Esimese kvartali elektrituru ülevaade

17. Apr 2017
2017. aasta esimeses kvartalis oli Nord Pooli keskmine hind Baltimaades 33.97 EUR/MWh. Madalaim keskmine hind kujunes Eesti hinnapiirkonnas, milleks oli 33.02 EUR/MWh. Lätis kujunes keskmiseks hinnaks 34.02 EUR/MWh, Leedus aga 34.87 EUR/MWh.

NPS.PNG

Allikas: http://www.nordpoolspot.com/

Hinna mõjurid

Üldiselt oli ilm Nord Pooli piirkonnas aasta esimese kvartali jooksul suhteliselt pehme. Jaanuaris soodustas ilmaolu hindade alanemist suuremas osas Skandinaavias,  Soomes ja Eestis. Samal ajal esines Lätis ja Leedus hinnatõus, kuna Leedu ja Rootsi vahelist energiaühendust NordBalt tabas terve nädalapikkune katkestus ning vood Valgevenest, Poolast ja Kaliningradist Leetu olid ühenduste hooldustööde tõttu piiratud. Estlink varustas Eestit energiaressurssidega põhja poolt, Läti tuli suurenenud hinnatippudega toime, tootes elektrit soojuselektrijaamades, kuid Leedu piiratud tootmis- ja impordivõimekus piiras sealseid võimalusi.

Veebruaris põhjustasid muutlikud ilmaolud hindade kõikumist kogu Nord Pooli piirkonnas. Seekord tõusid hinnatasemed Lätis ja Eestis, samas Leedus esines väike langus. Nii Lätis ja Eestis kui ka Norras ja Rootsis tõusid hinnad külmalaine tõttu. Samal ajal kompenseeris Leedu NordBalti 10 päevast sulgemist elektrit importides alternatiivsetest allikatest.

Märtsis algas kevad ja kogu Euroopas tõusid temperatuurid normist kõrgemale. Nord Pooli märgatavad hinnaliikumised märtsi keskel tulenesid tugevast tuulest ja sademetest Skandinaavias, samas avaldas Saksamaa päikeseenergia toodang lisasurvet. Globaalsemas kontekstis liikusid toormehinnad allapoole, mis mõjutas ka elektrihindu Nord Pooli piirkonnas.

Ühendused

Aasta esimese kahe kuu jooksul esinesid NordBalt ühenduses mõned perioodilised katkestused, kuid märtsis oli töö oluliselt stabiilsem. Pea kogu kvartali jooksul oli tarne Valgevenest, Poolast ja Kaliningradist mõnevõrra piiratud. Samas toimis Soome ja Eesti vaheline ühendus Estlink ilma oluliste katkestusteta.

Forward turg

Forward turg.PNG

Allikas: NASDAQ OMX

Võrreldes 2016. aasta viimase kvartaliga langes selle aasta kolme esimese kuuga 2018. aasta lepingu hind tulevikutehingute turul. Skandinaavia leping alanes 2% võrra ehk keskmise hinnani 23.09 EUR/MWh. Samasugune 2% langus esines Soome puhul, kus keskmine kvartalihind alanes tasemele 30.26 EUR/MWh. Läti ja Eesti lepingu hinnad alanesid veelgi rohkem – vastavalt 5% ja 4%. Lepingu hind Lätile oli 34.48 EUR/MWh ja Eestile 31.43 EUR/MWh.

Söeturg

Jaanuaris oli maailma söeturgudel näha hinnatõusu, kuna hooajaline nõudlus oli ikka veel suhteliselt kõrge, eriti Aasias. Veebruaris seevastu domineerisid suhteliselt soojad temperatuurid ning suur tuule- ja vee-energia tootmine. Samal ajal langes söe nõudlus Euroopas, jäädes alla pakkumisele. Nõudlus jätkas alanemist ka märtsis. Samuti mõjutasid söeturgu alternatiivsete energiaallikate hinnad.

Söe sulgemishind 31.03.2017 oli 72.4 USD/t – 16% madalam kui 2016 viimase kvartali sulgemishind.

Naftaturg

Kogu kvartali jooksul määras naftaturu olukorda peamiselt OPECi juhitud naftatoodangu vähendamise lepe. Samas avaldas USA suuremate naftafirmade oluline tootmise suurendamine sellele vastasmõju. OPECi ja USA naftafirmad jätkasid turuhindade mõjutamist, kuid suurimat mõju turule avaldas siiski mure globaalse tootmise suurenemise osas.

Brenti toornafta sulgemishind 31.03.2017 oli 52.83 USD/bbl – 7% madalam kui 2016. aasta viimase kvartali sulgemishind.

Saastekvootide turg

ELi saastekvootide hinnad langesid jaanuari lõpus tugevasti, kuna lähenes tasuta ELi saastekvootide eraldamine ja seetõttu oli nõudlus tootjate seas väga madal. Veebruaris jätkasid hinnad langustrendi, kuna kauplemine oli suhteliselt passiivne. Seda põhjustasid tasuta kvootide eraldamine ja ootused uuele ELi saastekvootidega kauplemise süsteemi reformile pärast 2020. aastat. Ka märtsis oli saastekvootide turul pakkumine suurem kui nõudlus. Lisaks pärssisid turgu langevad toormehinnad.

EUA CO2 sulgemishind 31.03.2017 oli 4.69 EUR/t – 29% madalam kui 2016. aasta viimase kvartali sulgemishind.

 

Elise Kopelman, Suurkliendisuhete juht

EE_Elise.jpg