Balti riikide elektriturg, I kvartal

18. Mai 2018

Spot turg

2018. aasta 1. kvartalis kasvasid hinnad kogu Nord Pooli piirkonnas. Keskmine hind tõusis Baltimaades 25% võrra (võrreldes 2017. aasta viimase kvartaliga) ning jõudis 42,19 euroni MWh kohta. Hind tõusis enim Eestis – 27% võrra 41.88 euroni MWh kohta, Lätis ja Leedus tõusid hinnad veidi vähem – vastavalt 26% võrra 42,34 euroni ja 23% võrra 42,36 euroni MWh kohta. Võrreldes 2017. aasta 1. kvartaliga oli kasv Eestis 27%, Lätis 25% ja Leedus 22%.

Joonis1.PNG

Tegurid

2018. aasta 1. kvartalis kasvasid hinnad kogu Nord Pooli piirkonnas. See oli tingitud peamiselt temperatuuri langusest, mis tõstis omakorda elektrinõudlust. Samuti oli piiratud taastuvenergiaga varustatus sademete puudumise ja suhteliselt väikese tuuleenergia tõttu.

Aasta alguses domineerisid suhteliselt madalad õhutemperatuurid, mis tekitasid tarbijate nõudluse kasvu. Samal ajal täheldati Nord Pooli piirkonnas tervikuna vähem sademeid ning see mõjutas veehoidlate täitumist Norras ja Rootsis, mis mõjutas oluliselt hüdroenergia tootmist piirkonnas ja seega ka kogu pakkumist. Lisaks oli Läänemere piirkonnas nädalapikkune NordBalti alalisvooluühenduse täisvõimsuse katkestus, mis põhjustas samuti hindade kasvu.

Veebruar algas Nord Pooli piirkonnas mõõdukamate õhutemperatuuridega ja Läänemere piirkonnas oli NordBalt kättesaadav täieliku ülekandevõimsuse jaoks. Lisaks tekitasid ilmaolud varajase üleujutuse Daugava jões, mis tõstis kohaliku hüdroelektrijaama tootmist. Kuu teisel poolel domineeris küllaltki külm ilm, kuna idast saabusid külmad õhumassid, mis soodustasid kasvavat nõudlust. Kogu märtsi jooksul püsis sademete hulk allpool normi, mis piiras jätkuvalt hüdroenergia tootmist ning ka tuuleenergia tootmine oli suhteliselt väike.

Märtsis jätkasid hinnad tõusu, kuna sel aastaajal püsis suhteliselt madal õhutemperatuur. Ka Norra ja Rootsi hüdroenergia reservuaaride täituvus oli sademete puudumise tõttu alla normaalse taseme. See mõjutas tootmist ja kajastus ka piirkonna kogutoodangus, mis kasvas võrreldes eelmise kuuga kõigest 2% võrra, samas kui tarbimine kasvas 5% võrra. Lisaks olid Skandinaaviamaade vahelistes ühendustes märkimisväärsed katkestused, mis piirasid kauplemispiirkondade vahelist ülekandevõimsust.

Forvard-turg

Joonis2.PNG

Tulevikutehingute hinnad 2019. aastaks olid kauplemisel 2018. aasta esimesel kolmel kuul keskmisest suuremad, kuid perioodi lõpus langesid – Läti lepinguga 5% võrra kuni 30,13 euroni MWh kohta, Eesti lepinguga 9% võrra 27,53 euroni MWh kohta, Soome omaga 6% 26,58 euroni MWh kohta. Süsteemi hinnaleping tõusis siiski 9% võrra 28,55 euroni MWh kohta.

Toore ja CO2

Söeturg

Jaanuaris oli Euroopas veel suhteliselt passiivne füüsiline kauplemine ja piirkondlik nõudlus. Kuu algul toetasid hindu endiselt Aasia piirkonna positiivsed stiimulid, kuid kuu lõpus hakkas nõudlus Aasias kahanema, samal ajal kui pakkumine kasvas, kuna mitme peamise kivisütt eksportiva riigi tegevus lõppes.

2018. aasta esimesel kolmel kuul domineerisid Euroopas suhteliselt nõrk füüsiline kaubandus ja piirkondlik nõudlus. Jaanuari alguses toetasid hindu endiselt positiivsed stiimulid Aasiast ja Vaikse ookeani piirkonnast, kus nõudlus oli tõusmas. Kuid juba kuu lõpus ja edaspidi hakkas Aasias nõudlus vähenema ning sellele aitas kaasa veel Hiina uusaastapuhkuste periood. Lisaks kadusid pakkumise poolel mitme juhtiva sütt eksportiva riigi mured mõnede toimimispiirangute pärast.

Naftaturg

Kogu ajavahemiku jooksul oli nafta hind väga mõjutatud põlevkiviõli tootmise arendamisest USAs, samas kui teisel pool üritas OPEC ülemäärase pakkumisega turgu tootmise jätkuva vähendamisega koomale tõmmata. Perioodi lõpul tekkisid mõningad spekulatsioonid, et OPEC võib lepingut veelgi pikendada ning sellist võimalust toetasid ka Venemaa ja teised OPECi liikmed. Samuti toetasid hindu positiivselt OPEC ja IEA, kes väitsid, et naftaturgude olukord on paranemas.

Brenti toornafta Front Month hind tõusis esimese kvartali lõpus 69,34 dollarini barreli kohta, mis on 4% võrra kõrgem, kui oli aasta lõpus. Perioodi keskmine hind oli veelgi kõrgem (võrreldes 2017. aasta viimase kolme kuu keskmise hinnaga) – 9% võrra, küündides 67,26 dollarini.

Gaasiturg

Esimeses kvartalis olid peamiseks gaasiturgu mõjutanud teguriks ebapüsivad ilmastikutingimused. Hinnatõusu täheldati veebruari lõpus/märtsi alguses, kui külmaperioodi ajal oli õhutemperatuur küllaltki külm, mis tõi kaasa kasvava nõudluse ja ühtlasi ka hindade tõusu. Nõudlust kasvatas ka sademete puudumine ja tuuleenergia tootmise vähesus võrreldes eelnenud tasemetega. Nõudluse kasvul vähenesid ka varud, mõjutades hinnataset veelgi. Esimese kvartali lõplikud hetkehinnad kahes Euroopa peamises keskuses olid 51,90 p/th NBPs ja 19,50 eurot MWh kohta TTFs.

EUA (Euroopa Liidu saastekvoodid)

2018. aasta esimene kvartal jätkas 2017. aasta viimaste kuude tõusu. EUA CO2 Front Month hind oli esimese kvartali lõpus 13,02 eurot MWh kohta, mis on 60% võrra kõrgem kui 2017. aasta lõpus. 1. kvartali keskmine hind oli 9,82 – 31% võrra kõrgem kui 2017. aasta viimase kvartali keskmine hind.

Tõusvad hinnad olid tingitud peamiselt saastekvootide suurenenud nõudlusest, aga ka turuosaliste spekulatiivsest kauplemisest. Lisaks oli jaanuaris pakkumise pool piiratud, sest Ühendkuningriik pani oma saastekvoodid oksjonile alles veebruari algusest. Veebruaris kinnitati Euroopa Parlamendis ametlikult ka heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) reformipakett. Märtsis tõusid EUA hinnad seevastu kõige rohkem ning nõudlus kasvas, kuna lähenes 2017. aasta heitkoguste katmise esitamise tähtaeg.

 

 Elise Kopelman, suurkliendisuhete juht

 EE_Elise.jpg