Teise kvartali elektrituru ülevaade

18. Juuni 2018

 Graafik_EST.PNG

                                                                 Allikas: Nord Pool, http://www.nordpoolspot.com/

Hetketurg

Hetkehinnad perioodil 15. aprillist juunini on näidanud Balti riikides erinevaid suundumusi. Läti ja Leedu hinnad on esimese kvartaliga võrreldes tõusnud: Lätis 4% võrra, s.o 44,09 €/MWh, ja Leedus 4% võrra, s.o 44,21 €/MWh. Eestis oli aga keskmine hind 1% võrra madalam ehk 41,59 €/MWh.

Tegurid

Aprillis oli pärast üsna külma märtsi vastupidine olukord, kui temperatuur tõusis ja sademeid oli tavapärasest rohkem. Aprilli lõpus esinesid aga NordBalti ja EstLinki ühendustes mõned elektrienergia ülekande piirangud, mis takistasid hinnalangust.

Mais jäi püsima üsna kõrge temperatuur, põhjustades veelgi väiksemat tarbimist. Lisaks mõjutas tarbimist mitu Skandinaavia riigipüha. Sooja ilma tõttu hakkas sulama ka jää Skandinaavia fjordides, ent sademete vähesus tekitas kahtlusi veereservuaaride varude suhtes. Mai keskel kehtis NordBalti ühenduse piirang ning kuu alguses ja lõpus olid ka EstLinki lühiajalised piirangud. Balti riike mõjutasid lisaks Olkiluoto-1 (1. plokk) jaama iga-aastase hoolduse algus ning ülekandevõimsuse vähenemine Läti-Eesti piiril.

Juuni esimene pool oli sademete poolest kuiv ja tuuleenergia tootmisvõimsus väike. Et Nord Pooli piirkonna mitmes jaamas tehti iga-aastaseid hooldustöid, oli tuumaenergia tootmine piiratud. Juuni teisel nädalal suurenes tarbimine jahutamisvajaduse tõttu ja seega oli pärast nädalaid kestnud tarbimise vähenemist näha tõusvat trendi. EstLinki ühenduse mitmepäevasel piiratud ülekandel oli suur mõju.

Ühendused

NordBalti kõige pikem ülekande piirang algas aprilli lõpus ja kestis mai alguseni – kokku 17 päeva. Mai keskel olid kaks ja pool päeva taas piirangud, aga mai teises pooles kestsid need vähem kui pool päeva.

Estlinki ühendusel oli aprilli lõpus ja juuni alguses kaks osalist seisakut, mis kestsid üle nelja päeva. Mõlemad tulenesid iga-aastasest hooldusest ja olid ette teada. Lisaks esines mais kolm lühikest seisakut, mis kestsid alla päeva.

Kogu perioodi jooksul oli Balti riikide piirkondlikus võrgustikus mõni ühenduse piirang kolme riigi vahel. Lisaks oli Leedu-Valgevene, Leedu-Venemaa ja ka LitPoli ühenduse vahel eri mahupiiranguid.

Tootmine/tarbimine

Kuni 15. juunini moodustas Balti riikide tootmine kokku 604 GWh, millest Läti osa oli 172, Eesti oma 333 ja Leedu tootis 99 GWh. Tarbimine oli aga suurem, ulatudes 1,03 TWh. Lätis oli tarbimine 276, Eestis 297, aga Leedus 462 GWh. Balti riikide kogutoodang kattis 58% piirkonna tarbimisest. Ainult Eesti suutis toota rohkem, kui tarbiti – 12%. Läti toodang hõlmas tarbimisest 63%, Leedu ainult 22%.

Forward-tehingute turg

Graafik_2EST.PNG

                                                                                   Allikas: NASDAQ OMX.

2019. aasta hinnad jätkasid tõusuteed ja olid kõrgemad kui esimeses kvartalis. 15. juunil olid hinnad kõrgemad kui esimese kvartali lõpus – Läti lepinguhind kasvas 12% võrra 41,27 euroni MWh, Eesti oma 14% võrra 39,20 euroni MWh ja Soome hind 18% võrra 39,45 euroni MWh. Kasv tulenes osaliselt süsteemi lepingu olulisest hinnatõusust, mis oli 18% ehk suurenes 33,62 euroni MWh.

Toorained ja CO2

Söeturg

Aprillis ja mais tõusid söehinnad, liikudes aasta esimeste kuude suundumusega vastupidises suunas. Söehindu mõjutasid oluliselt alternatiivsete toorainete, nagu nafta ja gaasi hindade tõus, aga ka mitme juhtiva sütt tootva riigi söetootmise piirangud. Söe- ja teisi tooraineturge mõjutas oluliselt ka Hiina ja USA konfliktiolukord, kui räägiti võimalikust kaubandussõjast. Ent mais olid jutud juba põhjendatud. Mais mõjutas turge Saksamaa väiksem tuuleenergia tootmismaht ja Prantsusmaa tuumaenergia halvem kättesaadavus. Euroopast väljaspool mõjutasid söeturgu Hiina veereservuaaride madalam veetase, India suurem nõudlus ja söerikka Lõuna-Aafrika Vabariigi kohalike tarbijate nõudluse kasv.

Söehind (API2 esimese kuu hind) oli 15. juuni õhtuks 97,32 €/t ehk 23% kõrgem kui märtsi lõpus. Perioodi (1. aprillist 15. juunini) keskmine hind oli 88,84 €/t ehk 3% kõrgem kui 2018. aasta esimese kolme kuu keskmine hind.

Naftaturg

Naftahinnad jätkasid esimesele kvartalile järgnevatel kuudel kerkimist. Aprillis oli Saudi Araabia ja Venemaa pikaajalise naftatehinguid käsitleva kokkuleppe kohta spekulatsioone, aga kumbki pool ei kinnitanud ametlikult midagi. Hiljem räägiti asjaolust, et mõlemad riigid võivad leppida kokku tootmiskärpe vähendamises. Lähis-Idas oli taas geopoliitilisi hõõrumisi, mis tekitas muret piirkonna naftatootmise piirangute pärast. Mais aga tekkis uuesti oht, et USA võib Iraanile sanktsioonid kehtestada, sest taganeti Iraani tuumaleppest. Olulised tegurid olid ka Venezuela jätkuv tootmismahu langus ja USA tootmise kasv.

Brenti toornafta kuu alguse hind 15. juunil oli 73,44 USA dollarit barreli eest, mis oli 6% võrra kõrgem kui esimese kvartali lõpus. Perioodi keskmine hind oli isegi kõrgem (võrreldes 2018. aasta esimese kolme kuu keskmise hinnaga) – 11% võrra, kasvades 74,79 USA dollarini barreli eest.

Saastekvoodid

Euroopa Liidu saastekvootide hinnad jätkasid eelmise aasta lõpust saati kasvamist. Nõudlus on jäänud püsima, eriti aprillis, sest 2017. aasta heitkoguste saastekvootide esitamise tähtaeg lähenes. Ent ka nõudlus püsis saastekvootide turul suur ja seega hinnatõus jätkus mais. Hindu toetas ka toorainehindade tõus.

CO2 saastekvootide kuu alguse hind 15. juunil oli 14,56 €/MWh, mis oli 12% võrra kõrgem kui 2018. aasta esimese kvartali lõpus. Perioodi keskmine hind oli 14,38 ehk 46% kõrgem kui 2018. aasta esimese kvartali keskmine hind.

 

Elise Kopelman, suurkliendisuhete juht

 EE_Elise.jpg