2020 märtsi kuu ülevaade - Covid-19 põhjustas nõudluse vähenemist

30. Apr 2020

Rodika Prohorova, turuanalüütik

AS Latvenergo müügiosakond

  • Nord Pooli regioonis elektrihinnad langesid
  • Põhjamaade hüdroloogiline olukord põhjustas tulevaste elektrihindade langust
  • Daugava juurdevool kasvas 33%
  • Covid-19 ja sündmused naftaturul mõjutasid toorainehindade muutumist

Märtsis langesid kuu elektrihinnad jätkuvalt kõigis Nord Pooli müügipiirkondades. Baltimaades langesid elektrihinnad keskmiselt 14%. Leedus oli kuu keskmine elektrihind 24,00 eurot/MWh, Läti ja Eesti müügipiirkonnas oli hind aga sama – 24,02 eurot/MWh. Märtsis kõikus Baltimaades tunnihind vahemikus 4,09 eurot/MWh kuni 65,98 eurot/MWh.

Märtsi kokkuvõte, pilt1.png

Joonis 1. Elektri hulgimüügihinnad börsil Nord Pool (allikas: Nord Pool)

Kõigis Nord Pooli müügipiirkondades langes kuu keskmine elektrihind märtsis keskmiselt 23%. Süsteemi keskmine hind langes veebruariga võrreldes 31% 9,01 euroni/MWh ja Põhjamaade keskmine spot-hind oli 12,13 eurot/MWh. Põhja- ja Baltimaade hindade vahe oli alla 12 euro/MWh.

Märtsis põhjustas Põhjamaades elektrihindade langust regiooni hüdroelektrijaamade suur toodang. Juba aasta algusest on regiooni sademete hulk olnud keskmisest kõrgem. Alates veebruarist on veehoidlate täituvus olnud üle normi ning märtsis oli see 45% ehk 7 protsendipunkti normist kõrgem. Suur sademete hulk tekitas hüdroelektrijaamade suuremat toodangut mitte ainult Põhjamaades, vaid ka Lätis. Tuuleelektrijaamade toodang veebruariga võrreldes vähenes, ent see oli siiski 15% suurem kui eelmise aasta märtsis. Seejuures mõjutas elektrihinda ka regioonis nõudluse vähenemine Covid-19 pandeemia tõttu – terve rea piirangute kehtestamisel langes elektritarve. 

Märtsi kokkuvõte, pilt2.png

Joonis 2. Elektri hulgimüügihinnad Nord Pooli müügipiirkondades märtsis (allikas: Nord Pool

Elektri hulgimüügihinnad Euroopa riikides.

Märtsi kokkuvõte, pilt3.png

 

 

Joonis 3. Elektri hulgimüügihinnad Euroopa riikides (allikas: APX, N2EX, EEX, TGE, NP)

Tulevaste elektrilepingute hinnad langesid

Märtsis oli kõigis tulevastes elektrilepingutes täheldatav langustendents. Hindade langemist põhjustas peamiselt hüdroloogiline olukord Põhjamaades. Hüdrobilansi näitajad olid rekordiliselt kõrged ka märtsis ning veebruariga võrreldes kasvas hüdrobilanss 5,6 TWh ning selle kuu keskmine suurus oli 23,4 TWh üle normi. Kuid hindade langemist põhjustas ka nende kõikumine seotud turgudel.

Märtsis langesid süsteemi tulevaste elektrilepingute (Nordic Futures) hinnad aprilli lepingu puhul 31% 9,97 euroni/MWh, lepingu sõlmimise hind langes 5,70 euroni/MWh. Süsteemi 2020. aasta II kvartali keskmine lepinguhind langes 28% 9,83 euroni/MWh, lepingu sõlmimise hind langes 6,00 euroni/MWh. 2021. aasta keskmine süsteemi future-hind langes märtsis 15% 23,29 euroni/MWh ning lepingu sõlmimise hind oli 19,46 eurot/MWh.

Läti elektri keskmine future-hind aprilli lepingutel langes 14% 25,87 euroni/MWh, lepingu sõlmimise hind oli 20,50 eurot/MWh. 2021. aasta Läti future-hind langes märtsis langustendentsi järgides 7% 35,41 euroni/MWh.

Märtsi kokkuvõte, pilt4.png

Joonis 4. 2021. aasta elektri future-hinnad (allikas: Nasdaq OMX)

Nõudlus elektri järele vähenes kõigis Balti riikides

Märtsi keskel kuulutati Covid-19 pandeemia leviku piiramiseks Baltimaades välja eriolukord ning see mõjutas ka elektrinõudlust. Eelmise aasta märtsiga võrreldes vähenes Baltimaade elektritarbimine 3% 2387 GWh-ni. Lätis vähenes elektritarbimine 2019. aasta märtsiga võrreldes 3% 626 GWh-ni. Ka Eestis oli tarbimine 3% väiksem: 742 GWh, Leedus vähenes tarbimine aga 4% 1019 GWh-ni.

Baltimaades kasvas elektri tootmine märtsis 2% ehk 1387 GWh-ni. Kõige rohkem toodeti elektrit Lätis: 671 GWh ehk 12% rohkem kui veebruaris. Eestis toodeti 356 GWh ja seda oli 6% rohkem kui veebruaris. Leedus elektri tootmine langes: 16% 360 GWh-ni.

Märtsis kattis Baltimaade kogu elektritoodang 58% tarbimisest, Lätis moodustas tootmine tarbimisest 107%, Eestis 48% ja Leedus 35%.

Märtsi kokkuvõte, pilt5.png

Joonis 5. Baltimaade elektribilanss (allikas: PSO)

Daugava juurdevool kasvas 33%

 


Märtsis oli Daugava juurdevool 1140 m3/s ehk 33% suurem kui 30 aasta keskmine juurdevool. Tänavu märtsis oli juurdevool 28% suurem kui eelmise aasta märtsis (893 m3/s). Viimati täheldati sellist juurdevoolu 2017. aastal, kui see oli 1787 m3/s.

Märtsi kokkuvõte, pilt6.png

Joonis 6. Daugava vee juurdevool kuus keskmiselt, m3/s (allikas: Läti keskkonna-, geoloogia- ja meteoroloogiakeskus)

Veebruariga võrreldes kasvas Latvenergo hüdroelektrijaamade toodang suurema juurdevoolu tõttu 34% 473 GWh-ni. Väiksema turunõudluse ja madalamate hindade tõttu langes aga Latvenergo soojuselektrijaamade toodang 43% 67 GWh-ni. 

Märtsi kokkuvõte, pilt7.png

 

Joonis 7. Daugava HEJ ja Riia SEJde elektritoodang (allikas: AS Latvenergo)

Covid-19 levik põhjustas toorainehindade langust

Juba praegu võib hinnata Covid-19 mõju üleilmse majanduse näitajate langemisele, kuid tulevikus sõltub see ka sellest, kui edukalt õnnestub pandeemia levikut piirata ja kui kiiresti majandus taastub. Eriolukorra väljakuulutamine Euroopas põhjustas otseselt nõudluse langust kõigis valdkondades, sealhulgas energeetikas. Märtsis vähenes Euroopas nõudlus elektri järele 5–15%, mis peegeldus omakorda elektritootmises ja toorainenõudluses.

Tulevaste toornafta lepingute (Brent Crude Futures) hind oli märtsi alguses 51,90 USA dollarit barreli eest, kuu lõpuks langes see aga 22,71 USA dollarini barreli eest, keskmine hind langes märtsis 38% 34,52 USA dollarini barreli eest.

Märtsi alguses lõppes OPECi ja Venemaa vahel naftaturu stabiliseerimise eesmärgil kolmeks aastaks sõlmitud kokkulepe. Venemaa keeldus edasisest osalemisest nafta ammutamise piiramises (tootmist piirati 3,6 miljonit barrelit päevas ehk keskmiselt 4% maailma naftapakkumisest), et vähendada koroonaviiruse poolt naftaturule põhjustatud mõju. Ebaõnnestunud läbirääkimiste tulemusel teatas Saudi Araabia nafta ammutamise ja eksportimise suurendamisest, millega ta kuulutas Venemaale „naftahinnasõja“. Pärast seda teadet langes nafta hind 30%, mis oli suurim hinnalangus pärast 1991. aastat. Seejuures pakkus Saudi Araabia ammutamist suurendades naftat suure soodustusega, et oma turuosa tagasi saada. Naftaturu hinnalangust süvendasid ka Covid-19 pandeemia piiramise meetmed. Nii tekkis suur pakkumine ja väheneva nõudluse ajal kasvas nafta ülejääk, mis kokkuvõttes põhjustas naftahinna vabalanguse.

Tulevaste söelepingute (API2 Coal Futures Front month) keskmine hind langes märtsis minimaalselt: 48,59 USA dollarini tonni eest, lepingu sõlmimise hind oli 50,75 USA dollarit tonni eest.

Söeturg kõikus pandeemia ajal kõige vähem. Madalat nõudlust söe järele võis täheldada nii Aasias kui ka Euroopas, kuid söe pakkumise vähenemine piiras hinnalangust. Paljudes Lõuna-Aafrika kaevandustes vähenes Covid-19 pandeemia tõttu söe kaevandamine ja langes ka eksport, Columbias vähenes söe kaevandamine ka söekaevurite protestide tõttu. Samal ajal olid Euroopa söevarud märtsis suuremad kui eelmisel aastal ning tuuleelektrijaamade suur toodang ja maagaasi madalad hinnad hoidsid nõudlust jätkuvalt madalal. Hiina suurte söevarude tõttu vähenes Aasias söe import.

Märtsis langes aprilli keskmine lepinguhind (Dutch TTTF) 9% 8,47 euroni/MWh ja lepingu sõlmimise hind oli 6,90 eurot/MWh.

Maagaasiturul olid hinnad sooja ilma ja suure pakkumise tõttu madalad juba eelmistel kuudel. Märtsis puudutas väike nõudlus sarnaselt teiste tooraineturgudega ka maagaasi. Juba olemasolev ülejääk turul kasvas jätkuvalt ning see põhjustas hindade langemist. Kuu lõpus oli maagaasihoidlate täituvus suur – umbes 55% (2019. aastal 41%), vedelgaasi hoidlate täituvus oli 50% (eelmisel aastal 46%).

Euroopa saastekvootide (EUA Futures) EUA 20. detsembri lepingu hind langes märtsis 18% 19,89 euroni/t ning kuu lepingu sõlmimise hind langes 17,68 euroni/t.

Süsinikuemissiooni kvootide turul kõikusid hinnad märtsis palju. Euroopas oli kvootide hind enne eriolukorra väljakuulutamist stabiilselt üle 23 euro/t. Kuu keskel hakkasid aga kvootide hinnad langema, jõudes 15,30 euroni/t. Viimati oli hinnatase nii madal 2018. aasta juunis (15,05 eurot/t). Sellist mõju turuhindadele põhjustasid pandeemia piiramiseks kehtestatud erakorralised meetmed, mille tõttu langes tööstustootmine ja nõudlus elektri järele ning seega ka kvootide nõudlus. Samal ajal põhjustasid naftaturu hinnakõikumine ja spekulatsioonid kvoodihindade kõikumist.