk 4% suurem kui augustis.

Septembris kattis Baltimaade elektritoodang 62% kogutarbimisest, Lätis moodustas tootmine tarbimisest 97%, Eestis 72% ja Leedus 34%.

Tulevaste elektrilepingute hindu mõjutavad muutlikud sademeprognoosid Põhjamaades

Septembris mõjutasid muutlikud ilmaprognoosid elektri lepinguliste hindade kõikumist, sest kuu alguses prognoositi Põhjamaades kuivemat ilma, hiljem prognoose aga muudeti ja ennustati suuremat, hooaja keskmist ületavat sademehulka. Möödunud kuul paranesid hüdrobilansi näitajad, lähenedes normaalsele tasemele. Samal ajal mõjutasid lepinguliste hindade dünaamikat tooraine ja madalamad saastekvootide hinnad.

Septembris langesid süsteemi tulevaste lepingute (Nordic Futures) elektrihinnad oktoobri lepingu jaoks 4% 34,65 euroni/MWh, lepingu sõlmimise hind – 34,70 eurot/MWh. Süsteemi 2019. aasta IV kvartali keskmine lepingu hind langes 3% 37,50 euroni/MWh, lepingu sõlmimise hind – 37,55 eurot/MWh. 2020. aasta süsteemi keskmine future-hind langes augustis 1% 35,06 euroni/MWh.

Turuülevaade graafik3.png

Soome hinnapiirkonna tulevikutehingute sulgemishind septembri lõpus oli tunduvalt kõrgem võrreldes kvartali alguse hindadega - 12 kuu hind tõusus 7,3% ja 24 kuu hind tõusis 3,1% võrreldes juuni lõpu sulgemishinnaga.

Tooraineturud ja saastekvootide hinnad

Suure hinnaralli tegi läbi nafta. Juulis troopilise tormi tõttu Mehhiko lahel katkes toornafta tootmine, seetõttu järsult vähenesid toornafta tootmine ja eksport USA-st. Nafta pakkumuse vähenemist turul tugevdas ka  toimiv OPEC kartelli tootmise vähenemine. Samal ajal naftahindade kõikuvust mõjutasid sündmused, mis on seotud Iraani tuumalepinguga, olukorra teravnemine Lähis-Idas, samuti ka USA ja Hiina suhete halvenemine. Septembris tõusis nafta hind pärast kaht rünnakut Saudi Araabia naftatehaste vastu viimase nelja kuu kõrgeimale tasemele. Rünnakute järel jäi maailmaturule jõudmata üle viie protsendi naftast.

Brent Crude Futures toornafta tulevaste lepingute hind kasvas septembris 6% 62,29 USA dollarini barreli eest, lepingu sõlmimise hind oli 60,78 USA dollarit barreli eest.

Septembri keskel oli lühiajaline naftahindade tipp – need kasvasid 72 dollarini barreli eest, sest droonirünnak ühele maailma suuremale naftatöötlemistehasele Saudi Araabias mõjutas globaalse pakkumise hindu naftaturul 5%. Saudi Araabia suutis aga piisavalt lühikese ajaga oma töötlemis- ja tarnemahud taastada. Rahvusvahelised kaubanduspiirangud USA, Hiina ja Euroopa Liidu vahel ning sündmused Lähis-Idas põhjustasid hindade kõrvalekaldeid tooraineturgudel.

Septembris (API2 Coal Futures Front month) kasvas tulevaste söelepingute hind 6% 60,71 USA dollarini tonni eest ja lepingu sõlmimise hind oli 60,90 USA dollarit tonni eest.

Uudised Prantsusmaa tuumaelektrijaamades avastatud ehitustehnoloogiliste puudujääkide kohta suurendasid nõudlust asendusenergiaressursside järele, mistõttu Euroopas süsi kallines. Kuid tänavu talvel ei plaanita tuumaelektrijaamu peatada. Veel üks hinnatõusu mõjutav tegur oli globaalsete vedude kulude kasv, mis vähendas importi. Samal ajal vähenes Indias söevarude hulk ja Aasias kasvas nõudlus kütuse järele.

Saksamaa (Gaspool Gas Futures) tulevaste gaasilepingute kuu keskmine hind langes 4% 12,94 euroni/MWh ja oktoobri lepingu sõlmimise hind oli 11,54 eurot/MWh.

Soe sügishooaja algus ja suured LNG-tarned hoidsid maagaasivarusid väga suurena. Euroopa maagaasivarusid oli 95% kogumahust, samal ajal kui eelmisel aastal oli see näitaja 75%. Eelmisel kuul teatas Hollandi valitsus maagaasi ammutamise vähendamisest Groningenis juba alates oktoobrist ning gaasi ammutamise lõpetamisest 2022. aastal. Samal ajal kehtestas Euroopa Liidu Kohus maagaasi voolu vähendamise Venemaalt Tšehhi gaasijuhtme OPAL kaudu 60%-ni kasutatavast mahust.

Euroopa saastekvootide (EUA Futures) hind langes septembris 5% 25,75 euroni/t ning kuu lõpus oli kvootide hind turul 24,72 eurot/t.

Juba teist kuud järjest vähenevad süsinikuemissiooni kvootide hinnad. Septembris mõjutasid kvootide hindu peamiselt uudised Brexiti edasisest arengust ja suurem kvoodioksjonite maht, lisaks mõjutas seda ka nõudluse muutumine köetavate energiaressursside järele.