2021. aasta detsembri turuülevaade

• Karīna Viskuba, turuanalüütik
• AS Latvenergo müügiosakond

Maagaasi, Euroopa saastekvootide ja elektri hinnad saavutasid uued rekordid

• 1. Ajalooliselt kõrgeim Nord Pooli süsteemi hind
• 2. Futuurelektrilepingute hinnad kasvasid
• 3. Läti toodang kattis 95% elektritarbimisest
• 4. Kasvas AS Latvenergo hüdroelektrijaamade ja soojuselektrijaamade toodang
• 5. Maagaasi ja Euroopa saastekvootide hindade suur kasv
•  

Nord Pooli kuu keskmine süsteemi hind kasvas detsembris 75% 147,18 euroni/MWh, saavutades nii alates Põhjamaade elektrituru avamisest 1996. aastal ajalooliselt kõige kõrgema kuutaseme. Ka kõigis Baltimaade müügipiirkondades saavutati uued elektrihindade rekordid alates sellest ajast, kui riigid Nord Pooli börsil tegutsema hakkasid. Möödunud kuul kasvas elektri hind Leedus 66% 212,22 euroni/MWh ning oli Baltimaades kõrgeim. Eesti kuu keskmine hind oli 74% kõrgem kui novembris, ulatudes 202,65 euroni/MWh. Lätis oli elektrihind 207,40 eurot/MWh, mis on 65% kõrgem kui kuu varem. Erinevalt teistest Baltimaadest suutis Läti nõudluse elektri järele peaaegu täielikult (95% ulatuses) katta kohaliku tootmisega. Baltimaades kõikus tunnihind detsembris vahemikus 15,64 eurot/MWh kuni 1000,07 eurot/MWh.

Joonis 1. Elektri hulgimüügihinnad Nord Pooli müügipiirkondades (allikas: Nord Pool)

Elektrihindade suurt tõusu põhjustasid Nord Pooli piirkonnas mitu tegurit. Üks olulisemaid on ilm. Õhutemperatuur langes kiiresti ja nii oli detsembris kogu Nord Pooli piirkonnas nõudlus elektri järele 11% kõrgem kui aasta varem samal ajal. Elektri tootmismaht oli 8% suurem kui 2020. aasta detsembris, novembriga võrreldes kasvas see 12%. Samal ajal oli tuuleelektrijaamade toodang detsembris kõikuv, kuid kasvas siiski eelnenud kuuga võrreldes 7%. Elektrihindade kasvu põhjustas ka järsk hüpe maagaasi ja saastekvootide hindades. Detsembris vähenes Põhjamaades veehoidlate täituvus novembriga võrreldes 4% ja oli 11% normist madalam. Möödunud kuul mõjutas Baltimaade elektrihindu ka 26% väiksem energiavool Soomest, Rootsi SE4-piirkonnast oli
see vaid 3% suurem, Venemaalt kasvas see aga eelnenud kuuga võrreldes 34%.

Joonis 2. Elektri hulgimüügihinnad detsembris Nord Pooli müügipiirkondades (allikas: Nord Pool)

Joonis 3. Elektri hulgimüügihinnad Euroopa riikides (allikas: NP, EEX, TGE)

Futuurelektrilepingute hinnad kasvasid

Kokkuvõttes futuurelektrilepingute hinnad detsembris kasvasid ning seda toetasid kaks kõige olulisemat tegurit. Üks neist oli energiatoodete, eriti maagaasi ja saastekvootide hindade suur kasv. Teine, sugugi mitte vähem oluline tegur oli Põhjamaade hüdrobilansi halvenemine. Kuu alguses oli see -12,7 TWh, detsembris aga langes hüdrobilanss normist veelgi allapoole -14,8 TWh-le.

Möödunud kuul kasvas süsteemi järgmise kuu lepingu (Nordic Futures) hind 68% keskmiselt 134,27 euroni/MWh, jäädes detsembri lõpuks veidi madalamale tasemele – 117,50 eurot/MWh. Möödunud kuul oli süsteemi 2022. aasta I kvartali lepingu keskmine hind 111,90 eurot/MWh, kasvades 59%. Süsteemi 2022. aasta lepingu hind kasvas 51% keskmiselt 62,89 euroni/MWh, sulgemishind oli 62,08 eurot/MWh.

Läti järgmise kuu lepingu hind kasvas detsembris 53% 236,17 euroni/MWh, kuu lõpus oli see 228,00 eurot/MWh. Läti 2022. aasta futuurleping kasvas möödunud kuul 30% 126,91 euroni/MWh, kuu lõpus ulatus see 131,58 euroni/MWh.

Joonis 4. 2022. aasta tulevaste elektrilepingute hinnad (allikas: Nasdaq OMX)

Toodang kattis Lätis 95% kogu elektritarbimisest

Jahedama ilma tõttu tarbiti detsembris Baltimaades kokku 2797 GWh elektrit – 2020. aasta detsembriga võrreldes 9% rohkem. Läti keskkonna-, geoloogia- ja meteoroloogiakeskuse andmetel oli detsembri keskmine õhutemperatuur Lätis -4,1 °C, mis on kuu normist (1991.–2020. aasta) 3,0 °C võrra madalam ja 1981.–2010. aasta kuu normist 2,1 °C võrra madalam. Möödunud kuul kasvas Lätis elektritarbimine aastataguse perioodiga võrreldes 8% ja tarbiti 704 GWh. Eestis tarbiti detsembris 858 GWh elektrit, mis kujutab endast 9% tõusu. Baltimaadest kasvas elektri tarbimine eelmisel kuul kõige rohkem Leedus. Seal kulus elektrit 1235 GWh, mida on eelmise aasta detsembriga võrreldes 11% rohkem.

Eelmisel kuul kasvasid Baltimaade elektritootmise mahud 2020. aasta detsembriga võrreldes 29% ja novembriga võrreldes 31%, kokku toodeti 1824 GWh elektrienergiat. Lätis kasvas elektritoodang novembriga võrreldes 58% ja see oli 667 GWh. Eestis toodeti möödunud kuul 768 GWh elektrit ja seda oli novembriga võrreldes 24% rohkem. Leedus kasvas elektritoodang novembriga võrreldes 11% ja kokku toodeti 390 GWh.

Joonis 5. Baltimaade elektribilanss (allikas: PSO)

Detsembris oli kogutootmise ja kogutarbimise suhe Baltimaades endiselt kasvav ja ulatus 65%-ni. Lätis tõusis kogutootmise ja kogutarbimise suhe detsembris 95%-ni, Eestis kasvas see näitaja 89%-ni ja Leedus omakorda langes veidi ja moodustas 32%.

Kasvas AS Latvenergo hüdroelektrijaamade ja soojuselektrijaamade toodang

Läti keskkonna-, geoloogia- ja meteoroloogiakeskuse andmetel ulatus Läti sademete hulk detsembris 56,3 mm-ni, mis on 5% suurem 1991.–2020. aasta kuunormist (53,7 mm) ja 2% suurem 1981.–2010. aasta kuunormist (55,4 mm). See aitas kaasa sellele, et Daugava juurdevool oli paljude aastate keskmisest tasemest 30% suurem – detsembris oli see keskmiselt 593 m3/s.

Joonis 6. Daugava vee juurdevool kuus keskmiselt, m3/s (allikas: Läti keskkonna-, geoloogia- ja meteoroloogiakeskus)

Eelmisel kuul soodustas suurenenud juurdevool ka AS Latvenergo hüdroelektrijaamade tootmise kasvu, mis oli novembri omast 51% suurem; detsembris toodeti kokku 246 GWh. Elektri tootmine AS Latvenergo soojuselektrijaamades kasvas novembriga võrreldes peaaegu kaks korda ja kokku toodeti 292 GWh elektrit. Latvenergo soojuselektrijaamade toodangu kasvu põhjustas peaasjalikult turu nõudlus.

Joonis 7. Daugava hüdroelektrijaamade ja Latvenergo soojuselektrijaamade elektritoodang (allikas: AS Latvenergo)

Maagaasi ja Euroopa saastekvootide hindade suur kasv

Brent Crude Futuresi tulevase toornaftalepingu hind langes möödunud kuul 6% ehk keskmiselt 74,67 USA dollarile barreli eest ning kuu lõpus oli lepingu hind kõrgem – 79,32 USA dollarit barreli eest.

Toornafta hinna detsembrilanguse peamine põhjus oli Covid-19 omikrontüve levi, mis põhjustas uusi piiranguid ja vähendas sel viisil nõudlust nafta järele. See põhjustas kartusi, et pakkumise ühtlasel kasvamisel tekib turul ülejääk, mis võib esimeses kvartalis ulatuda isegi 1,7 miljoni barrelini päevas. Opec+ riigid otsustasid aga jätkata nafta tootmismahu tõstmist 0,4 miljoni barreli võrra päevas.

Möödunud kuul oli söe futuurlepingu hind (API2 Coal Futures Front month) kõikuv, kuu jooksul kasvas see 3% 135,09 USA dollarini tonni eest.

 Söe hinda hoidis jätkuvalt kõrgel külma ilma põhjustatud nõudlus, millele aitas kaasa maagaasi hindade kiire kasv. Ka söe pakkumise osas oli olukord pingeline − Lõuna-Aafrika peamises söeekspordi keskuses on varud langenud paljude aastate madalaimale tasemele, ebakindlust on kergitanud ka võimalikud üleujutused maailma suuruselt teise söetootja juures Austraalias.

Maagaasi järgmise kuu lepingu hind (Dutch TTF) kasvas detsembris 42% 115,76 euroni/MWh, jõudes kuu teises pooles uue kõrgeima hinnatasemeni −187,79 eurot/MWh.

Maagaasi hinna kasvamist põhjustas eelmisel kuul prognoositust külmem ilm, mis tõi kaasa järsema nõudluse kasvu. Väiksem maagaasivool Venemaalt Saksamaale ja Norra tarneraskused aitasid hinna kasvamisele kaasa. Endiselt valitseb teadmatus seoses gaasijuhtme Nord Stream 2 käivitamisega, kuigi septembris plaaniti hakata maagaasi tarnima aasta lõpus. Detsembri lõpus langes Euroopa maagaasihoidlate täituvus 56%-ni kogumahust, mida on 18% vähem kui 2020. detsembri lõpus ja 17% vähem kui viiel aastal keskmiselt. Samal ajal kasvas vedelgaasi import Euroopasse novembriga võrreldes 9%.

Euroopa saastekvootide (EUA Futures) 21. detsembri lepingu hind kasvas detsembris jätkuvalt – keskmiselt enam kui 22% 80,96 euroni/t. Viimane selle lepingu hind oli 79,38 eurot/t, kuid detsembris saavutati uus kõrgeim kvootide hinnatase – 88,88 eurot/t.

Saastekvootide oksjon selle aasta lepingu jaoks lõppes 20. detsembril, mis põhjustas turul väikest likviidsust. Möödunud kuul põhjustas saastekvoodi hinnatõusu tooraine, eriti maagaasi hindade tõusu nõudluse kasvamise tõttu.