Ebatüüpilised talvised ilmaolud põhjustasid energiahinna langust

14. Veebr 2020

Rodika Prohorova, turuanalüütik

AS Latvenergo müügiosakond 

  • Elektrihind langes kõigis Nord Pooli müügipiirkondades
  • Tulevaste elektrilepingute hindu mõjutasid sooja ilma prognoosid
  • Juurdevool Daugavas on keskmisest peaaegu kaks korda suurem
  • Tooraineturgudel hinnad langesid

Elektrihind langes kõigis Nord Pooli müügipiirkondades. Kõigis Baltimaades langes elektrihind ühtmoodi keskmiselt 21% 30,82 euroni/MWh. Jaanuaris kõikus Baltimaades tunnihind vahemikus 0,10 eurot/MWh kuni 121,03 eurot/MWh.

Jan, hinnad.png

  

Soome

Eesti

Läti

Leedu

     Joonis 1. Elektri hulgimüügihinnad börsil Nord Pool (allikas: Nord Pool)

Kõigis Nord Pooli müügipiirkondades langes kuu keskmine elektrihind jaanuaris keskmiselt 30%. Süsteemi keskmine hind langes detsembriga võrreldes 35% 24,10 euroni/MWh. Põhjamaades oli keskmine spot-hind 24,66 eurot/MWh, mistõttu Põhjamaade ja Baltimaade hinnavahe kasvas kuni 6 eurot/MWh.

Jaanuaris oli peamine elektrihindu mõjutav tegur ilm. Selle aasta jaanuar oli Euroopa ilmavaatluste ajaloos (1981–2010) kõige soojem – õhutemperatuur oli 3,1 oC võrra normist kõrgem. Norras ja Venemaal oli temperatuur normist kõrgem lausa 6,0 oC võrra.

Samal ajal mõjutas sademete hulk veehoidlate täituvust Põhjamaades ning lisaks neile suurenes hüdroelektrijaamade toodang ka Lätis. Ühe olulise elektrihinda mõjutanud tegurina tuleb mainida ka tuuleelektrijaamade toodangut soodustavaid tingimusi – võrreldes detsembriga suurenes tootmine jaanuaris 36%. Tuuleelektrijaamade suur toodang päevasel ajal koos väikese nõudluse ja sooja ilmaga põhjustas tunnihindade languse.

jan, kaart.png

 

Joonis 2. Elektri hulgimüügihinnad Nord Pooli müügipiirkondades jaanuaris (allikas: Nord Pool)

Elektri hulgimüügihinnad Euroopa riikides

Jan, hulgimüügihind Euroopa riikides.png

 

 

Joonis 3. Elektri hulgimüügihinnad Euroopa riikides (allikas: APX, N2EX, EEX, TGE, NP)

Elektri tulevikutehingute hinnad langesid

 Jaanuaris põhjustasid tulevaste elektrilepingute hindade langust ebatüüpiliselt soe talv ja suur sademete hulk. Need tegurid aitasid kaasa hüdroloogilise olukorra paranemisele Põhjamaades, kus hüdrobilanss kasvas jaanuaris detsembriga võrreldes keskmiselt 9,5 TWh ja veehoidlate täituvus oli kuu lõpus umbes 60% (norm on 57,8%).

 Jaanuaris langesid süsteemi tulevaste elektrilepingute (Nordic Futures) hinnad veebruari lepingu puhul 36% 29,96 euroni/MWh, lepingu sõlmimise hind: 18,05 eurot/MWh. Süsteemi 2020. aasta II kvartali keskmine lepinguhind langes 31% 22,95 euroni/MWh, lepingu sõlmimise hind: 16,90 eurot/MWh. 2021. aasta keskmine süsteemi future-hind langes jaanuaris 11% 30,65 euroni/MWh ning lepingu sõlmimise hind oli 26,60 eurot/MWh.

 Läti keskmine elektri future-hind veebruari lepingute puhul langes 24% 38,86 euroni/MWh, lepingu sõlmimise hind: 34,55 eurot/MWh. 2021. aasta Läti future-hind langes jaanuaris 7% 41,28 euroni/MWh.

Jan, future-hinnad.png

 

Süsteemi hind

Läti hind

Soome hind

Rootsi hind

Joonis 4. 2021. aasta elektri future-hinnad (allikas: Nasdaq OMX)

Leedus ja Eestis oli tootmismaht peaaegu sama

Jaanuaris kasvas Baltimaades elektritarbimine 1% 2533 GWh-ni. Lätis kasvas elektritarbimine 2% 655 GWh-ni. Leedus kasvas elektritarbimine samuti 2% 1105 GWh-ni ja Eestis oli elektritarbimine suurem 1% võrra: 773 GWh.

Tootmine kasvas detsembris Baltimaades kokku 5% 1392 GWh-ni. Jaanuaris langes elektritootmine ainult Eestis: 10% 348 GWh-ni. Lätis toodetud elektri kogumaht kasvas 13% 623 GWh-ni. Leedus kasvas toodangu maht 10% 385 GWh-ni.


Jaanuaris kattis Baltimaade elektritoodang 55% kogu tarbimisest, Lätis moodustas tootmine tarbimisest 95%, Eestis 50% ja Leedus 35%.

Jan, Tarbimine-tootmine.png

Tarbimine

Tootmine

Joonis 5. Baltimaade elektribilanss (allikas: PSO)

Juurdevool Daugavasse on keskmisest peaaegu kaks korda suurem

 Jaanuaris kasvas juurdevool Daugavasse väärtuseni 893 m3/s ja see oli 30 aasta keskmisest peaaegu kaks korda suurem. Detsembri juurdevoolu andmetega võrreldes kasvas see jaanuaris 285 m3/s ehk 47% ja seetõttu oli Latvenergo hüdroelektrijaamade tootmine suurem.

Jan, Juurdevool Daugava.png

 

Vahemik MIN–MAX

Keskmine

Joonis 6. Vee juurdevool Daugavas kuus keskmiselt, m3/s (allikas: Läti keskkonna-, geoloogia- ja meteoroloogiakeskus)

Detsembriga võrreldes kasvas see 64% 385 GWh-ni. Sooja ilma ja hüdroelektrijaamade suurema toodangu tõttu langes aga Latvenergo SEJde toodang 30% 107 GWh-ni.

Jan, joonis. 7.png

Joonis 7. Daugava HEJ ja Riia SEJde elektritoodang (allikas: AS Latvenergo)

Kõik toorainehinnad langesid

Brent Crude Futures-itulevaste toornaftalepingute hind langes jaanuaris 1% 63,77 USA dollarini barreli eest, lepingu sõlmimise hind langes 58,16 USA dollarini barreli eest.

Naftahindade kõikumist mõjutasid peamiselt sündmused Lähis-Idas. Poliitiliste sündmuste põhjustatud Iraani ja USA vahelised pinged suurendasid turul naftahindu ja need tõusid 70 USA dollarini barreli eest. Nii oli hind alates septembri keskpaigast kõrgeim. Kuu keskel tekitasid sõjalised rahutused Liibüas häireid nafta ammutamisel ja eksportimisel, millele naftaturg reageeris hinnakasvuga. Kuu lõpus vähenes Hiinas koroonaviiruse karantiini tõttu naftasaaduste tarbimine. Samal ajal suurendas USA toornafta ammutamist ja varude suurus kompenseeris turul puudujäägi. Kuna nõudlus nafta järele langeb, plaanitakse samal ajal OPECi riikides nafta ammutamist veelgi vähendada.

Tulevaste söelepingute (API2 Coal Futures Front month) keskmine hind langes jaanuaris 7% ehk 51,49 USA dollarini tonni eest, lepingu sõlmimise hind langes 48,10 USA dollarini tonni eest.

Euroopa riikides langes söeelektrijaamade toodang jaanuaris 35%, st see oli 15 TWh võrra väiksem kui detsembris. Euroopas mõjutasid nõudlust söe järele lisaks soojemale ilmale ka madalad maagaasi hinnad. Juba 2019. aastal muutus elektritootmine söeelektrijaamades maagaasi hindade langedes vähem tulusaks ning seda tendentsi võib täheldada ka nüüd.

Samal ajal näevad Euroopa kliimaeesmärgid ette söeelektrijaamade järkjärgulist sulgemist või asendamist maagaasiga töötavate jaamadega, mistõttu tulevikus söeelektrijaamade roll Euroopa elektritootmises väheneb.

Soojem ilm põhjustas nõudluse vähenemist söe ja gaasi järele ka Aasias, tööstuslikku aktiivsust mõjutasid ka Idamaade uue aasta pühad ja koroonaviiruse karantiin regioonis.

Jaanuaris langes veebruari gaasilepingute (Gaspool Gas Futures) kuu keskmine hind 23% ehk 11,59 euroni/MWh ja lepingu sõlmimise hind oli 10,25 eurot/MWh. Euroopas langesid ka jaanuaris maagaasi hinnad järsult. Selle põhjustena võib nimetada nõudluse vähenemist mõjutanud sooja ilma ja gaasihoidlate suurt täituvust, mis kuu lõpus oli 72,1%. See oli kuu lõpus 20 protsendipunkti võrra suurem kui aasta varem. Ülepakkumist turul põhjustab aga suur vedelgaasi (SDG) import.

Euroopa saastekvootide (EUA Futures) EUA 20. detsembri lepingu hind langes jaanuaris 4% 24,50 euroni/t ning lepingu sõlmimise hind oli 23,46 eurot/t.

Jaanuaris avaldas saastekvootide hindadele mõju mitu tegurit – madalad maagaasi hinnad, soe ilm ja see, et tänavu on turul oodata suuremat kvoodipakkumist. Samal ajal taasalustab Suurbritannia kvootidega kauplemises osalemist 4. märtsil, kui turul hakatakse pakkuma enampakkumisel müümata jäänud 2019. aasta mahte, sest Brexiti ebaselguse tõttu Suurbritannia mullu enampakkumisel ei osalenud.