Baltimaades kasvas elektri import
Rodika Prohorova, turuanalüütik
AS Latvenergo müügiosakond
- Baltimaade elektrihinnad langesid
- Tulevased elektrihinnad odavnesid
- Toodang kattis Baltimaades 50% kogutarbimisest
- Latvenergo soojuselektrijaamade toodang kahanes
- Tooraineturgudel põhjustasid kõikumisi nõudluse muutused
Baltimaade kuu keskmised elektrihinnad langesid ka oktoobris. Läti ja Leedu müügipiirkonnas oli elektrihind 37,79 eurot/MWh, kusjuures Lätis langes hind 5%, Leedus aga 4%. Eestis langes elektrihind 5% 37,62 eurole/MWh. Baltimaades kõikus tunnihind vahemikus 2,29 eurot/MWh kuni 174,91 eurot/MWh.
Joonis 1. Elektri hulgimüügihinnad Nord Pooli müügipiirkondades (allikas: Nord Pool)
Oktoobris langes elektrienergia süsteemi hind septembriga võrreldes 15,73 eurolt/MWh 14,64 eurole/MWh ehk 7%. Elektri hinda hoidis jätkuvalt madalana soodne hüdroloogiline olukord Põhjamaades, samuti soojemad ilmad. Seejuures oli elektri tarbimine Nord Pooli piirkonnas väiksem kui eelmise aasta oktoobris. Suur sademete hulk mõjutas veehoidlate täituvust Skandinaavias, mis oli kuu jooksul keskmiselt 90,5% (norm on 83,3%). Tuuleelektrijaamade muutlik toodang mõjutas aga tunnihindade dünaamikat. Eelmisel kuul oli tuuleelektrijaamade toodang 5% suurem kui septembris ja 34% suurem kui eelmise aasta oktoobris.
Baltimaade elektrihindu mõjutasid naaberriikide hinnad – Soomest tuli elektrit 16% ja Rootsi SE4 piirkonnast 24% rohkem, sest pärast süsteemide vaheliste ühenduste iga-aastaseid hooldustöid olid Estlink-2 ja Nordbalti ühendused taas töös.
Joonis 2. Elektri hulgimüügihinnad Nord Pooli müügipiirkondades oktoobris (allikas: Nord Pool)
Joonis 3. Elektri hulgimüügihinnad Euroopa riikides (allikas: APX, N2EX, EEX, TGE, NP)
Tulevased elektrihinnad odavnesid
Oktoobri alguses tõusid tulevaste elektrilepingute hinnad järsult, kuid kogu ülejäänud kuu jooksul langesid need kiiresti vastavalt hüdroloogilise bilansi muutumisele. Kuu alguses oli hüdroloogiline bilanss 17,4 TWh üle normi, seejärel vähenes ning kuu lõpuks kasvas see uuesti 18,5 TWh-ni üle normi. Võrdluseks – 2019. aastal oli see 6,4 TWh alla normi. Hüdroloogiline bilanss – vesi veehoidlates, pinnases ja lumes – mõjutas ilmaprognoose Põhjamaade kasvava sademete hulga kohta ning see avaldab omakorda olulist mõju hüdroelektrijaamade tulevasele toodangule.
Oktoobris langesid süsteemi tulevaste elektrilepingute (Nordic Futures) hinnad novembri tulevaste lepingu puhul 15% 20,70 eurole/MWh, lepingu sõlmimise hind langes 13,95 eurole/MWh. 2021. aasta I kvartali keskmine süsteemi hind langes 8% ehk 26,31 eurole/MWh ning lepingu sõlmimise hind langes kuu lõpus 21,30 eurole/MWh. 2021. aasta keskmine süsteemi future-hind langes oktoobris 8% 22,28 eurole/MWh ning kuu lõpus oli lepingu sõlmimise hind 18,80 eurot/MWh.
Läti keskmine novembri tulevase elektrilepingu future-hind langes 45,45 eurole/MWh, lepingu sõlmimise hind oli samuti 45,45 eurot/MWh. 2021. aasta Läti future-hind langes septembris turusuundumusi järgides 2% 43,31 eurole/MWh.
Joonis 4. 2021. aasta elektri future-hinnad (allikas: Nasdaq OMX)
Toodang kattis Baltimaades 50% kogu elektritarbimisest
Eelmise aasta oktoobriga võrreldes langes Baltimaade elektritarbimine 2% 2302 GWh-le. Lätis oli elektritarbimine 611 GWh ehk sama nagu 2019. aasta oktoobris. Eestis langes tarbimine eelmise aasta sama kuuga võrreldes 5% 672 GWh-le. Leedu langes tarbimine 1% 1019 GWh-le.
Eelmise kuuga võrreldes vähenes Baltimaade elektritoodang oktoobris 8% 1142 GWh-ni. Baltimaade toodangu vähenedes kasvas import naaberriikidest. Lätis vähenes elektritootmine 2%, keskmiselt toodeti 326 GWh kuus. Eestis langes toodangu maht 3% ehk 421 GWh-le. Leedus omakorda langes elektritootmine 18% 395 GWh-le.
Eelmisel kuul kattis Baltimaade elektritoodang 50% kogutarbimisest, Lätis moodustas tootmine tarbimisest 63%, Eestis 63% ja Leedus 39%.
Joonis 5. Baltimaade elektribilanss (allikas: PSO)
Latvenergo soojuselektrijaamade toodang kahanes
Lätis oli sademete koguhulk oktoobri normist veidi väiksem. Daugava kuu keskmine juurdevool oli 250 m3/s ehk 33 m3/s võrra väiksem kui 30 aasta keskmine juurdevool.
Joonis 6. Daugava vee juurdevool kuus keskmiselt, m3/s (allikas: Läti keskkonna-, geoloogia- ja meteoroloogiakeskus)
Oktoobris langes Latvenergo hüdroelektrijaamade toodang septembriga võrreldes 4% 112 GWh-le, kuid 2019. aasta oktoobriga võrreldes oli see 25% väiksem. Elektri tootmine Latvenergo soojuselektrijaamades vähenes septembriga võrreldes 17% 110 GWh-le. Tootmise vähenemist põhjustasid mitte ainult soojemad ilmaolud, mis mõjutasid nõudlust, vaid ka see, et hooldustööde tõttu ei olnud TEC-2 esimene plokk turule kättesaadav.
Joonis 7. Daugava HEJ ja Latvenergo SEJde elektritoodang (allikas: AS Latvenergo)
Tooraineturgudel põhjustasid kõikumisi nõudluse muutused
Brent Crude Futures’i tulevase toornaftalepingu hind langes oktoobris 2% ehk 41,52 USA dollarile barreli eest ja kuu lõpus oli lepingu sõlmimise hind 37,46 USA dollarit barreli eest.
Peamine naftaturu hindu mõjutav tegur oli Covid-19 kiire levik Euroopas ja USAs. See mõjutas oluliselt nõudlust mitte ainult naftatoodete järele, vaid põhjustas kõikumisi ka seotud turgudel.
Tulevaste söelepingute (API2 Coal Futures Front month) keskmine hind kasvas oktoobris 4% ehk 56,59 USA dollarini/t, lepingu sõlmimise hind oli 51,80 USA dollarit/t.
Oktoobris mõjutasid hindu tootmispiirangud Colombias ja Lõuna-Aafrikas, samuti nõudluse kõikumine Euroopas ja Aasias. Samal ajal oli Hiinas häiritud söe siseriiklik tootmine ja transportimine, mistõttu söe tarbimise kasvades tõusid ka selle hinnad. Seejuures oli Hiina keelustanud söe importimise Austraaliast, kuigi mitte ükski valitsuse ametlik teadaanne seda ei kinnita.
Oktoobris tõusis maagaasi (Dutch TTF) novembri tulevase lepingu keskmine hind 9% võrra 14,14 euroni/MWh ja lepingu sõlmimise hind oli kõrgem – 14,49 eurot/MWh.
Maagaasi turul mõjutasid hindu pakkumise vähenemine peamiselt Norrast ja nõudluse muutumine. Samal ajal vähendasid kõrgemad hinnad Aasia turul vedelgaasi importi Euroopasse. Seejuures oli Euroopa maagaasihoidlate täituvus kuu lõpus 94,5%, mis on 2019. aasta tasemest (97,3%) madalam.
Euroopa saastekvootide (EUA Futures) EUA 20. detsembri lepingu hind langes oktoobris 9% 25,18 eurole/t ning kuu lõpus langes lepingu sõlmimise hind 23,71 eurole/t.
CO2-heite kvootide turul mõjutasid hindu lisaks nõudluse muutumisele ka poliitilised sündmused. Ühena hindu mõjutanud teguritest võib nimetada ebaselgust Brexitit puudutava kokkuleppe ning Suurbritannia ja Euroopa Liidu vaheliste edasiste suhete osas. Olulist mõju avaldas turule uus Covid-19 laine Euroopas, mis võib majanduse edasist arengut ja seega ka nõudlust märkimisväärselt muuta. Selle tulemusel põhjustas saastekvootide suur pakkumine ja väike nõudlus nende järele hindade langemist.