Mis toimub elektrihinnaga?

06. Juuli 2018

Juulikuu esimesed päevad on ühtlasi toonud aktiivse meediakajastuse seoses elektrihinna tõusuga. Mis siis ikkagi täpsemalt on toimunud, kui palju ja milliste tegurite tõttu hinnad on viimaste kuude jooksul muutunud (tõusnud)?

Elektri koguhind lõpptarbijale kujuneb teatavasti mitme hinnakomponendi summana, vabalt kujunevale elektrienergia hinnale lisanduvad riiklikult reguleeritud võrgutasud, elektriaktsiis, taastuvenergia tasu ja käibemaks (mis on oluline kodutarbijale).  

Energiaturgudel elektrienergia hinnad muutuvad pidevalt, hindade alla või ülespoole liikumist põhjustavaid tegureid on seejuures rohkem kui üks. Viimased paar aastat on elektritarbijad paraku ka ära harjunud üsna madalate hindadega ja igasugune vähegi jõulisem muutus tekitab tarbijates kahtlemata nii küsimusi kui ka spekulatsioone elektrienergia hinna tulevikusuundumuste osas.  

Energiaturgudel määravad elektrienergia hinna hetketurg ehk Nord Pool elektribörsil kujunevad tunnihinnad 24 tundi ette ja finantsturgudel (Nasdaq OMX Commodities) kaubeldavate tuleviku- ehk forward-tehingute hinnad pikemateks perioodideks (mitu aastat). Tavatarbijale tuttav fikseeritud hinnaga elektripakett on oma olemuselt lihtsaim forward tüüpi leping ning kodutarbijate seas populaarne börsipakett põhineb Nord Pool elektribörsi tunnihindadel.

Hetketurg 

Elektrienergia börsihinnale avaldavad peamiselt mõju veeolud Põhjamaade hüdroreservuaarides, Baltikumis ka veeolud Läti Daugava jões. Samuti mõjutab börsihindu Eestis riikidevaheliste ülekandeliinide (Estlink 1 ja 2) olukord, mis põhimõtteliselt määrab ära, kui vabalt saab madalama tootmiskuluga elekter (hüdro-, tuule-, tuumaenergia) piisava tootmisvõimsuse korral riikide vahel liikuda. 

Eestis oli viimase 3 kuu keskmine börsihind võrreldes 1 kvartaliga 1% võrra madalam ehk 41,59 €/MWh, kuid näiteks Läti ja Leedu hinnad esimese kvartaliga võrreldes tõusid: Lätis 4% võrra, s.o 44,09 €/MWh, ja Leedus 4% võrra, s.o 44,21 €/MWh.

Tegurid, mis hinda kujundasid, olid järgmised:

Aprillis oli Põhjamaades pärast üsna külma märtsi olukord, kui temperatuur tõusis ja sademeid oli tavapärasest rohkem. Aprilli lõpus esinesid aga NordBalti (ühendus Rootsi ja Leedu vahel) ja EstLinki (ühendus Soome ja Eesti vahel) ühendustes mõned elektrienergia ülekande piirangud, mis takistasid hinnalangust.

Mais jäi mitmeks nädalaks püsima üsna kõrge õhutemperatuur, põhjustades tarbimise langust. Lisaks mõjutas tarbimist mitu Skandinaavia riigipüha. Sooja ilma tõttu hakkas intensiivselt sulama ka jää Skandinaavia fjordides, ent sademete vähesus tekitas kahtlusi hüdroelektrijaamades veereservuaaride täituvuse osas. Nii tekkis näiteks 9. mai öösel mõneks tunniks erakordne olukord kus Nord Pool elektribörsil Eesti hinnapiirkonnas kujunes öötundidel min hinnaks rekordiline 1.59 eurot megavatt tunni kohta.

Mai keskel kehtis NordBalti ühenduse piirang ning kuu alguses ja lõpus olid ka EstLinki lühiajalised piirangud. Balti riike mõjutasid lisaks Soome Olkiluoto-1 tuumajaama iga-aastase hoolduse algus ning ülekandevõimsuse vähenemine Läti-Eesti piiril.

9. mail tekkis mõneks tunniks olukord, kus hind Nord Pool elelktribörsil Eesti hinnapiirkonnas oli öötundidel kella 1 st kuni kella 5 ni alla 2 euro megavatt-tunni eest. 

1

Allikas: NordPool

Juuni esimene pool oli sademete poolest kuiv ja tuuleenergia tootmisvõimsus madal. Et Nord Pooli piirkonna mitmes jaamas tehti iga-aastaseid hooldustöid, oli tuumaenergia tootmine piiratud. Juuni teisel nädalal suurenes tuumajaamades tarbimine jahutamisvajaduse tõttu, samuti EstLinki ühenduse mitmepäevasel piiratud ülekandel oli hindadele suurem mõju.

Estlinki ühendusel oli aprilli lõpus ja juuni alguses kaks osalist seisakut, mis kestsid üle nelja päeva. Mõlemad tulenesid iga-aastasest hooldusest ja olid ette teada. Lisaks esines mais kolm lühikest seisakut, mis kestsid alla päeva. NordBalti kõige pikem ülekande piirang algas aprilli lõpus ja kestis mai alguseni – kokku 17 päeva. Mai keskel olid kaks ja pool päeva taas piirangud, aga mai teises pooles kestsid need vähem kui pool päeva. Kogu kvartali jooksul oli Balti riikide piirkondlikus võrgustikus mõni ühenduse piirang kolme riigi vahel. Lisaks oli Leedu-Valgevene, Leedu-Venemaa ja ka LitPoli (ühendus Leedu ja poola vahel) ühenduse vahel eri mahupiiranguid.

Forward-tehingute turg

Peamiselt mõjutavad tulevikutehingute e. forwardide hindu (ja selle kaudu ka tavatarbijate fikseeritud hinnaga lepingute hindu) - CO2 saastekvootide hinnad, toorainete hinnad, milleks on peamiselt konventsionaalsetes elektrijaamades kasutatava söe, kuid ka alternatiivsete toorainete nagu nafta ja maagaasi hind, samuti regiooni tootmisvõimsuste struktuur ja tarbimine.

2019. aasta tulevikutehingute hinnad jätkasid tõusuteed ja olid kõrgemad kui esimeses kvartalis. Juuni lõpu sisuga kujunes 2019 aasta lepingute hinnaprognoosiks Eestis 43.8 eurot MWh, Soomes 43.1 eurot MWh ja Lätis-Leedus 45.3 eurot. 

1

Allikas: AS Latvenergo

Söeturg

Aprillis ja mais tõusid söehinnad, liikudes aasta esimeste kuude suundumusega vastupidises suunas. Söehindu mõjutasid oluliselt alternatiivsete toorainete, nagu nafta ja gaasi hindade tõus, aga ka mitme juhtiva sütt tootva riigi söetootmise piirangud. Söe- ja teisi tooraineturge mõjutas oluliselt ka Hiina ja USA konfliktiolukord, kui räägiti võimalikust kaubandussõjast. Ent mais olid jutud juba põhjendatud. Mais mõjutas turge Saksamaa väiksem tuuleenergia tootmismaht ja Prantsusmaa tuumaenergia halvem kättesaadavus. Euroopast väljaspool mõjutasid söeturgu Hiina veereservuaaride madalam veetase, India suurem nõudlus ja söerikka Lõuna-Aafrika Vabariigi kohalike tarbijate nõudluse kasv.

Söehind (API2 esimese kuu hind) oli juuni lõpuks 89.4 €/t ehk 23% kõrgem kui märtsi lõpus. Teise kvartali keskmine hind oli 88,84 €/t ehk 3% kõrgem kui 2018. aasta esimese kolme kuu keskmine hind.

Naftaturg

Naftahinnad jätkasid esimesele kvartalile järgnevatel kuudel kerkimist. Aprillis oli Saudi Araabia ja Venemaa pikaajalise naftatehinguid käsitleva kokkuleppe kohta spekulatsioone, aga kumbki pool ei kinnitanud ametlikult midagi. Hiljem räägiti asjaolust, et mõlemad riigid võivad leppida kokku tootmiskärpe vähendamises. Lähis-Idas oli taas geopoliitilisi hõõrumisi, mis tekitas muret piirkonna naftatootmise piirangute pärast. Mais aga tekkis uuesti oht, et USA võib Iraanile sanktsioonid kehtestada, sest taganeti Iraani tuumaleppest. Olulised tegurid olid ka Venezuela jätkuv tootmismahu langus ja USA tootmise kasv.

Brenti toornafta kuu alguse hind juuni lõpus oli 79,4 USA dollarit barreli eest, mis oli 6% võrra kõrgem kui esimese kvartali lõpus. Kvartali keskmine hind oli isegi kõrgem (võrreldes 2018. aasta esimese kolme kuu keskmise hinnaga) – kasvades 11% võrra.

Saastekvoodid

Euroopa Liidu saastekvootide hinnad jätkasid eelmise aasta lõpust saati kasvamist. Nõudlus on jäänud püsima, eriti aprillis, sest 2017. aasta heitkoguste saastekvootide esitamise tähtaeg lähenes. Ent ka nõudlus püsis saastekvootide turul suur ja seega hinnatõus jätkus mais. Hindu toetas ka toorainehindade tõus. CO2 saastekvootide juunikuu lõpu hind oli 15 €/MWh, mis oli 12% võrra kõrgem kui 2018. aasta esimese kvartali lõpus. Kvartali keskmine hind oli aga lausa 46% kõrgem kui 2018. aasta esimese kvartali keskmine hind.

Kokkuvõtteks

Elektrienergia hindade käitumise etteprognoosimine energiaturgudel on üsna tänamatu ettevõtmine, kuna ennustada tuleb väga mitmete tegurite koosmõju. 

Hinnakõikumised on energiaturgudel tavapärased ning taastuvenergia võimsuste lisandumine ühtsesse energiasüsteemi tähendab paratamatult tulevikus veelgi suuremaid kõikumisi hetketuru hindades (kuna tuul ei puhu kogu aeg, samuti ei paista päike öösel). Tulevikutehingute pakkumisi vaadates on oluline tehingu tegemise ajastus, milleks suurtarbijatel tasub kindlasti kaasta energiaturgude spetsialistid, kes igapäevaselt turgude liikumist jälgivad. 

Elektri lõpparbijad (kodukliendid, äritarbijad) peaksid lähtuma sellest, kui suuri hinnariske soovitakse võtta ise ja kui suures osas jätta see elektrimüüjale. Börsihind võimaldab maksimaalselt osa saada hetketurul toimuvast hinnaliikumisest, kuid hinnad võivad kiiresti muutuda nii alla kui ülespoole ja selline muutuvhinnal põhinev elektripakett sobibki rohkem neile, kes ise aktiivselt oma elektritarbimist soovivad juhtida ja kokku hoiavad näiteks läbi erinevate targa kodu seadmete ja nutikate lahenduste. Õnneks on selliseid tarbimise juhtimise lahendusi turule pidevalt lisandumas ja lähiaastatel võiks toimuda läbimurre ka palju rohkemate tarbijate teadvuses. 

Samas eelistavad väga paljud kodutarbijaid endiselt mugavust, samuti suurem osa äriklientidest planeerivad kulusisendeid pikemalt ette ning on rohkem huvitatud hinnariskide maandamisest. Sellisel juhul on fikseeritud hinnaga paketid sobivamad, kuna kogu hinnarisk jääb sellisel juhul elektrimüüja kanda. Hindu on võimalik ette fikseerida üsna mitmeks aastaks ja tagada nii meelerahu pikemaks perioodiks.

Autonoomsete taastuvenergia lahenduste kättesaadavus ja odavamaks muutmine (peamiselt päikeseenergia) muudab samuti viisi, kuidas nii kodus kui äriettevõttes ennast tulevikus kõikuvate elektrihindade eest kaitsta.

Andrus.PNG

 

Andrus Liivand, Elektrum Eesti tegevjuht