Karīna Viskuba, turuanalüütik
AS Latvenergo müügiosakond
Tootmisel suur taastuvate energiaressursside kasutamine põhjustas Baltimaades hinnalangust
- -Baltimaades langesid elektrihinnad
- -Elektrienergia futuurlepingute hinnad kõikusid
- -Lätis ületas tootmine oluliselt tarbimist
- -Viimase 35 aasta suuruselt neljas juurdevool Daugavasse
- -Mõõdukad hinnamuutused energiatoodete turgudel
Möödunud kuul võis Nord Pooli müügiringkondades täheldada mitmesuguseid hinnamuutusi, kuid Nord Pooli süsteemihind langes 6% keskmiselt 77,87 eurole/MWh. Baltimaades jätkus elektrihindade langus ka aprillis. Lätis langes elektrihind keskmiselt 25% ja Eestis 24% ning oli mõlemas müügipiirkonnas 65,89 eurot/MWh. Leedus oli elektri hind keskmiselt 24% madalam, ulatudes keskmiselt 67,27 euroni/MWh. Möödunud kuul kõikus Balti riikides tunnihind vahemikus –0,92 eurot/MWh kuni 201,91 eurot/MWh.
Soome Eesti Läti Leedu
Joonis 1. Elektri hulgimüügihinnad Nord Pooli müügipiirkondades (allikas: Nord Pool)
Aprillis soodustas Nord Pooli süsteemihinna langust peamiselt elektri tarbimise märtsiga võrreldes 18% vähenemine Nord Pooli regioonis. Tarbimine oli samuti 4% väiksem kui 2022. aasta aprillis. Sellist tarbimise vähenemist põhjustasid lisaks soojemale ilmale ka pikemad lihavõttepühad. Aprillis oli ilm Põhjamaades sademerohke, kuid veehoidlate täituvus püsis 5% ümber üle normi. Hüdroelektrijaamade toodang oli seejuures Põhjamaades 13% väiksem kui märtsis. Süsteemihindade järsumat langust pidurdas ka 28% väiksem Põhjamaade tuuleelektrijaamade toodang. Seejuures algas aprillis Põhjamaades iga-aastane tuumaelektrijaamades hooldustööde tegemise hooaeg, mis piiras nende tööd.
Aprillis alustas korrapärast tööd Soome järgmise põlvkonna tuumareaktor Olkiluoto 3, mis on Euroopa suurim.
Möödunud kuul mõjutas Baltimaades elektri hulgimüügiturgu väiksem elektri tarbimine, mis langes märtsiga võrreldes 15%. Seejuures kompenseerisid hüdroelektrijaamade 58% suurem toodang Lätis ja päikeseelektrijaamade 77% suurem toodang Baltimaades tuuleenergia toodangu 31% langust Baltimaades ning väiksemaid energiavooge Soome ja Rootsi (SE4) müügipiirkondadest.
Joonis 2. Elektri hulgimüügihinnad Nord Pooli müügipiirkondades aprillis (allikas: Nord Pool)
Joonis 3. Elektri hulgimüügihinnad Euroopa riikides (allikas: Nord Pool)
Elektrienergia futuurlepingute hinnad kõikusid
Elektrienergia futuurlepingute hinnad kõikusid aprillis. Süsteemi futuurlepingute hindade kerget tõusu põhjustasid muutlikud ilmaprognoosid, mille kohaselt oli lume sulamine Põhjamaade mägedes väiksem. Aprillis ületasid sademete hulk ja lumevarud Põhjamaades normi, mis mõjutas positiivselt hüdrobilanssi – kui kuu alguses oli see 5,8 TWh alla normi, siis aprilli lõpuks juba 1,4 TWh üle normi. Viimast korda oli hüdrobilanss üle normi 2021. aasta juunis. Samal ajal soodustasid Läti futuurlepingute hindade langemist soojemate õhutemperatuuride ja Daugava suure juurdevoolu prognoosid, samuti veidi madalamad maagaasi futuurlepingute hinnad.
Süsteemi järgmise kuu lepingu (Nordic Futures) keskmine hind oli aprillis 62,04 eurot/MWh. See kasvas 5% ja oli kuu lõpus 66,50 eurot/MWh. Sarnane trend valitses ka 2023. aasta III kvartali lepingu korral. Võrreldes eelmise kuuga kasvasid hinnad 5% keskmiselt 53,82 euroni/MWh, kuid kuu lõpus oli kvartali lepingu sõlmimise hind 50,35 eurot/MWh. Samal ajal langes järgmise aasta süsteemi lepingu hind 1% ja oli keskmiselt 68,58 eurot/MWh, kuu lõpus kasvas aga hind 73,35 euroni/MWh.
Läti järgmise kuu lepingu hind langes aprillis märtsi tulemusega võrreldes 11% kuni keskmiselt 88,94 eurole/MWh, aprilli lõpus oli see 88,50 eurot/MWh. Ka Läti III kvartali lepingu hind langes aprillis 11% ja oli 95,39 eurot/MWh. Kuu lõpus oli kvartali lepingu hind 89,90 eurot/MWh.
Läti hind Rootsi hind Soome hind Süsteemihind
Joonis 4. Elektri järgmise kvartali futuurlepingute börsihinnad (allikas: Nasdaq OMX)
Rootsi hind Soome hind Süsteemihind
Joonis 5. Elektri 2024. aasta futuurlepingute börsihinnad (allikas: Nasdaq OMX)*
*Jaanuaris lõpetas Nasdaq OMX madala likviidsuse tõttu Läti järgmise aasta lepingutega kauplemise.
Lätis ületas tootmine oluliselt tarbimist
Möödunud kuul langes nõudlus elektri järele Baltimaades eelmise aasta aprilliga võrreldes 10%, samuti oli see 15% väiksem kui märtsis, ning kokku tarbiti 2018 GWh. Seda põhjustasid peamiselt soe ilm ja pikemad lihavõttepühad. Läti keskkonna-, geoloogia- ja meteoroloogiakeskuse andmetel oli aprilli keskmine õhutemperatuur Lätis +7,4 °C ehk 1,3 °C üle kuu normi. See oli soojuselt viies aprillikuu ilmavaatluste ajaloos alates 1924. aastast. Möödunud kuul tarbiti Lätis elektrit 504 GWh ehk 10% vähem kui samal perioodil mullu. Ka Leedus vähenes elektri tarbimine 10% ja oli 903 GWh. Aprillis tarbiti Eestis elektrit 611 GWh, mida oli 2022. aasta aprilliga võrreldes 11% vähem.
Elektrit toodeti aprillis Baltimaades 1648 GWh, mida oli 4% vähem kui märtsis, kuid 12% rohkem kui 2022. aasta aprillis. Lätis kasvas elektri tootmine märtsiga võrreldes 17% ehk 952 GWh-ni. Samal ajal langes Leedus toodetud elektri kogumaht 17% ja oli 388 GWh. Eestis langes tootmine märtsiga võrreldes 29% ja ulatus 308 GWh-ni.
Tootmine Tarbimine
Joonis 6. Baltimaade elektribilanss (allikas: PSO)
Elektri tootmise ja tarbimise suhe oli aprillis 82%. Lätis oli see osakaal 189%, Leedus 43% ning Eestis oli elektri tootmise ja tarbimise suhe 50%.
Viimase 35 aasta suuruselt neljas juurdevool Daugavasse
Aprillis suurenes järsult vee juurdevool Daugavasse ja ületas Pļaviņase hüdroelektrijaamas elektri tootmiseks kasutatava veekoguse, mistõttu oli pais 2.–17. aprillini avatud. Möödunud kuul oli Daugava juurdevool keskmiselt 2884 m3/s ehk suuruselt neljas vaatluste ajaloos alates 1988. aastast. Aprilli juurdevool oli 112% suurem kui 2022. aasta aprillis ja 105% suurem paljude aastate keskmisest tasemest.
Vahemik min–max Keskmine
Joonis 7. Daugava kuu keskmine vee juurdevool, m3/s (allikas: Läti keskkonna-, geoloogia- ja meteoroloogiakeskus)
Aprillis kasvas elektri tootmine Latvenergo hüdroelektrijaamades märtsi andmetega võrreldes 58% ja 2022. aasta aprilliga võrreldes 61% ning oli 892 GWh. Samal ajal toodeti Latvenergo hüdroelektrijaamade suure toodangu tõttu Latvenergo soojuselektrijaamades elektrit 11 GWh.
Daugava hüdroelektrijaam Latvenergo soojuselektrijaamad
Joonis 8. Daugava hüdroelektrijaama ja Latvenergo soojuselektrijaamade elektritoodang
Mõõdukad hinnamuutused energiatoodete turgudel
Möödunud kuul kasvas toornafta futuurlepingu (Brent Crude) keskmine hind märtsiga võrreldes 6% ja oli 83,37 USA dollarit barreli eest. Aprilli lõpus langes nafta lepinguhind 79,54 USA dollarini tonni eest.
Kartused üleilmse majanduslanguse suhtes säilisid ka aprillis, kuid pinget tekitas naftaturul peamiselt OPEC+ kaheksa liikme ootamatu teade vähendada vabatahtlikult nafta tootmist alates maist kokku 1,16 miljoni barreli võrra päevas lisaks juba kehtinud vähendamisele suurusjärgus 2 miljonit barrelit päevas. Seega on nafta tootmise kogu vähenemine 3,16 miljonit barrelit päevas, mis moodustab umbes 3,7% maailma nõudlusest. Seejuures otsustas Venemaa jätkata veebruaris sisse viidud vabatahtlikku nafta tootmise piirangut 0,5 miljonit barrelit päevas kuni 2023. aasta lõpuni. Lisaks sellele põhjustas nafta hinna kasvu suurem nõudlus nafta järele Hiinas, samuti teated USA tootmiseks kasutatavate naftavarude vähenemisest.
Aprilli söe järgmise kuu lepingu (API2) hind kasvas 2% ehk keskmiselt 132,45 USA dollarini tonni eest ja oli aprilli lõpus 132,45 USA dollarit tonni eest.
Söeturul oli väike müügiaktiivsus ja likviidsuse puudus, mida põhjustasid suured söevarud ja väiksem nõudlus Euroopa ja Aasia söeturgudel, mille tõttu kuu keskmised hinnad olulised ei muutunud.
Maagaasi järgmise kuu lepingu (Dutch TTF) hind langes aprillis 4% ja oli 42,53 eurot/MWh, aprilli lõpus oli lepingu hind 39,04 eurot/MWh.
Euroopa maagaasi hindade langust põhjustasid jätkuvalt suured veeldatud maagaasi (LNG) tarned ning aprillis oli LNG import suuruselt teine alates 2022. aasta detsembrist. Seejuures oli Gas Infrastructure Europe’i andmetel gaasihoidlate täituvus kuu lõpus 60%, mida on rohkem kui viimase viie aasta jooksul ja 26% rohkem kui 2022. aasta aprillis. Kuu alguses jätkusid Prantsusmaal pensionireformi vastased streigid, mis piirasid LNG-terminalide tööd.
Aprillis oli Euroopa saastekvootide (EUA Futures) 23. detsembri keskmine hind 92,69 eurot/t, mis oli märtsiga võrreldes oluliste muutusteta, kuu lõpus oli lepingu sõlmimise hind madalam – 87,34 eurot/t.
Euroopa Parlament kinnitas tänavu aprillis süsteemi uuendused, et viia ELi heitkogustega kauplemise süsteem (HKS) kooskõlla Euroopa rohelise kokkuleppe heitkoguste vähendamise eesmärkidega. Reformides sisaldub eesmärk vähendada HKSi koguseid 2030. aastaks 2005. aasta tasemega võrreldes 62% (varem oli see eesmärk 43%). Saastekvootide turul mõjutasid hindade liikumist ka väiksemad oksjonite mahud lihavõtete tõttu, seejuures vähenes kuu lõpus nõudlus – 30. aprillil lõppes saastekvootide verifitseerimine 2022. aasta kohta.