Inga Martinsone, finantstoodete spetsialist
Elektri hulgimüük, AS Latvenergo 

 

 

Baltimaades elektrihinnad langesid

 

•    Nord Pooli börsil domineeris hinna alanemine
•    Balti riikide elektri tootmise ja tarbimise suhe paranes 81%-ni 
•    Märtsis oli Daugava juurdevool viimase seitsme aasta väikseim
•    Energiatoodete turgudel hinnalangus

Märtsis langesid Nord Pooli börsil elektrihinnad pea kõigis müügipiirkondades. Balti riikides
langesid hinnad 40%. Lätis oli hulgimüügihind 91,99 eurot/MWh, mis on 39% vähem kui
eelmisel kuul. Leedus langes hind 40%, 91,98 euroni/MWh. Samas Eestis langes elektrihind
41% ja oli 90,20 eurot/MWh. Tunnihinnad jõudsid sel kuul olla ka miinusmärgiga, olles vahemikus
-11,53 eurot/MWh kuni 773,00 euroni/MWh. Nord Pooli süsteemihind järgis samal ajal Balti riikides sarnast suundumust, langedes 43% võrra 34,11 euroni/MWh. 

Joonis 1. Kuu keskmised elektri hulgimüügihinnad Nord Pooli müügipiirkondades (allikas: Nord Pool)

Eelmise kuu hinnalangus Balti riikides oli peamiselt tingitud taastuvate energiaallikate suuremast tootmisest. Võrreldes veebruariga kasvas tuuleenergia tootmine 80%, hüdroenergia tootmine
25% ja päikeseenergia tootmine üle 2,5 korra. Samal ajal oli keskmine õhutemperatuur Balti riikides peaaegu 4 kraadi üle normi, mis tõi kaasa keskmise elektritarbimise vähenemise 13%
ning tootmise ja tarbimise suhte paranemise. Kuu lõpu lühiajalise hinnatõusu põhjuseks oli Rootsi (SE4) ja Leedu müügipiirkondade ühenduse NordBalt ettenägematu katkestus, mis kestis 29. märtsist kuni 2. aprillini.
Põhjamaades kasvas tuuleenergia tootmine 20% ja päikeseenergia tootmine oli 3 korda suurem kui veebruaris. Samuti oli kuu alguses ja lõpus normist soojem ilm, mis vähendas ajutiselt elektrinõudlust. 


Joonis 2. Elektri hulgimüügihinnad Nord Pooli müügipiirkondades märtsis 2025 (allikas: Nord Pool)


Joonis 3. Elektri hulgimüügihinnad Euroopa riikides (allikas: Nord Pool)

Balti riikide elektri tootmise ja tarbimise suhe paranes 81%-ni

Märtsis vähenes Balti riikides elektrienergia kogutarbimine võrreldes eelmise aasta sama kuuga 2%, olles 2250 GWh. Lätis oli elektrienergia nõudlus 2024. aasta märtsist 2% suurem, 571 GWh. Möödunud kuul tarbiti Leedus elektrit 1000 GWh, mis on 1% vähem kui samal perioodil mullu,
aga Eestis 679 GWh, mis on 5% vähem. 
Balti riikide elektritootmine oli kokku 1821 GWh, mis on 7% vähem kui eelmise aasta märtsis. Sellest toodeti Lätis 509 GWh, mis on mulluse sama perioodiga võrreldes 46% vähem. Samas naaberriikides elektrienergia pakkumine võrreldes 2024. aasta märtsiga kasvas – Leedus 37% võrra 838 GWh-ni ja Eestis 17% võrra 474 GWh-ni. 


Joonis 4. Baltimaade elektribilanss (allikas: PSO)

Balti riikide elektri tootmise ja tarbimise suhe oli märtsis 81%. Lätis oli see 89%, Leedus 84%
ja Eestis 70%. 

Märtsis oli vee juurdevool Daugavasse 7 viimase aasta väikseim 

Märtsis suurenes vee juurdevool Daugavasse veebruariga võrreldes 11%, olles 641 m3/s, mis oli samas 24% alla paljuaastase keskmise ja 61% vähem kui eelmisel aastal. Selle aasta märtsi juurdevool oli viimase seitsme aasta märtsikuude väikseim juurdevool Daugavasse. Veel väiksem juurdevool oli 2018. aasta märtsis. Väikest vee juurdevoolu Daugavasse võib selgitada vähese sademete hulgaga Lätis, mis oli Läti keskkonna-, geoloogia- ja meteoroloogiakeskuse andmetel märtsis 35% alla normi. 


Joonis 5. Daugava kuu keskmine vee juurdevool, m3/s (allikas: Läti keskkonna-, geoloogia- ja meteoroloogiakeskus)

Latvenergo jaamades toodeti märtsis kokku 434 GWh elektrit, mida on 31% vähem kui veebruaris. Hüdroelektrijaamade tootmine kasvas eelmise kuuga võrreldes 25%, ulatudes 274 GWh-ni. Samal ajal vähenes Latvenergo soojuselektrijaamade tootmine 61% võrra 160 GWh-ni, mis tulenes turunõudlusest. 


Joonis 6. AS Latvenergo Daugava hüdroelektrijaamade ja soojuselektrijaamade elektritoodang

Elektri futuurlepingute hinnad langesid

Järgmise kuu süsteemilepingu (Nordic Futures) hind oli 32,08 eurot/MWh, mis on veebruariga võrreldes 19%-ne langus. Samas järgmise aasta lepinguhind vähenes 2% ehk 36,33 euroni/MWh. 
Elektrienergia futuurlepingute hinnad langesid sel kuul peamiselt ilmaprognooside tõttu, milles oodati soojemaid temperatuure ja suuremat sademete hulka. See mõjutas ka Põhjamaade hüdrobilanssi, mis tõusis keskmiselt +12,6 TWh üle normi. Lisaks sellele mõjutas hindu ka langus energiatoodete turgudel.

Energiatoodete turgudel hinnalangus

Märtsis oli järgmise kuu lepingu (Dutch TTF front-month index) hind 41,96 eurot/MWh, mis on 17% madalam kui veebruaris, kujutades endast viimase aasta jooksul suurimat hinnalangust.
Maagaasi hind oli eelmisel kuul geopoliitilise olukorra tõttu kõikuv – turuosalised ootasid Venemaa ja Ukraina vahelist relvarahu. Hinnalangus oli tingitud soojemast ilmast, mis vähendas nõudlust kütte ja seega ka maagaasi järele. Lisaks sellele tekitasid USA kavandatavad tollimaksud kaubanduspartneritele, sealhulgas Euroopale ja Hiinale, muret majandusarengu ja ülemaailmse nõudluse pärast. Pakkumise poolel olid veeldatud maagaasi (LNG) tarned stabiilsed ning relvarahu tulemusena oodati pakkumise kasvu. AGSI andmetel langes Euroopa Liidu maagaasihoidlate täituvus märtsis 38%-lt 34%-le. 
Samal ajal vähenes toornafta futuurlepingu (Front Month Brent Oil) hind oktoobris võrreldes eelmise kuuga 5%, jõudes 71,30 USA dollarini barreli eest.
Ka toornafta hind oli sel kuul volatiilne, peamiselt USA kavandatud tollimaksude tõttu, millel võib olla maailmamajandusele tugevalt negatiivne mõju. Hinnalanguse taga ei olnud mitte ainult mure majanduslanguse pärast, mis võib viia naftanõudluse vähenemiseni, vaid ka OPEC+ otsus suurendada aprillist naftatootmist. Samas viitasid Hiina majanduse andmed nõudluse kasvule ja avaldasid survet toornafta hinna tõusuks.
Kivisöe järgmise kuu lepingu (Front Month API2 Coal) keskmine hind oli 97,64 USD/t ehk 2% vähem kui veebruaris.
Söeturg oli märtsis hästi kindlustatud, kuna pakkumine oli stabiilne ja Euroopa söevarud piisavad. Vahepeal jätkas nõudlus vähenemist, mis oli peamiselt tingitud lähenevast kütteperioodi lõpust.
Euroopa saastekvootide 25. detsembri lepingu (EUA Futures) keskmine hind märtsis langes 9% ehk 70,03 euroni/t.
Saastekvootide turgu mõjutasid makromajanduslikud tegurid ja soojemad ilmad. USA kavandatavad tollimaksud tekitasid muret ülemaailmse majanduskasvu pärast. Lisaks toodeti soojema ilma tõttu Euroopas vähem soojusenergiat, mis vähendas nõudlust saastekvootide järele. 


Joonis 7. Energiatoodete hinnad (allikas: ICE)