2020 aasta maikuu turuülevaade

26. Juuni 2020
Hüdroloogiline olukord tõstis hindu

Rodika Prohorova, turuanalüütik

AS Latvenergo müügiosakond

  • Nord Pooli elektri hulgimüügihinnad kasvasid
  • Lühiajalised tulevased elektrihinnad langesid, suvised hinnad kasvasid
  • Latvenergo soojuselektrijaamade toodang oli kõrgem
  • Toorainetrendid on erinevad

Peaaegu kõigis Nord Pooli müügipiirkondades, samuti Baltimaades, kasvasid kuu keskmised elektrihinnad. Baltimaades oli kõige kõrgem kuu keskmine elektrihind Eestis – 25,02 eurot/MWh, mis on 6% kõrgem kui aprillis. Läti müügipiirkonnas oli elektrihind 24,53 eurot/MWh, kasvades 4%. Leedus oli kuu keskmine elektrihind 24,52 eurot/MWh, mis on 5% kõrgem kui aprillis. Mais kõikus Baltimaades tunnihind vahemikus 0,94 eurot/MWh kuni 126,43 eurot/MWh.

 

joonis1.png

     Joonis 1. Elektri hulgimüügihinnad Nord Pooli müügipiirkondades (allikas: Nord Pool)

Esimest korda alates selle aasta algusest kasvas Nord Pooli süsteemi keskmine hind 8,34 euroni/MWh, kuid see oli tänavu teine madalaim kuu keskmine hind. Mais oli Põhjamaades jätkuvalt kõrge hüdroelektrijaamade toodang ning koos väiksema sademete hulgaga mõjutas see veehoidlate täituvust. Alates jaanuari keskpaigast olid veehoidlad täidetud üle normi, kuid mai alguses langes nende tase normist allapoole. Vaatamata sellele oli Põhjamaades üldine hüdroloogiline bilanss (vesi lumena, jääna ja pinnases) jätkuvalt üle normi, sest Norras on rekordiliselt palju lund. Eelmise kuu mõõdukas ilm ei aidanud kaasa jää sulamisele ja suurveeperioodi algamisele Põhjamaades. Kui rääkida teistest elektri tootmise allikatest, siis tuuleelektrijaamade toodang vähenes mais aprilliga võrreldes 23%. Tuumaelektrijaamade tootmisvõimsus oli iga-aastaste plaaniliste hooldustööde ja madalate elektrihindade tõttu umbes 60%.

Põhjamaade müügipiirkondades oli kuu keskmine elektrihind mais 11,39 eurot/MWh. Kuna hinnad Põhjamaades kasvasid, siis nende vahe Baltimaadega vähenes 13 eurole/MWh. Baltimaades põhjustas elektrihindade erinevust väiksem riikidevaheline energiavool. Seejuures soodustas hindade kasvamist ka veidi väiksem energiavool Rootsist, Soomest ja Valgevenest.

joonis2.png 

 Joonis 2. Elektri hulgimüügihinnad Nord Pooli müügipiirkondades mais (allikas: Nord Pool)

joonis3.png 

Joonis 3. Elektri hulgimüügihinnad Euroopa riikides (allikas: APX, N2EX, EEX, TGE, NP)

Lühiajalised tulevased elektrihinnad langesid, suvised hinnad kasvasid

Mais põhjustasid elektri tulevaste lepingute hindade kõikumist muutlikud ilmaprognoosid. Kuu alguses oli hüdroloogiline bilanss Põhjamaades 21 TWh üle normi, kuid see langes kuu lõpuks 17 TWh-ni. Sel aastaajal hoidsid hüdrobilanssi kõrgena suured lumevarud Rootsis ja Norras. Edasised ilmaolud määravad lume sulamise kiiruse ja suurvee perioodi alguse Põhjamaades. Lisaks hindade langemisele hüdroloogilise olukorra tõttu põhjustasid hindade kõikumist ka hinnamuutused seotud turgudel.

Mais olid süsteemi tulevaste elektrilepingute (Nordic Futures) hinnad juuni lepingu puhul samad – 5,68 eurot/MWh, lepingu sõlmimise hind langes 3,90 euroni/MWh. 2020. aasta III kvartali keskmine süsteemi lepingu hind kasvas 5% ehk 9,44 euroni/MWh, lepingu sõlmimise hind oli kuu lõpus 9,20 eurot/MWh. 2021. aasta keskmine süsteemi future-hind kasvas mais minimaalselt – 22,24 euroni/MWh, lepingu sõlmimise hind oli kuu lõpus 23,05 eurot/MWh.

Läti elektri keskmine juuni lepingu future-hind langes 2% 27,35 euroni/MWh, lepingu sõlmimise hind oli 25,20 eurot/MWh. 2021. aasta Läti future-hind muutus mais minimaalselt – see oli 36,58 eurot/MWh.

joonis4.png

Joonis 4. 2021. aasta elektri future-hinnad (allikas: Nasdaq OMX)

Baltimaades vähenes nõudlus elektri järele

Eelmise aasta maiga võrreldes vähenes Baltimaade elektritarbimine 7% 2 046 GWh-ni. Lätis vähenes elektritarbimine 2019. aasta maiga võrreldes 6% 548 GWh-ni. Eestis oli tarbimine samuti 6% väiksem ehk 598 GWh. Leedus langes aga tarbimine eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 9% 900 GWh-ni. Lätis oli õhutemperatuur kuu normist madalam ning tarbimine oleks pidanud tõusma, kuid Covid-19-ga seotud piirangud põhjustasid hoopis tarbimise vähenemise.

Baltimaades kasvas elektri tootmine mais eelmise kuuga võrreldes 8% ehk 1047 GWh-ni. Läti elektritoodang oli 438 GWh ehk 16% suurem kui aprillis. Leedus kasvas elektri tootmine 10% ehk 366 GWh-ni. Eestis oli aga elektritoodang Baltimaadest kõige väiksem – 243 GWh, mida on aprilliga võrreldes 7% vähem.

Mais kattis Baltimaade elektritoodang 51% kogu tarbimisest, Lätis moodustas tootmine tarbimisest 80%, Eestis ja Leedus 41%.

joonis5.png

Joonis 5. Baltimaade elektribilanss (allikas: PSO)

Kasvas Latvenergo soojuselektrijaamade toodang

Mais oli Daugava juurdevool 487 m3/s, mis on 30 aasta keskmisest juurdevoolust ligi kaks korda väiksem. Lätis oli sademete koguhulk mais kuu normist 3% väiksem ning eelmise kuu väike juurdevool ei aidanud kaasa taseme paranemisele mais.

joonis6.png

Joonis 6. Daugava vee juurdevool kuus keskmiselt, m3/s (allikas: Läti keskkonna-, geoloogia- ja meteoroloogiakeskus)         

Kuna Daugava juurdevool mais aprilliga võrreldes veidi vähenes, kajastus see ka Latvenergo hüdroelektrijaamade toodangus, mis oli mais 207 GWh ehk 1% väiksem kui aprillis. Eelmisel kuul kasvas Latvenergo soojuselektrijaamade toodang enam kui kaks korda – 120 GWh. Tänavu oli toodang 14% väiksem kui eelmise aasta samal kuul. Tootmismahu vähenemist ei põhjustanud mitte ainult tarbimine, vaid ka olukord Baltimaade elektriturul.

joonis7.png

Joonis 7. Daugava HEJ ja Latvenergo SEJde elektritoodang (allikas: AS Latvenergo)

Covid-19 levik põhjustas toorainehindade langust

Brent Crude Futures’itulevase toornaftalepingu hind kasvas mais 10% ehk 32,41 USA dollarini barreli eest ja kuu lõpus oli lepingu sõlmimise hind 35,33 USA dollarit barreli eest.

Esimest korda pärast hindade langust märtsis võis täheldada naftahindade stabiilset kasvamist. Naftaturu stabiilsus taastus pärast OPEC+ naftatootmise piirangute kehtestamist. Samal ajal hakkas Covid-19-ga seotud piirangute leevendamisel kasvama nõudlus ning ka see soodustas hindade kasvamist. Madalate naftahindade tõttu langes tootmiskohtade arv USAs rekordiliselt madalale tasemele alates 1940. aastast.

Tulevaste söelepingute (API2 Coal Futures Front month) keskmine hind langes mais 8% ehk 42,02 USA dollarini/t, lepingu sõlmimise hind oli 42,10 USA dollarit/t.

Euroopa madalate maagaasihindade tõttu oli maagaas elektri tootmiseks endiselt soodsam kui süsi. Seejuures põhjustas suur tootmine taastuvatest energiaallikatest Euroopas kütust kasutavate jaamade nõudluse vähenemist. Kuu lõpus prognoosis Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA), et Euroopa söeelektrijaamade toodang langeb 2020. aastal 20%. Põhjustena nimetas agentuur Covid-19 mõju, rekordiliselt madalaid maagaasi hindu ning Euroopa keskkonna- ja kliimaeesmärkide elluviimist.

Mais langes juuni keskmine lepinguhind (Dutch TTTF) 28% ehk 5,04 euroni/MWh ja lepingu sõlmimise hind oli 3,51 eurot/MWh, mis oli ka selle lepingu madalaim hind. Maagaasi keskmine hind oli mais 62% madalam kui 2019. aasta samal perioodil.

Euroopas mõjutas maagaasi hinda jätkuvalt juba olemasolev ülejääk turul. Hinna muutumist põhjustasid nõudluse muutumine, suur tootmine taastuvatest energiaallikatest ja üsna stabiilsed tarnemahud. Mais jätkus veeldatud maagaasi (SDG) import, kuid juunis ja juulis langeb väljakujunenud madalate turuhindade tõttu oluliselt selle tarnimine USAst. Seejuures kasvab Euroopas maagaasihoidlate täituvus jätkuvalt ning kuu lõpus oli see 71%, samas kui 2019. aastal oli see veidi üle 50%.

Euroopa saastekvootide (EUA Futures) EUA 20. detsembri hind oli mais praktiliselt muutumatu – 20,04 eurot/t, lepingu sõlmimise hind oli kuu lõpus 21,40 eurot/t.

Süsinikuemissiooni kvootide hinnad olid mais vahemikus 18,52 eurot/t kuni 21,60 eurot/t ning möödunud kuu hinnatase ei erine oluliselt aprilli omast. Peamised hinda mõjutavad tegurid olid väiksem oksjonitel müüdud kvootide maht, samuti hindade muutumine muu tooraine (nafta, maagaasi ja söe) turgudel. Seejuures andis seoses Covid-19-ga kehtestatud piirangude leevendamine paljudes Euroopa riikides signaali majanduse edasise tervenemise kohta, mis põhjustas ka suuremat nõudlust.