Energiatoodete hinnatõus
Elektrienergia hinnatõus Nord Pooli regioonis
Tulevast elektrienergia hinnatõusu mõjutavad ilmaprognoosid
Baltimaades on suurenenud nõudlus elektrienergia järele
Alates oktoobrist on Daugava juurdevool olnud alla tavapärase taseme
Toorainete hinnad tõusevad, söeturul on suurim hinnatõus
Detsembris tõusis igakuine keskmine elektrihind kõigis Nord Pooli müügipiirkondades. Läti müügipiirkonnas tõusis kuu keskmine hind 9% ehk 44,86 euroni/MWh. Eesti müügipiirkonnas oli kuu keskmine hind 45,49 eurot/MWh ning Leedus 45,75 eurot/MWh, mõlemas riigis tõusid hinnad 11% võrra. Baltimaades kõikus tunnihind vahemikus 2,75 eurot/MWh kuni 199,99 eurot/MWh.
Joonis 1. Elektri hulgimüügihinnad Nord Pooli müügipiirkondades (allikas: Nord Pool)
Eelmisel kuul tõusis Nord Pooli süsteemi keskmine elektrienergia hind järsult 6,32 eurolt/MWh 20,09 euroni/MWh. Peamisteks hinda mõjutavateks teguriteks olid külmemad ilmastikuolud, kus õhutemperatuur langes alla normi, mis omakorda aitas kaasa nõudluse kasvule kogu piirkonnas. Kuulõpu hinnatõusule panid piiri jõulupühad, kuid elektrienergia hinna järsk tõus jätkus aasta lõpuni ning ka jaanuaris. Samal ajal oli tuumajaamade kättesaadavus Nord Pooli piirkonnas madalam ning ka tuuleparkide arendamine vähenes novembriga võrreldes 19% ning eelmise aasta detsembriga võrreldes 8%. Suurema nõudluse tingimustes kasvas ka hüdroelektrijaamade arendamine, seetõttu vähenes detsembris Põhjamaade veehoidlate täituvus ligi 10%. Lisaks põhjustas suurem nõudlus Saksamaal uue NordLinki ühenduse kaudu Norrast pärineva impordi kasvu Saksamaa ja Norra NO2 kaubanduspiirkonna vahel. Baltikumis mõjutasid elektrienergia hinnatõusu naaberriikides aset leidnud hinnatõusud ja madalamad võimsusvood Soomest, aga hinnatõusu piiras novembriga võrreldes suurem energiavoog Venemaalt.
Joonis 2. Elektri hulgimüügihinnad detsembris Nord Pooli müügipiirkondades (allikas: Nord Pool)
Joonis 3. Elektri hulgimüügihinnad Euroopa riikides (allikas: APX, N2EX, EEX, TGE, NP)
Hüdroloogiline olukord põhjustas tulevase elektrienergia hinna languse
Detsembris sai jälgida tulevase elektrienergia hinna kõikumisi. Põhjamaades põhjustasid muutlikud ilmaprognoosid hüdroloogilisi muutusi, kuid hüdroloogiline tasakaal oli kuu alguses ja lõpus samal tasemel, keskmiselt ligi 20 TWh üle normi.
Detsembris kasvasid elektrienergia süsteemi tulevaste lepingute (Nordic Futures) hinnad 32% ehk 24,11 euroni/MWh, lepingu sõlmimise hind tõusis 32,65 euroni/MWh. Süsteemi 2021. aasta 1. kvartali keskmine lepingu hind kasvas 26% ehk 21,90 euroni/MWh, lepingu sõlmimise hind oli kuu lõpus 28,70 eurot/MWh. 2021. aasta keskmine süsteemi future-hind kasvas detsembris 14% ehk 18,61 euroni/MWh, lepingu sõlmimise hind oli kuu lõpus 23,48 eurot/MWh.
Läti elektrienergia keskmine future-hind langes jaanuari tulevase lepingu puhul minimaalselt 47,90 euroni/MWh, lepingu sõlmimise hind tõusis 51,15 euroni/MWh. 2021. aasta Läti future-hind tõusis detsembris börsihinna kõikumisi järgides 11,60% ehk 47,36 euroni/MWh.
Joonis 4. 2021. aasta elektri future-hind (allikas: Nasdaq OMX)
Baltimaades on suurenenud nõudlus elektrienergia järele
Läti keskkonna-, geoloogia- ja meteoroloogiaalaste avaldatud andmete kohaselt oli detsembri keskmine õhutemperatuur + 2,4 °C üle kuunormi, 2019. aasta detsembris aga + 4,7 °C üle kuunormi.
Külmemate ilmastikuolude tõttu kasvas kogu Baltikumis elektrienergia tarbimine detsembris 2555 GWh-ni ehk eelmise aasta detsembriga võrreldes 2%. Siiski ei ole kuu keskmine tõus nii märgatav, kuna jõulupühade ajal nõudlus vähenes. Seega kasvas Lätis nõudlus elektrienergia järele 2019. aasta detsembriga võrreldes 1% ehk 653 GWh-ni. Eestis kasvas tarbimine aastataguse vastava kuuga võrreldes 3% ehk 789 GWh-ni. Leedus omakorda kasvas elektrienergia tootmine 3% ehk 1113 GWh-ni.
Eelmise kuuga võrreldes kasvas Baltimaades elektrienergiatoodang detsembris 9% ehk 1415 GWh-ni. Lätis kasvas elektrienergia tootmine 11% võrra, keskmiselt toodeti 502 GWh kuus. Eestis kasvas toodangumaht 13% ehk 483 GWh-ni. Leedus kasvas elektrienergia tootmine novembriga võrreldes 3% ehk 430 GWh-ni.
Möödunud kuul kattis Baltimaade elektrienergiatoodang 55% kogu tarbimisest, Lätis moodustas tootmine tarbimisest 77%, Eestis 55% ja Leedus 43%.
Joonis 5. Baltimaade elektribilanss (allikas: PSO)
Alates oktoobrist on Daugava juurdevool olnud alla tavapärase taseme
Detsembris oli madalama sademetehulga tõttu Daugava keskmine juurdevool 391 m3/s, mis on 30 aasta keskmisest juurdevoolutasemest 12% väiksem.
Joonis 6. Daugava vee juurdevool kuus keskmiselt, m3/s (allikas: Läti keskkonna-, geoloogia- ja meteoroloogiakeskus)
Detsembris kasvas elektrienergia tootmine Latvenergo hüdroelektrijaamades novembri tootmisega võrreldes 21% ehk 171 GWh-ni. Tootmismahud olid aga 35% madalamad kui eelmise aasta detsembris. Elektrienergia tootmine Latvenergo TEC-is kasvas 8% ehk 199 GWh-ni.
Joonis 7. Daugava HEJde ja SEJde elektritoodang (allikas: AS Latvenergo)
Toorainete hinnad tõusevad, söeturul on suurim hinnatõus
Brent Crude Futuresi toornafta tulevikulepingu hind kasvas novembris 13% ehk 50,08 USA dollarini barreli kohta ning kuu lõpus oli lepingu sõlmimise hind 51,09 USA dollarit barreli kohta.
Detsembris otsustati pärast OPEC+ liikmesriikide kohtumist alates jaanuarist vähendada tootmist 7,7 miljonilt 7,2 miljonile barrelile päevas. Covid-19 vastu vaktsineerimise alustamine oli naftaturul signaal oodatava nõudluse taastumisest. Aasta lõpus tõusis nafta hind aga tänu USA ja Euroopa Liidu heakskiidetud majanduse stimuleerimismeetmetele 50 dollarini barreli kohta, mis on kaks korda kõrgem kui aprillis.
Tulevaste söelepingute (API2 Coal Futures Front Month) keskmine hind tõusis detsembris 22% ehk 66,96 USA dollarini tonni kohta, lepingu sõlmimise hind tõusis 69,00 USA dollarini tonni kohta.
Söe hinnatõusu peamine põhjus oli suur nõudlus Aasias. Detsembris suurenes külmemate ilmastikuolude ja kodumaiste söeturu kõrgete hindade tõttu märkimisväärselt impordinõudlus. Tänu külmemate ilmastikuolude ilmaprognoosidele tõusid kuu lõpus madalamate tuuleparkide arendamise hinnad ka Euroopas.
Detsembris tõusis maagaasi (Dutch TTF) jaanuari tulevase lepingu keskmine hind 15% võrra ehk 16,13 euroni/MWh ja lepingu sõlmimise kõrgeim hind oli 19,15 eurot/MWh.
Maagaasi hinna muutumine detsembris oli peamiselt kõikuva nõudluse tõttu Euroopas tõusutrendis. Pakkumise poolel prognoositi seevastu veeldatud maagaasi (LNG) tarnete vähenemist, mis andis tõuke hinnatõusule, mida mõjutasid ka kõrgemad veeldatud maagaasi hinnad Aasias, mis viis veeldatud maagaasi tarnete suunamiseni Euroopast Aasiasse.
Euroopa saastekvootide (EUA Futures) EUA 20. detsembri lepingu hind kasvas 12% ehk 29,86 euroni/t ning viimase lepingu hind oli 30,81 eurot/t.
Detsembris mõjutas nõudluse kasvades süsinikukvoodi hinnatõusu toormehindade tõus. Lisaks lõppes aastase lepingu puhul kuu keskel saastekvootide enampakkumine, mille tagajärjeks oli saastekvootide väiksem pakkumine turul. Jaanuaris algab uus, 4. kauplemisperiood, mille enampakkumine viibib 29. jaanuarini, seetõttu on saastekvootide turul enampakkumise päevani madalam pakkumine.