Rodika Prohorova, turuanalüütik
AS Latvenergo müügiosakond
Hindu mõjutavad tuul jm. ilmastikutingimused
- Baltimaades on elektrihinnad madalamad kui eelmise aasta novembris
- Hüdroloogiline olukord põhjustas tulevaste elektrihindade langust
- Tootmine kasvas Baltimaades 14%
- Daugava juurdevool oli alla tavapärase taseme
- Ilm ja Covid-19 mõjutavad tooraine nõudlust
Novembris mõjutasid hooajaliselt soojemad ilmad ja võimsate tuuleparkide toodang olulist hindade kõikumist nii elektri- kui ka toorainete turul. Baltimaades olid novembri keskmised elektrihinnad oktoobri hindadest 9% võrra kõrgemad. Eesti müügipiirkonnas oli kuu keskmine elektri hind 40,99 eurot/MWh, Läti piirkonnas aga 41,10 eurot/MWh. Leedus kasvas hind 41,19 EUR/MWh-ni. Baltimaades kõikus tunnihind vahemikus miinus 1,73 eurot/MWh kuni 254,44 eurot/MW.
Joonis 1. Elektri hulgimüügihinnad Nord Pooli müügipiirkondades (allikas: Nord Pool)
Eelmise kuu elektrihind langes üle poole võrra 14,64 eurolt/MWh 6,32 euroni/MWh. Piirkonna soojemad ilmad, rohked sademed ja võimsate tuuleparkide toodang mõjutasid oluliselt Põhjamaade elektrihinna dünaamikat. Rohked sademed mõjutasid jätkuvalt veehoidlate täituvustaseme tõusu, millele järgnes hüdroelektrijaamade rikkalik toodang. Novembris oli Põhjamaade veehoidlate keskmine täituvustase 92,6%, kusjuures selle aja norm on 78,9%. Lisaks oli tuuleparkide toodang Nord Pooli piirkonnas 29% suurem kui oktoobris ja see oli 76% suurem eelmise aasta novembri toodangumahuga võrreldes. Samuti täheldati nii Põhjamaades kui ka Baltimaades negatiivseid tunnihindu, mille põhjustas tuuleparkide suur toodangumaht madala nõudluse tingimustes. Teisalt mõjutasid Baltimaade kuu keskmist elektrihinna tõusu ka naaberriikide hinnad Rootsi SE4 piirkonnas, mille tuumajaamade tootlikkus oli madalam. Rootsi ja Norra vaheliste omavahelise ühenduse piirangute tõttu hinnaerinevus kasvas.
5. novembril avati Läti-Venemaa piir elektrienergia äriliseks impordiks suunaga Venemaalt Lätti. Leedu otsustas sulgeda Valgevene-Leedu piiri kolmandatest riikidest pärit elektri impordi kontekstis Baltimaadesse niipea, kui Valgevenes pannakse tööle Astravetsi tuumaelektrijaam.
Joonis 2. Elektri hulgimüügihinnad Nord Pooli müügipiirkondades novembris (allikas: Nord Pool)
Joonis 3. Elektri hulgimüügihinnad Euroopa riikides (allikas: APX, N2EX, EEX, TGE, NP)
Hüdroloogiline olukord põhjustas tulevaste elektrihindade langust
Põhjamaade suurte sademeprognooside tõttu täheldati novembris futuurlepingute hindade järsku langust. Veereservuaaride tase tõusis kuu keskpaigas üle normi 19,9 TWh-lt 24,9 TWh-ni ja see peegeldus süsteemi futuurlepingute hindade kõikumises, st päevane sulgemishind langes sel perioodil 6 euroni/MWh. Veehoidlate veetäituvuse ülejääki novembris varem ei täheldatud, seetõttu võis madalama nõudluse tingimustes märgata hinnalangust.
Novembris kasvasid elektrisüsteemi futuurlepingute (Nordic Futures) hinnad detsembri kontekstis 45% 13,04 eurole/MWh, lepingu sõlmimise hind oli 18,90 eurot/MWh. Süsteemi 2021. aasta 1. kvartali keskmine lepinguhind langes 34% võrra 17,38 euroni/MWh, lepingu sõlmimise hind oli kuu lõpus 21,25 eurot/MWh. Vähenes ka 2021. aasta keskmine süsteemi future-hind oktoobris, st 27% 16,37 eurole/MWh ning kuu lõpus oli lepingu hind 18,70 eurot/MWh.
Läti elektrienergia keskmine future-hind novembri tulevase elektrilepingu puhul langes 43,32 eurole/MWh, lepingu sõlmimise hind oli 44,10 eurot/MWh. 2021. aasta Läti future-hind langes septembris turusuundumusi järgides 2% võrra 42,44 eurole/MWh.
Joonis 4. 2021. aasta elektri future-hinnad (allikas: Nasdaq OMX)
Baltimaade tootmine kasvas 14%
Eelmise aasta novembri tarbimisega võrreldes vähenes Baltimaade elektritarbimine 2% 2368 GWh-ni. Lätis oli elektritarbimine 606 GWh, st 2019. aasta oktoobriga võrreldes vähenes see 3%. Eestis langes tarbimine eelmise aasta sama kuuga võrreldes 4% 714 GWh-le. Leedus oli selleks 1019 GWh ja see oli eelmise aasta novembriga võrreldes muutusteta.
Eelmise kuuga võrreldes kasvas Baltimaade elektritoodang 14% 1298 GWh-ni. Lätis kasvas elektritootmine 39% võrra, keskmiselt toodeti 453 GWh kuus. Eestis oli tootmismaht eelmise tasemega võrreldes muutusteta ehk 420 GWh. Leedus kasvas elektri tootmine 8% ehk 425 GWh-ni.
Möödunud kuul kattis Baltimaade elektritoodang 55% kogu tarbimisest, Lätis moodustas tootmine tarbimisest 75%, Eestis 59% ja Leedus 41%.
Joonis 5. Baltimaade elektribilanss (allikas: PSO)
Daugava juurdevool oli alla tavapärase taseme
Joonis 6. Daugava vee juurdevool kuus keskmiselt, m3/s (allikas: Läti keskkonna-, geoloogia- ja meteoroloogiakeskus)
Novembris oli Lätis sademeid kokku 53,3 mm, mis on 14% vähem kui kuu norm (61,9 mm). Daugava kuu keskmine juurdevool oli 323 m3/s ja see on 22% võrra väiksem kui 30 aasta keskmise juurdevoolu tase. Novembris kasvas elektritootmine Latvenergo hüdroelektrijaamades septembri tootmisega võrreldes 27% 142 GWh-ni. Tootmismahud olid aga 46% madalamad kui 2019. aasta novembris. Elektri tootmine Latvenergo TEC-is vähenes oktoobriga võrreldes 65% 184 GWh-le.
Joonis 7. Daugava HEJ ja Latvenergo SEJ-de elektritoodang (allikas: AS Latvenergo)
Ilm ja Covid-19 mõjutavad tooraine nõudlust
Brent Crude Futures’i toornafta futuurlepingu hind kasvas novembris 5% 43,98 USA dollarini barreli eest ja kuu lõpus oli lepingu sõlmimise hind 47,59 USA dollarit barreli eest.
Nõudluse prognoositavat kõikumist mõjutas naftaturul Covid-19 levik, samas kui uute vaktsiinide teket käsitlevad teated olid signaal nõudluse tulevase taastumise kohta naftahindade kasvades. Novembri algul mõjutas USA valimiste tõttu finantsturgude volatiilsus ka naftaturgu. Novembri lõpus toimus Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooni (OPEC+) liikmesriikide kohtumine ning detsembri alguses otsustati, et 2021. aastast alates on naftatootmise piirangute vähendamine / tootmise kasv palju väiksem, kui varem planeeriti.
Söe futuurlepingute (API2 Coal Futures Front month) keskmine hind langes novembris 4% 54,59 USA dollarile tonni eest, lepingu sõlmimise hind kasvas 61,15 USA dollarini tonni eest.
Söeturul mõjutasid nõudluse langust nii Covid-19 piirangud kui ka madalamad hinnad seonduvatel tooraineturgudel. Nõudluse järk-järgulisel taastumisel (peamiselt Aasia turul) hinnad kuu lõpus tõusid.
Novembris langes maagaasi (Dutch TTF) detsembri futuurlepingu keskmine hind 4% võrra 13,89 euroni/MWh ja lepingu sõlmimise hind oli kõrgem – 14,49 eurot/MWh.
Maagaasi hinnakõikumised olid novembris oluliste muudatusteta. Hooajaliselt soojemad novembrikuised ilmad aitasid kaasa maagaasi madalamale nõudlusele, samal ajal kui turul oli pakkumine stabiilne. Euroopa maagaasihoidlate täituvus oli kuu lõpus 87,97%, mis on 2019. aasta tasemest (94,2%) madalam.
Euroopa saastekvootide (EUA Futures) EUA 20. detsembri lepingu hind kasvas novembris 6% 26,56 euroni/t ning lepingu sõlmimise hind oli kuu lõpus 29,14 eurot/t.
Süsinikuemissiooni hinnad olid novembris kõikuvad. Hinnatõusu mõjutasid finantsturgude liikumine pärast USA valimistulemusi ja uute Covid-19 vaktsiinide uudised. Kuu lõpus põhjustas Euroopa Komisjoni teade 2021. aastaks kavandatud oksjonite mahuga kauplemise edasilükkamise kohta kvootide hinnatõusu, kusjuures kvootide oksjon lõpeb käesoleval aastal detsembri keskel ning nende aspektide tulemusena kvootide hinnad tõusid.