Elektrihinda mõjutas süsteemidevaheliste ühenduste kättesaadavus

Rodika Prohorova, turuanalüütik

AS Latvenergo müügiosakond

 

  • Baltimaades kasvas energiavool naaberriikidest
  • Tulevaste elektrilepingute hinnad kõikusid tugevalt
  • Baltimaades langes elektri tootmine
  • Daugava juurdevool oli normaalsel tasemel
  • Nafta hinnad langesid, ülejäänud tooraineturgudel kasvasid hinnad märkimisväärselt

Septembris langesid Baltimaade keskmised elektrihinnad augusti kõrgelt tasemelt tagasi, kusjuures peamiselt vähenesid naaberriikide elektrihinnad. Möödunud kuul langes keskmine elektrihind Eestis 3% 39,60 eurole/MWh. Leedu müügipiirkonnas langes elektrihind 9% 39,50 eurole/MWh, Lätis aga langes kuu keskmine elektrihind 8% 39,91 eurole/MWh. Baltimaades kõikus tunnihind vahemikus 1,46 eurot/MWh kuni 189,25 eurot/MWh.

Joonis 1. Elektri hulgimüügihinnad Nord Pooli müügipiirkondades (allikas: Nord Pool)

Septembris kasvas süsteemi elektrihind 8,79 eurolt/MWh 15,73 eurole/MWh, madalat hinda põhjustasid jätkuvalt Norra müügipiirkonnad. Nord Pooli müügipiirkondade hindade erinevust põhjustasid energiavoogude piirangud ja tootmisallikate jaotus. Kuu alguses põhjustas kõrgemaid elektrihindu veehoidlate täituvuse vähenemine, kuid kuna kuu lõpus ilm muutus, kasvas suurema sademete hulga tõttu Põhjamaades veehoidlate täidetus ja vastavalt ka hüdroelektri tootmine. Samal ajal kasvas Nord Pooli piirkonnas ka tuuleelektrijaamade toodang, mis oli peaaegu 5 TWh ehk 15% rohkem kui eelmise aasta septembris.

Baltimaades mõjutasid elektrihinda naaberriikide elektrihinnad ja suurem energiavoog – Soomest oli see 19% ja Rootsi SE4 piirkonnast 17% võrra suurem, energiavoog suurenes ka Kaliningradi oblastist, kuid vähenes Valgevenest.

Joonis 2. Elektri hulgimüügihinnad Nord Pooli müügipiirkondades septembris (allikas: Nord Pool)

Joonis 3. Elektri hulgimüügihinnad Euroopa riikides (allikas: APX, N2EX, EEX, TGE, NP)

Tulevaste elektrilepingute hinnad kõikusid tugevalt

Septembris põhjustas ilmaolude tekitatud hüdroloogilise olukorra muutumine tulevaste elektrilepingute hindade kõikumist. Kuu alguses oli hüdroloogiline bilanss 11,5 TWh üle normi, kuu lõpus kasvas see aga 16,2 TWh-ni ja ennustati suuremat sademete hulka. Seejuures mõjutas ka saastekvootide turu hindade liikumine nende kõikumist Põhjamaade futuurlepingute turul.

Süsteemi elektrienergia futuurlepingute (Nordic Futures) hinnad kasvasid oktoobri lepingu jaoks 22% 19,57 euroni/MWh, lepingu sõlmimise hind langes 15,70 eurole/MWh. Süsteemi 2020. aasta IV kvartali keskmine lepingu hind kasvas 13% ehk 23,29 euroni/MWh-ni ning lepingu sõlmimise hind langes kuu lõpus 25,55 eurole/MWh. 2021. aasta keskmine süsteemi tulevikuhind kasvas septembris 10% 24,34 euroni/MWh, lepingu sõlmimise hind oli kuu lõpus 24,00 eurot/MWh.

     Läti elektri keskmine tulevikuhind oktoobri lepingute jaoks kasvas 1% 43,52 euroni/MWh, lepingu sõlmimise hind oli 37,20 eurot/MWh. 2021. aasta Läti tulevikuhind tõusis septembris turusuundumusi järgides 14% 44,28 euroni/MWh.

Joonis 4. 2021. aasta elektri tulevikuhinnad (allikas: Nasdaq OMX)

Baltimaades langes elektri tootmine

Eelmise aasta septembriga võrreldes vähenes Baltimaade elektritarbimine 1% 2109 GWh-ni. Lätis vähenes see 2019. aasta septembriga võrreldes 1% 556 GWh-ni, Eestis 2% 604 GWh-ni, Leedus aga püsis eelmise aasta septembri tasemel – 949 GWh.

     Eelmise kuuga võrreldes vähenes Baltimaade elektritoodang augustis 7% 1247 GWh-ni. Lätis vähenes elektritootmine 14%, keskmiselt toodeti 333 GWh kuus. Ka Eestis vähenes tootmismaht ning see oli 12% väiksem kui eelmisel kuul – 433 GWh. Leedus omakorda kasvas elektritootmine 6% 481 GWh-ni.

     Augustis kattis Baltimaade elektritoodang 59% tarbimisest, Lätis moodustas tootmine tarbimisest 60%, Eestis 72% ja Leedus 51%.

Joonis 5. Baltimaade elektribilanss (allikas: PSO)

 

Daugava juurdevool oli normaalsel tasemel

Lätis oli sademete koguhulk septembri normist kõrgem. Daugava kuu keskmine juurdevool oli 250 m3/s ehk 50 m3/s võrra suurem kui 30 aasta keskmine juurdevool.

Joonis 6. Daugava vee juurdevool kuus keskmiselt, m3/s (allikas: Läti keskkonna-, geoloogia- ja meteoroloogiakeskus)

Veidi suurema juurdevoolu tõttu kasvas septembris Latvenergo hüdroelektrijaamade toodang augustiga võrreldes 38% 101 GWh-ni. Latvenergo soojuselektrijaamade toodang langes aga augustiga võrreldes 45% 132 GWh-le, kusjuures iga-aastaste hooldustööde tõttu ei olnud turule kättesaadav TEC-2 esimene plokk.

Joonis 7. Daugava HEJ ja Latvenergo SEJde elektritoodang (allikas: AS Latvenergo)

Nafta hinnad langesid, ülejäänud tooraineturgudel kasvasid hinnad märkimisväärselt

Brent Crude Futures’i tulevase toornaftalepingu hind langes septembris 8% ehk 42,07 USA dollarile barreli eest ja kuu lõpus oli lepingu sõlmimise hind 41,03 USA dollarit barreli eest.

     Naftaturu hindu mõjutas jätkuvalt COVID-19 levikust põhjustatud nõudluse tulevane iseloom, samuti üleilmsete finantsturgude kõikumised. Lisaks sellele põhjustasid USA suuremad naftavarud hindade langemist naftaturul.

     Tulevaste söelepingute (API2 Coal Futures Front month) keskmine hind kasvas septembris 6% ehk 53,70 USA dollarini/t, lepingu sõlmimise hind oli 57,05 USA dollarit/t.

     Söeturu hindu mõjutasid tarnehäired Colombiast ja väiksem söetootmine Venemaal. Augustis toodeti Euroopas kogu elektritoodangust 13% söeelektrijaamades, septembris kasvas aga nende osakaal 15%-ni. Nõudlust mõjutasid kõrgemad maagaasi ja kvootide hinnad, samuti eeldatav hooajaline nõudluse kasv. Söehinna edasist muutumist mõjutavad aga ilm ja majanduslik areng.

     Septembris tõusis maagaasi (Dutch TTF) oktoobri lepingu keskmine hind 22% võrra 11,33 euroni/MWh ja lepingu sõlmimise hind oli kõrgem – 12,28 eurot/MWh.

     Maagaasiturul põhjustas hindade kõikumist suurem nõudlus. Samal ajal esines maagaasi Norrast tarnimise häired, samuti olid muutlikud saastekvootide hinnad. Euroopa maagaasihoidlate täituvus oli kuu lõpus 94,7%, mis on 2019. aasta tasemest (96,7%) madalam.

     Euroopa saastekvootide (EUA Futures) EUA 20. detsembri lepingu hind kasvas septembris 3% 27,80 euroni/t ning lepingu sõlmimise hind oli kuu lõpus 26,93 eurot/t.

     Septembris võis süsinikuheite kvootide turul täheldada suuremat eraldatud kvootide mahtu. Suurema pakkumise ja muutliku nõudluse tõttu olid müügipäeva sulgemishinnad kuu jooksul vahemikus 26,17 eurot/t kuni 30,47 eurot/t. Sellist kõikumist põhjustasid nii kõikumised tooraineturgudel kui ka uued COVID-19 puhangud. Seejuures määrasid hindade liikumissuunda ka Euroopa Komisjoni teated Euroopa rohelise kokkuleppe uute eesmärkide kohta, et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus.