BALTI ENERGIATURG, 4. kvartal 2017

29. Jaan 2018

 

Joonis 1.PNG

Allikas: Nord Pool

Baltimaade keskmine energiahind oli mullu 4. kvartalis 8% madalam

Võrreldes kolmanda kvartaliga langesid elektrienergia hinnad 2017. aasta viimases kvartalis ning Baltimaade keskmine hind oli 8% võrra madalam – 33,72 EUR/MWh. Kõige järsum langus oli Lätis – 9% võrra, tasemele 33,60 EUR/MWh, samal ajal kui Eestis langes keskmine hind 8% võrra, tasemele 33,05 EUR/MWh. Leedus seevastu tõusis 7% võrra, tasemele 34,52 EUR/MWh.

2017. aasta koguperioodil olid hinnad madalamad ainult Lätis ja Leedus, langedes 4% võrra ja jõudes vastavalt tasemele 34,68 ja 35,12 EUR/MWh. Eestis olid hinnad siiski napilt kõrgemad kui 2016. aastal ja jõudsid keskmise hinnani 33,20 EUR/MWh.

Spot turul tõi möödunud aasta hinnalanguse Lätti ja Leetu

2017. aasta viimase kvartali spot hindu mõjutasid oluliselt tuule ja sademete kõikumised, aga ka kütteperioodi alguse tõttu suurenenud tarbimine.

Tarbimine hakkas kasvama juba oktoobris, kui kogu Nord Pooli piirkonnas algas hooajaline kütteperiood ja Balti hinnad järgisid kogu piirkonna üldist mustrit. Lisaks esines Nordbalti energiaühenduses kuu lõpus katkestus kolme päeva jooksul.

Novembris tõusid hinnad Baltimaades ja ka teistes Nord Pooli piirkondades. Lisaks olid novembris sademete ja tuuleenergia kogused suhteliselt väiksed, mis põhjustas taastuvatest energiaallikatest tootmise vähenemise, samal ajal kui tarbimine endiselt kasvas. Nordbaltil esines taas plaaniväliseid probleeme, mistõttu esines kuu jooksul plaaniväliseid katkestusi.

Detsembris jõudis suhteliselt suur kogus sademeid piirkonda tagasi ja koos tarbimise vähenemisega pühadeperioodil põhjustas see hindade langemise aasta lõpus. Balti piirkonda mõjutasid taas lühiajalised Nordbalti ja ka Estlinki energiaühenduste katkestused ning ka LitPoli energiaühenduse ülekandevõimsust vähendati kuu jooksul.

Üldiselt tõi 2017. aasta hindade langustrendi Lätis ja Leedus, samal ajal kui hinnad teistes Nord Pooli kaubanduspiirkondades tõusid. Oleme sellist muutust näinud juba 2015. aastal, kui Baltimaad muutusid Nord Pooli turuga seotumaks. 2017. aasta algusest saadik töötasid energiaühendused nagu Nordbalt, Estlink ja LitPol täisvõimsusel ning üldiselt oli kasutatavus aasta jooksul suurem kui 2016. aastal. Samuti olid ilmastikutingimused suhteliselt mõõdukad ning see põhjustas rohke sademete hulga ja suure hüdroenergia tootmise Lätis, eriti Daugava hüdroelektijaamas.

Energiaühendused: Estlink töötas täisvõimsusega

Neljandas kvartalis oli Nordbalti energiaühendusel kaks suuremat katkestust – üks kolm päeva oktoobri lõpus ja teine kaheksa päeva novembri keskel. Samuti esines kolm katkestust, mis kestsid vähem kui 12 tundi. Seevastu Estlinkil esines ainult kolm plaanilist piiratud kasutatavusega katkestust, millest pikim kestis 30 tundi. Litpoliloli aga kogu perioodi vältel piiratud ülekandevõimsus.

Aasta lõikes tõusis energiaühenduste (NordBalt, Estlink, LitPol) üldine kasutatavus võrreldes 2016. aastaga, kuid siiski registreeriti Nordbaltilüsna palju plaaniväliseid katkestusi ja keskmiselt oli kasutatav 83% täisvõimsusest. Estlink töötas 99% ajast täisvõimsusega.

Tootmine ja tarbimine: Eestis kasvas tarbimine enim

Hooajalise kütteperioodi algusega kasvasid elektrienergia tarbimismahud Baltimaades peaaegu 7 TWh-ni, kasvades kolmandas kvartalis 16% võrra, samal ajal kui tootmine kasvas veel enam – 30% võrra 5,5 TWh-ni. Lätis kasvas tarbimine 16% võrra 1,9 TWh-ni, kuid tootmine muljetavaldava 61% võrra 2 TWh-ni, seega tootmine ületas tarbimise 7% võrra. Samal perioodil kasvas tarbimine Leedus 10% võrra 2,8 TWh-ni, kuid tootmine 29% võrra 0,7 TWh-ni, järelikult Leedu jäi elektrienergia netoimportijaks, tootes 26% kohalikust tarbimisnõudlusest. Eesti tarbimine kasvas kõige enam – 25% võrra 2,3 TWh-ni, samal ajal kui tootmine kasvas 14% võrra 2,8 TWh-ni. Imporditud elektrienergia kogus vähenes 19% võrra 1,4 TWh-ni.

2017. aasta tõi kaasa palju toodetud elektrienergiat, kuna Balti riigid tootsid ligi 20,8 TWh elektrienergiat – 9% võrra rohkem kui 2016. aastal. Läti vastutas 7,3 TWh (+18%), Eesti 11 TWh (+8%), aga Leedu 2,5 TWh (-7%) eest piirkondlikust kogutootmisest. Seevastu tarbimine kasvas veidi rohkem kui 1% võrra 25,8 TWh-ni, millest Läti vastutas 7,2 TWh (+0%), Eesti 8,3 TWh (+1%), aga Leedu 10,3 TWh (+2%) eest. Läti ja Eesti tootsid ülejäägiga vastavalt 1% ja 33% võrreldes tarbimisega nende kohalikes piirkondades, samal ajal kui Leedu tootmine küündis 24%-ni nende tarbimisest. Riigid tootsid kokku 81% piirkondliku tarbimiskoguse suhtes, samal ajal kui imporditud elektrienergia vähenes 21% võrra.

Forvard-turul kõrgemad hinnad

Joonis 2.PNG

Allikas: NASDAQ OMX

Forvardhinnad 2018. aastaks olid neljanda kvartali jooksul kõrgemad kui kolmandas kvartalis ja ka sulgemishinnad olid kõrgemad – Lätis peaaegu 5% võrra, tasemel 33,70 EUR/MWh, Soomes 5% võrra, tasemel 30,73 EUR/MWh ja Eestis 2% võrra, tasemel 31,18 EUR/MWh. Põhjamaade süsteemi hind aga langes võrreldes kolmanda kvartali sulgemishinnaga – 5% võrra tasemele 25,43 EUR/MWh.

Toormeturg ja CO2

Söeturg viimase viie aasta kõrgeim

Neljanda kvartali söeturul domineerisid Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna turu trendid, kus nõudlus söe järele kasvas. Tarnimise seisukohast esines mitmes peamises sütt tootvas riigis (Austraalia, Lõuna-Aafrika Vabariik) perioodilisi tööpiiranguid, peamiselt ilmastikutingimuste ja söekaevurite meeleavalduste tõttu.

Indeksi API2 esimesena aeguv söehind tõusis detsembri lõpus võrreldes kolmanda kvartali sulgemishinnaga 8% võrra tasemele 95,75 USD/t, keskmiselt noteeriti ka sama protsendi võrra kõrgemad hinnad. Selle perioodi söehinnad tõusid isegi tasemele 96,00 USD/t – kõrgeim hind, mida turul alates 2012. aasta keskpaigast on nähtud.

Üldiselt valitsesid 2017. aastal suhteliselt mõõdukad ilmastikutingimused, mis vähendasid söenõudlust, eriti Euroopas, ning kauplemine oli selles piirkonnas samuti suhteliselt rahulik. Toetus tuli peamiselt Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnast, kus säilis suur nõudlus, lisaks avaldasid mingil määral mõju ka spekulatsioonid Prantsuse tuumareaktorite sulgemisest.

Naftaturul USA ja OPECi konkurents

Naftaturul valitses neljandas kvartalis OPECi ja Ühendriikide konkurents, kuna OPEC ja temaga ühinenud partnerid nõustusid OPECi kokkulepet pikendama 2018. aasta lõpuni, kuid Ühendriikides nähti sel perioodil vastuolulisi märke – kasvav ja kahanev naftapuurtornide üldarv ning lisaks leiti Ühendriike ja Kanadat ühendavas Keystone'i naftajuhtmes naftaleke, millele järgnes ajutine sulgemine. Samuti mõjutasid ülemaailmset turgu poliitilised pinged Lähis-Idas (Iraak, Iraan jt). Neljanda kvartali lõpus esines katkestus Fortiesi naftajuhtmes, mis on üks olulisimaid naftajuhtmeid Põhjameres, ning eeldatav taaskäivitus toimub 2018. aasta alguses.

Brenti toornafta esimesena aeguv hind tõusis aasta lõpus märkimisväärse 16% võrra tasemele 66,87 USD/bbl, samal ajal kui keskmised hinnad olid isegi 18% võrra kõrgemad kui kolmandas kvartalis. Neljandas kvartalis saavutati kõrgeim hind 67,02 USD/bbl – kõrgeim hind alates 2015. aasta keskpaigast.

2017. aasta algas OPECi kokkuleppe sõlmimisega ja paljude küsimustega selle kohta, kas ülemaailmset nafta ülejääki turul vähendatakse. Ühendriikide ettevõtted kasutasid kõrgemaid hindu kui võimalust oma tootmist suurendada ja alustasid suurendatud pakkumist turgudele, kus OPEC ja tema liitlased olid kohalolekut vähendanud. Ühendriike tabas 2017. aasta teises pooles mitu orkaani, mis mõjutas nende naftatehinguid ja ka laiemat ülemaailmset turgu.

Gaasiturg: piirangutest vabastamise aasta

Gaasiturg jälgis 2017. aasta neljandas kvartalis suurel määral üldist energeetika valdkonna trendi. Peamine probleem Euroopa gaasisõlmede jaoks toimus pärast plahvatust Baumgarteni gaasisõlmes Austrias, mis on Vene gaasi peamine sisenemispunkt Austriasse ja edasi Itaaliasse, tekitades võimalikke varustamisprobleeme. Juhtumijärgselt kiirtarnete gaasihinnad Austrias ja Itaalias peaaegu kahekordistusid, samal ajal kui tarnete futuurlepingud peamistes Euroopa gaasisõlmedes tõusid paar protsenti. Gaasihindu mõjutasid ka ilmastikutingimused, samuti ülalmainitud katkestus Põhjameres. Tarnekatkestused lahendatakse tõenäoliselt Euroopa veeldatud maagaasi impordi suurendamisega. Kogu 2017. aasta ja Balti piirkonna kontekstis tuleb esile tuua maagaasituru piirangutest vabastamist.

Euroopa Liidu saastekvootide ülepakkumine

Turuosalised ootasid 2017. aasta neljandat kvartalit ELi heitkogustega kauplemise süsteemi reformi tõttu, mis pidi eeldatavasti otsustatama 8. novembri istungil – tulemusena kehtestati reformid, et vähendada tohutut ülejääki ELi saastekvootide turul. Lisaks nõustusid EL ja Šveits oma CO2 turud liitma ning algasid ka täiendavad arutelud Brexiti ja tekkiva olukorra üle ELi saastekvootide turul.

ELi saastekvootide turu CO2 esimesena aeguv hind oli kvartali lõpus 15% kõrgem ja jõudis tasemele 8,14 EUR/t, samal ajal kui hinnad olid keskmiselt 27% kõrgemad. Samuti jõudsid ELi saastekvootide turu hinnad kõrge hinnani 8,20 EUR/t – viimati nähti selliseid hindu ainult 2015. aasta lõpus.

2017. aastal oli kogu ELi saastekvootide turul suur ülejääk, kuna nõudlus ei ulatunud tohutu pakkumiseni. Enamus toetusest tuli aga Euroopa komisjoni, parlamendi ja nõukogu kolmepoolsetest läbirääkimistest seoses ELi heitkogustega kauplemise süsteemi reformiga ning arutelud lõppesid 8. novembril konsensusega. Aasta lõpus ELi saastekvootide turu enampakkumine vähenes ja see põhjustas hindadele mõningase toetuse.

 

 Elise Kopelman, suurkliendisuhete juht

 EE_Elise.jpg