Elektriautodest

Elektrisõidukid ja nende laadimislahendused

Elektrisõiduk on selline sõiduk, mis kasutab üht või mitut elektrimootorit ja väliselt laetavat energiasalvestussüsteemi (akut).

Elektrisõidukeid kasutatakse üha enam kogu maailmas ja mõistagi on see trend jõudnud ka Eestisse.
Kuigi elektrisõidukeid ei ole veel palju, kasvab nende arv sel kümnendil märkimisväärselt.
Ülemaailmsel tasandil ületab nõudlus elektrisõidukite järele juba praegu pakkumise.
Ka avalikkus suhtub elektromobiilsusesse üha paremini – Citadele ja Norstati Baltimaades tehtud uuringu tulemused 2020. aastast näitavad,
et eestlaste toetus elektrisõidukitele on 79% ja Lätis plaanib pea iga neljas inimene osta järgmise viie aasta jooksul elektriauto.

 

Kuidas laadida ja kus laadida...

Kõige kasulikum laadimismeetod

Laadimine kodus

Elektrisõidukit saab laadida igas kodus – peate vaid laadimiskaabli pistikupessa panema ja ühendama laadimispistiku autoga. Sageli ongi kõige mugavam ja kulutõhusam laadida elektrisõidukit just kodus.

Laadimine standardsest Schuko-pesast: maksimaalne laadimisvõimsus on kuni 3,6 kW, mis tähendab, et aku täis laadimiseks võib olenevalt aku mahutavusest kuluda kuni 24 tundi. Elektrisõiduki tühja aku (64 kWh) saab näiteks täielikult laetud 31 tunniga. Elektrisõidukitega kaasas olevad muundurid võimaldavad majapidamistes kasutatavast pistikupesast laadida ühe tunni jooksul umbes 10–20 km sõidu jaoks.

Kodumajapidamise pistikupesa ei võimalda kasutada elektrisõiduki sisseehitatud laadijat täisvõimsusel. Kui soovite oma elektrisõidukit kiiremini laadida ja teil on kodus olemas vastav ühendusvõimsus, saate laadimiseks kasutada ka spetsiaalset laadijat või Wallboxi (hoone välisseinale paigaldatavat laadijat). Sellise seadmega on võimalik tagada, et laadimiseks kasutatakse elektrivõrguühenduse kogu võimsust, nii et elektrisõiduki akut laetakse vähemalt kaks korda kiiremini võrreldes tavalise, kodumajapidamises leitava pistikuga.

Uurige võimalusi töökohas

Laadimine kontoris

Kuna elektrisõidukeid on üha rohkem, on ka üha enam ettevõtteid otsustanud oma autopargi elektrifitseerida ja loonud kontorite juurde laadimistaristu, mida saavad kasutada nii kliendid kui ka ettevõtte töötajad, kes liiguvad elektrisõidukiga iga päev.

Ettevõte võib pakkuda laadimiseks standardset Schuko-pesa või paigaldada spetsiaalsed Wallboxi laadimisseadmed, mis lühendavad laadimiseks kuluvat aega vähemalt kaks korda.

Ettevõtete laadimispunktid võivad olla mõeldud era või avalikuks kasutuseks. Seejuures ei pea laadimine olema tasuta, vaid ettevõte võib kehtestada arveldussüsteemi, mis võib olla autojuhtidele isegi mugavam kui avaliku ülikiire laadimisvõrgu kasutamine.

Võimalik laadimismeetod

Laadimine poes käies

Kuivõrd kasvuteel ei ole mitte üksnes elektrisõidukite arv, vaid ka nende jagamisteenused, siis areneb rahvarohketes kohtades ka laadimistaristu. Kaubanduskeskused, supermarketid ja muud meelelahutusasutused rajavad üha sagedamini oma territooriumile elektrisõidukite laadimispunkte.

Sellistes kohtades tasub eelistada just kiirlaadimisjaamu. Wallbox-laadija või laadimispostiga keskmise võimsusega laadimisjaamad on juba täna olemas Läti kaubanduskeskustes nagu Akropole, Spice, Alfa, Ikea jne. Sõiduki laadimise ja ostlemise kombineerimine võimaldab aega kokku hoida. Iseäranis kasulik on see neile, kelle elektriauto laadimisvõimsus kodus või tööl on piiratud.

Kiireim laadimismeetod

Vajaduspõhine laadimine

Enamik autojuhte ei läbi päevas rohkem kui 100 või isegi 50 km. Ent kui peate läbima iga päev pikemaid vahemaid, võib tekkida vajadus elektrisõiduki laadimiseks teel olles. Kiirlaadimisjaamades on võimalik 20 minutiga laadida piisavalt, et läbida umbes 100 km.

Lätis on suur valik laadimisvõimalusi ja elektrisõidukiga võib julgelt sõita kogu riigi ulatuses. Riikliku laadimisvõrgu jaamad on rajatud põhi- ja kohalikele maanteedele üle kogu Läti. TEN-T teedel sõites on Lätis juba praegu võimalik leida laadimispunkt iga 20–70 km tagant. Näiteks Riia–Liepāja lõigule on paigaldatud kaheksa kiirlaadimisjaama. Nii saavad elektrisõidukite omanikud olla kindlad, et Lätis pole enam vaja karta elektrisõidukiga teepervele jäämist – kogu riiki katab võrdlemisi ulatuslik laadimisvõrgustik. 

Alalisvool ja vahelduvvool

Elektrisõiduki laadimine

Kodumajapidamiste elektrivõrgus saab kasutada vahelduvvoolu, samas kui paljud väiksemad elektriseadmed kasutavad oma tööks alalisvoolu. Elektrisõiduki akut laetakse samuti alalisvooluga, ent kuna kodumajapidamistes on juurdepääs vaid vahelduvvoolule, tuleb see muundada alalisvooluks.

Vahelduvvoolu ehk aeglase korral muundatakse vahelduvvoolu sisend alalisvooluks elektrisõidukisse sisseehitatud laadimisseadmes. Seega mõjutab elektrisõidukite laadimiskiirust mitte ainult elektriühenduse võimsus, vaid ka autosse sisseehitatud laadija võimsus.

Seevastu alalisvoolu kasutavates ehk ülikiiretes laadimisjaamades laetakse elektrisõidukit alalisvooluga, mis tähendab, et vahelduvvoolu ei muundata alalisvooluks mitte elektrisõidukis oleva laadimisseadme abil, vaid laadimisjaam ise ongi voolumuundur. Alalisvoolu kasutavas laadimisjaamas saab elektrisõiduki akut laadida kordades kiiremini.

Erinevad laadimisjaamad

Laadimisjaamad võib laadimiskiiruse järgi jagada aeglasteks, kiireteks ja ülikiireteks. Alalisvoolu kasutavad laadimisjaamad on ülikiired, samas kui vahelduvvooluga laadimisjaamad on aeglased ja kiired.

Kiirus näitab, milline on laadimisjaama võimsus, mida saab akusse üle kanda teatava aja jooksul, näiteks ühe tunni sees.

Laadimislahenduse valimisel tuleb arvestada rajatise olemasolevat elektrivõimsust ja selle kasutamist, laadimisjaama ehituskulusid ning selle kasutajate käitumist. Kõik need tegurid mõjutavad valikuid, mis tuleb teha sobivaima laadimisjaama leidmiseks. Elektrisõidukite laadimisjaamasid saab rajada eramutesse, linnade ja ettevõtete parklatesse, üldkasutatavate hoonete lähedusse, kiirteedele ja mujale. 

Laadimisvõimsus kuni 3,6 kW | 16 A

Aeglane laadimine

Igas kodus on olemas standardne 230 V Schuko-pesa võimsusega kuni 3,6 kW ja nimivooluga kuni 16 A. Selleks, et tagada ohutus elektrisõiduki laadimisel sellisest pistikupesast, ei tohi ületada 230 V Schuko-pesa tehnilisi parameetreid. Ülekoormus võib kahjustada elektrivõrku ja sellesse ühendatud seadmeid. Seepärast lisavad tootjad elektrisõidukitele spetsiaalse laadija (EVSE), mis hoolitseb selle eest, et elektrisõidukit ei laetaks suurema võimsusega kui 230 V Schuko-pesa 16 A suudab toetada. EVSE seadmete voolutugevus on sageli 8 A, 10 A ja 12 A, mis vastab võimsusele 1,8 kW, 2,3 kW ja 2,7 kW.

Aeglane laadimine sobib elektrisõidukitele laadimiseks öösel või kohtades, kuhu sõiduk pikemaks ajaks seisma jäetakse. Olenevalt elektrisõiduki aku mahutavusest võtab laadimine aega 6 kuni 30+ tundi.

Laadimisvõimsus 3,7 kW kuni 22 kW

Kiirlaadimine

Kiirlaadimine toimub võimsusega 3,7–22 kW, mis tavaliselt laeb elektrisõiduki 3–6 tunniga, olenevalt olemasolevast laadimisvõimsusest ja elektrisõiduki aku mahutavusest.

Laadimislahenduses kasutatakse spetsiaalset Wallboxi laadimisseadet, mis paigaldatakse enamasti hoone või garaaži seinale või posti otsa. Wallboxi laadimisseadmega saab elektrisõidukit laadida vähemalt kaks korda kiiremini võrreldes 230 V Schuko-pesaga, kohandada laadimisvõimsust elektrivõrguühenduse võimsusele, jälgida elektrikulu, programmeerida öösel laadimist jne.

Erinevalt kodumajapidamiste 230 V Schuko-pesast tuleb sellise laadimislahenduse jaoks palgata kvalifitseeritud elektrik. Juhime tähelepanu, et kõik elektrisõidukite laadijad ei sobi sellise võimsuse kasutamiseks.

Kiirlaadimisjaamad sobivad kohtadesse, kus saab parkida umbes 3 tundi või kauem. Sellised kohad on näiteks avalikud laadimispunktid, supermarketite parklad, meelelahutusasutused ja büroohoonete ning eramajad ja elektriühendusega kortermajade parklad. Kui soetate suure aku mahutavusega elektrisõiduki, tasub eramu juurde paigaldada just selline laadimisjaam, et sõiduki aku saaks vajaduse korral ka öösel täis laadida.

Laadimisvõimsus 50 kW

Kiirlaadimine

Esimese põlvkonna ülikiirete laadimisjaamade võimsus jääb üldjuhul 50 kW (alalisvool) tasemele, mis võimaldab umbes 100 km sõidu laadida 20 minutiga.

See puudutab peamiselt ööpäev ringi avatud avalikke laadimisjaamu. Ülikiirete laadimisjaamade rajamine on tingitud vajadusest tagada akude kiire laadimine, mis omakorda võimaldab läbida pikemaid vahemaid laadimiskordade vahel. Neid jaamasid kasutavad sageli elektrisõidukite omanikud, kelle laadimisvõimalused kodus või tööl on piiratud.

Sellistes ülikiiretes laadimisjaamades ei muundata vahelduvvoolu alalisvooluks mitte elektrisõidukis oleva laadimisseadme abil, vaid laadimisjaam ise ongi muundur. Alalisvoolu laadimisjaamas saab elektrisõiduki akut seega laadida mitu korda kiiremini. Laadimisvõimsust ja -aega alalisvoolu laadimisjaamades mõjutavad mitmed tegurid, peamiselt elektrisõiduki sisseehitatud aku tehnilised näitajad, nagu mahutavus ja temperatuur laadimise ajal. Elektriauto aku säästliku kasutamise eest kannab hoolt auto enda akuhaldussüsteem.

Laadimisvõimsus üle 50 kW

Ülikiirlaadimine

Viimase põlvkonna laadimisjaamade võimsus ületab 50 kW (alalisvool) taseme, mis võimaldab umbes 250 km sõidu laadida 20 minutiga.

Seda tüüpi laadimisjaamad võimaldavad hetkel kõige kiiremat laadimist. Need rajatakse peamiselt kohtadesse, kus tehakse lühikesi peatusi, näiteks maanteedele, kiirteede ristmikele jne.

Laadimisjaamade ehitamisel tuleb arvestada, et elektriühenduse rajamine ja hooldamine nõuab suuri investeeringuid, ning et sugugi mitte kõik elektrisõidukite mudelid ei toeta alalisvooluga laadimist sellise võimsuse juures.

Millised ühendused on laadimisseadmete jaoks olemas?

Millised ühendused on laadimisseadmete jaoks olemas?

Erinevalt tavapärastest Schuko-pesadest on erinevatel elektrisõidukitel ja laadimisjaamadel eri tüüpi ühendused ehk standardid, mis on peamiselt seotud sõidukitootja päritoluriigiga. Euroopas kasutatakse peamiselt standardeid Type2 ja CCS2 (Combo).

Avalikes laadimisjaamades, sealhulgas Elektrumi Drive laadimisvõrgus, kasutatakse ühendusstandardeid Type2, CHAdeMO ja CCS2. Teiste standardühendustega sõidukijuhid peavad arvestama lisaadapterite soetamise või sõiduki kohandamise vajadusega.

Standard | ühendus

Type1

Type1 on ühendusstandard aeglaseks ja kiirlaadimiseks, mida kasutatakse enim Aasia ja Põhja-Ameerika elektrisõidukite mudelites.

Seda näeb eriti esimese põlvkonna elektrisõidukite puhul, nagu i-Miev, C-Zero, iOn, esimese põlvkonna Nissan Leaf jne.

Mõned Euroopa tootjad kasutavad samuti Type1 standardit mudelites, mida müüakse Ameerika Ühendriikides. Seda standardit kasutatakse ka hübriidautodes, nagu Toyota Prius Plug-in Hybrid, Mitsubishi Outlander PHEV jne.

Standard | ühendus

Type2

Type2 on ühendusstandard aeglase ja kiirlaadimise jaoks, millel on Euroopa Liidu ametlik heakskiit ELi territooriumil kasutamiseks RFID-direktiivi alusel.

Seoses elektrisõidukite kasvavate müüginumbritega kogu maailmas tarnitakse näiteks teise põlvkonna Nissan Leafi mudeleid Euroopas Type2-pistikuga, kuid Ameerika Ühendriikides endiselt Type1-pistikuga. Seda ühendust pakuvad hetkel VW, BMW, Audi, Mercedes-Benz, Opel, Renault, Peugeot, Citroën ja teised autotootjad.

Standard | ühendus

CHAdeMO

ChaDeMo on kiirlaadimisstandard, mida kasutatakse peamiselt Aasia tootjate elektrisõidukites: Nissan, Mitsubishi, Subaru ja Toyota kasutavad seda näiteks mudelites Nissan Leaf/e-NV200, Kia Soul EV.

Ehkki tegemist ei ole Euroopa Liidu ametliku standardiga, on see saadaval pea kõigis Euroopa riikides, sest elektrisõidukite varajases arengufaasis saatis edu just Jaapani autotootjaid. Samuti on see olemas mõnes Euroopa automudelis, nagu Citroën Berlingo Electric ja Peugeot Partner. CHAdeMO standardi kasutamist Euroopas siiski edasi ei arendata, sest kõik Euroopa turule mõeldud elektrisõidukid peavad toetama CCS2 laadimisstandardit.

Standard | ühendus

CCS2 (ehk Combo)

CCS2 (ehk Combo) on kiirlaadimisstandard, millel on Euroopa Liidu ametlik heakskiit ELi territooriumil kasutamiseks RFID-direktiivi alusel.

Selle standardi eelis CHAdeMO ees on kompaktne disain, milles on ühendatud CCS- ja Type2-pistikud. Standardit kasutatakse automudelites nagu Hyundai Ioniq/Kona EV, BMW i3, VW e-Golf, Opel Ampera-e, Audi e-tron jne.

CCS1 (ehk Combo 1) seevastu ühendab CCS- ja Type1-pistikud ning seda kasutatakse peamiselt Ameerikas, Koreas ja Taiwanis. Sellega tasub arvestada näiteks juhul, kui soovite osta Ameerika Ühendriikidest imporditud elektrisõiduki. Euroopa CCS-laadimispistikud selliste sõidukite jaoks ei sobi ja süsteem tuleb vastavalt ümber ehitada.

Standard | ühendus

Tesla

Tesla kasutab oma sõidukites erinevaid laadimisstandardeid ja -pistikuid, sealhulgas mitmesuguseid variatsioone eri piirkondade jaoks.

Kõige populaarsemas Tesla Model S-i laadijas kasutatakse Põhja-Ameerikas praegu spetsiaalset Tesla ühendust, samas kui teistes riikides on Tesla kohandatud Type2-pistikute jaoks. Seepärast soovitame hankida selle tootja sõidukite jaoks sobivad laadimisadapterid, mis võimaldavad ühendust teiste laadimisseadmetega.Top of Form

Soovin lisainfot

Täitke väljad ja võtame Teiega peatselt ühendust

Vairāk sadaļu