Balti riikide elektriturg, II kvartal

11. Juuli 2017
2017.a II kvartali keskmine Nord Pool hind oli Balti regioonis 32,98 EUR/MWh, ligikaudu 3% vähem kui I kvartalis. Läti ja Leedu keskmised hinnad olid samaväärsed: 34,06 EUR/MWh. Kui Lätis oli marginaalne hinnatõus, siis Leedus langes hind 2% võrra võrreldes I kvartali hinnaga. Eesti hinnapiirkonnas kujunes kogu regiooni madalaim hind – 30,83 EUR/MWh (-6,4%).

 

Joonis 1.PNG

Hinna mõjutajad

Teist kvartalit mõjutas tugevalt alalisvooluühenduste toimimine Balti riikide sees ja väljas, kuigi loomulikult avaldasid mõju ka teised tegurid.

Aprillis mõjutasid hinna kasvu selles regioonis külmemad õhutemperatuurid ja piiratud impordivõimalus. Kuu alguses valitsesid regioonis mõõdukad ilmastikutingimused. Sealt edasi läks aga õhutemperatuur jahedamaks ja külmad ilmad püsisid kuu lõpuni. Elektrienergia ülekanne Valgevene, Venemaa ja Poola alalisvooluühenduste kaudu oli hooldustööde tõttu piiratud. Kuu lõpus vähenes ka Soomest imporditava elektrienergia maht, kuna üks tuumaelektrijaam oli ajutiselt suletud. Hinnalangust mõjutas ka hooajalise tarbimise langus.

Mais hilines lume sulamine Skandinaavias jahedamate õhutemperatuuride tõttu, mis mõjutas hoidlate täitumist ja seega ka kogu Nord Pool piirkonna hindu. Balti riike mõjutasid veel alalisvooluühendused Valgevene, Venemaa ja Poolaga, aga lisapinget tekitasid ka mõned piirangud NordBalt ja Estlink alalisvooluühendustes. Alalisvooluühendused kõigi kolme Balti riigi vahel mõjutasid ka kuu teist poolt, kuna tekkisid mõned piirangud.

Juunis esines alalisvooluühendustes pidevalt piiranguid, mis oli peamine hinna mõjur kogu regioonis. Samuti toimus NordBalt alalisvooluühenduse kahenädalane ning Estlink alalisvooluühenduse 5-päevane korraline hooldus, mis mõjutas kogu regiooni.

Tootmine/tarbimine

Suvehooaja alguse ja kütteperioodi lõpuga vähenesid tarbimis- ja tootmismahud kogu regioonis. Balti riikides tarbiti kokku ligikaudu 6 TWh elektrit, 15% vähem kui I kvartalis. Balti riikide seas oli suurimaks tarbijaks Leedu, tarbides ligikaudu 2,4 TWh elektrit, samas kui Eestis tarbiti 1,9 TWh ning Lätis pea 1,7 TWh.

Kõikide Balti riikide kogutoodang oli 5,0 TWh. Eesti tootis kõige rohkem (2,7 TWh), samas kui Läti suutis toota  1,7 TWh ning Leedu 0,6 TWh. Seega suutis Eesti toota 45% rohkem kui ise tarbis, Läti tootis elektrit 1% võrra tarbimisest rohkem ning Leedu – 24% kohalikust tarbimisest. Kokku suutsid Balti riigid toota 84% võrreldes nende piirkondliku tarbimiskogusega.

Forward turg

Joonis 2.PNG

Tulevikutehingute hinnad näitasid II kvartalis erinevat hinnadünaamikat. Nii Eesti kui Läti said tunda hinnalangust 4% ulatuses ning kvartali keskmine hind oli Eestis 30,17 EUR/MWh ning Lätis 33,09 EUR/MWh. Soome hind langes 3%, kukkudes tasemele 29,25 EUR/MWh. Põhjamaade süsteemihind näitas aga tõusutrendi ning keskmine hind kasvas 3% võrra, tasemeni 23,80 EUR/MWh.

Söeturg

Kui I kvartalis oli söe hinna puhul märgata langustrendi, siis II kvartal oli pigem vastupidine. Pärast orkaan Debbiet esinenud häired Austraalia raudteeühenduses mõjutasid kogu maailma söepakkumist, samas kui nõudlus kasvas kõige suuremas söetarbimispiirkonnas: Aasia ja Vaikse Ookeani piirkonnas. Eriti Euroopas toodeti sel perioodil suhteliselt vähe elektrit taastuvenergiaallikatest, mis viis söe nõudluse kasvuni.

Söe sulgemishind oli juuni lõpus 79,45 USD/t – 9,7 % kõrgem kui I kvartali sulgemishind.

Naftaturg

Ka II kvartalis mõjutas naftaturgu eelkõige OPEC-i juhitud kokkulepe naftatootmise vähendamise kohta, eesmärgiga maailmaturgu tasakaalustada.  Samal ajal USA ettevõtted ja teised OPEC-i liikmesriigid ja OPEC-i välised riigid suurendasid tootmist ja lõikasid kasu kõrgematest hindadest ja suurenenud nõudlusest, varustades selliseid turge, mis kokkuleppe kohaselt on oma osalust vähendanud. OPEC-i eestvedamisel kogunesid kokkuleppes osalevate riikide esindajad 25. mail, et arutada tulevikuplaane tootmispiirangutega seoses. Jõuti otsusele, et kokkulepet pikendatakse 31. märtsini 2018.

Brenti toornafta sulgemishind oli kuu lõpus 47,92 USD/bbl – 9,3 % madalam kui I kvartali sulgemishind.

Euroopa Liidu saastekvoodid

EL saastekvootide hindu mõjutavad endiselt suures ulatuses söehinnad. Teises kvartalis pidid tootjad oma kvoote kasutama 2016.a heitmete katteks, mis viis turul lisatehinguteni. Turgu mõjutab veel ka pakkumise/nõudluse suhe, aga ELi heitkogustega kauplemise süsteemi reform on Brüsselis alles arutlusel.

EL CO2 saastekvoodi sulgemishind oli juuni lõpus 5,03 EUR/t – 7,2 % kõrgem kui sulgemishind märtsi lõpus.

 

 Elise Kopelman, Suurkliendisuhete juht

EE_Elise.jpg