- Karīna Viskuba, turuanalüütik
- AS Latvenergo müügiosakond
Elektri ja energiatoodete hind on jõudnud uute rekorditeni
- - Baltimaades jätkub elektrihinna kasv
- - Tulevaste elektrilepingute hinnad kasvasid
- - Baltimaades on suurenenud nõudlus elektrienergia järele
- - Daugava juurdevool oli normaalsel tasemel
Maagaasi ja söe tulevaste lepingute hinnad on selgelt tõusuteel
Juulis tõusis Nord Pooli süsteemi hind 24% ehk kuni 53,99 EUR/MWh. Sarnast süsteemi hinnataset täheldati viimati 2018. aasta juulis – 51,70 EUR/MWh. Sel ajal oli kõigis Balti müügipiirkondades kõrgeim elektrihind pärast seda, kui riigid Nord Pooli börsil tegutsema hakkasid. Lätis kasvas kuu keskmine elektrihind 16%, aga Leedus 14%, olles mõlemas riigis 88,32 EUR/MWh. Eestis tõusis elektri hind juuniga võrreldes 17% ehk kuni 83,78 EUR/MWh. Baltimaades aga kõikus tunnihind vahemikus 2,90 eurot/MWh kuni 137,03 eurot/MWh.
Joonis 1. Elektri hulgimüügihinnad Nord Pooli müügipiirkondades (allikas: Nord Pool)
Juulis mõjutasid elektrihinna kõikumisi klimaatilised ja hüdroloogilised tingimused. Olgugi, et juulis olid Põhja- ja Baltimaades kuivemad ilmastikutingimused, olid need õhutemperatuuri osas mõõdukamad, tuues Nord Pooli piirkonnas võrreldes möödunud aasta juuliga kaasa elektrienergia nõudluse 4% kasvu. Kogu piirkonna elektritootlus jäi möödunud kuu tasemele. Ehkki tuuleparkide tootlus kasvas juulis võrreldes juuniga 15%, jäi see siiski 8% madalamaks kui 2020. aasta juulis. Samal ajal langes Põhjamaade veehoidlate veetase möödunud kuul alla normi. Juulis jätkusid Põhjamaade tuumaelektrijaamade iga-aastased hooldustööd, mille tulemusel vähendati tuumaelektrijaamade tootmismahtu kuni 76%-le kogu paigaldatud võimsusest. Baltimaade elektrihindu mõjutas ka naaberriikide energiavoog. Juulis oli energiavoog Rootsi SE4 piirkonnast kaks korda suurem kui kuu varem, samal ajal kui Soomest tulev energiavoog vähenes juuniga võrreldes 8% ning Venemaalt tulev voog oli juuniga võrreldes 43% väiksem.
Joonis 2. Elektri hulgimüügihinnad Nord Pooli müügipiirkondades juulis (allikas: Nord Pool)
Joonis 3. Elektri hulgimüügihinnad Euroopa riikides (allikas: APX, N2EX, EEX, TGE, NP)
Tulevaste elektrilepingute hinnad kasvasid
Juulis võis täheldada kõikuvat, kuid üldiselt tõusvat tulevaste lepingute hinnatrendi, mis oli tingitud peamiselt energiatoodete hinnatõusust ja Põhjamaade madalatest hüdrobilanssidest. Juuli alguses vähenes hüdrobilanss -5,4 TWh-ni alla normi ja kuu lõpus langes see -10,1 TWh-ni alla normi. Nii nagu juunis, olid ka möödunud kuul Põhjamaade lumevarud normist madalamad ja vähenesid sellele eelnenud kuuga võrreldes veel 69%, olles 61% vähem kui 2020. aasta juulis. Tänavu juulis on sademeid 18% vähem kui möödunud aasta samal perioodil, kuid see jääb siiski veidi üle normi.
Möödunud kuul oli tulevase augusti elektrilepingu süsteemi (Nordic Futures) keskmine hind 50,55 EUR/MWh, mis kasvas sellele eelnenud kuuga võrreldes 28%. Juulis kasvas 2021. aasta IV kvartali keskmine süsteemi lepingu hind 15% ehk 47,66 euroni/MWh, lepingu sõlmimise hind kasvas kuu lõpus 51,60 euroni/MWh. Kasvav trend oli ka 2022. aasta future-süsteemi keskmisel hinnal, mis kasvas 4% ehk 32,47 euroni/MWh, olles kuu lõpus 34,15 eurot/MWh.
Juulis kasvas Läti elektrienergia keskmine future-hind tulevase augusti lepingu puhul 26% ehk 83,52 euroni/MWh, olles kuu lõpus lepingu lõppedes 84,60 eurot/MWh. Läti 2022. aasta future-hind kasvas juunis 9% ehk 60,22 euroni/MWh, lepingu sõlmimise hind oli kuu lõpus 62,15 eurot/MWh.
Joonis 4. 2022. aasta tulevaste elektrilepingute hinnad (allikas: Nasdaq OMX)
Baltimaades on nõudlus kasvanud
Möödunud kuul kasvas elektritarbimine Baltimaades 2020. aasta juuliga võrreldes 6% ning kokku tarbiti elektrit 2151 GWh. Läti keskkonna-, geoloogia- ja meteoroloogiakeskuse andmetel oli Lätis keskmine õhutemperatuur juunis +21,5 °C, mis on 4,1 °C võrra üle kuu normi, kusjuures ilmavaatluste ajaloos (alates 1924. aastast) olid möödunud kuu ja 2010. aasta juuli kõige soojemad. See mõjutas vaieldamatult Läti elektritarbimist, mis kasvas möödunud aasta juuliga võrreldes 8% ehk 587 GWh-ni. Leedus kasvas elektritarbimine 992 GWh -ni, ületades möödunud aasta juuli andmeid 7% võrra. Eestis kasvas tarbitud elektrienergia kogus 4%, möödunud kuul tarbiti 571 GWh.
Juulis jäi elektri tootmismaht Baltimaades möödunud kuu tasemele ning elektrit toodeti kokku 1073 GWh. Lätis vähenes möödunud kuul tootmismaht juuniga võrreldes 14% võrra ehk 299 GWh-ni. Leedus toodeti juulis 317 GWh elektrit, mis teeb juuniga võrreldes 8% vähem. Eestis aga kasvas elektritootlus 19% ja toodeti 456 GWh.
Elektri kogutoodang oli juulis Baltimaades 3% madalam kui sellele eelnenud kuul − 50%. Lätis langes kuu tootmise ja tarbimise suhe 51%-ni. Leedus langes antud näitaja möödunud kuul 32%-ni, Eestis aga kasvas 80%-ni.
Joonis 5. Baltimaade elektribilanss (allikas: PSO)
Daugava juurdevool oli normaalsel tasemel
Juulis jätkas Daugava juurdevool eelneva kuu langustrendi, olles 2020. aasta juurdevoolust 31% väiksem ning ka paljude aastate keskmisest juurdevoolu tasemest väiksem. Läti keskkonna-, geoloogia- ja meteoroloogiakeskuse andmetel oli möödunud kuul sademete koguhulk 24% alla kuunormi, mis aitas kaasa hüdroloogilise olukorra halvenemisele.
Joonis 6. Daugava kuu keskmine vee juurdevool m3/s (allikas: Läti keskkonna-, geoloogia- ja meteoroloogiakeskus)
Latvenergo hüdroelektrijaamade tootlus langes juulis võrreldes juuniga 60% ja toodeti 73 GWh. Möödunud aasta juuli andmetele tagasi vaadates on näha, et tänavu toodeti Latvenergo hüdroelektrijaamades 35% vähem elektrit. Latvenergo soojuselektrijaamades toodeti 161 GWh elektrit, mis on 68% rohkem kui juunis ja ligi kolm korda rohkem kui möödunud aasta juulis. Latvenergo soojuselektrijaamade tootluse kasvu põhjustas nii turunõudlus kui ka hüdroelektrijaamade tootmismahu vähenemine.
Joonis 7. Daugava hüdroelektrijaama ja Latvenergo soojuselektrijaama elektritoodang (allikas: AS Latvenergo)
Maagaasi ja söe tulevaste lepingute hind on märgatavas tõusutrendis
Juulis kasvas Brent Crude Futures’i toornafta tulevaste lepingute hind kuude kaupa keskmiselt 2% ehk 74,29 USA dollarini barreli eest ja ulatus kuu lõpus 76,33 USA dollarini barreli eest.
Kuu esimesel poolel mõjutas naftahindu ebakindlus seoses OPEC+ liikmesriikide suutmatusega augustis naftatootmise suurendamises kokku leppida. Kuu keskel õnnestus aga OPEC+ liikmesriikidel jõuda ühise otsuseni suurendada augustis naftatootmist 0,4 mbbl/päevas, mis vähendas naftaturu hinnatõusu. Juulis andsid tulevase lepinguhinna kõikumisele hoogu teated USA toornaftavarude taseme kõikumise kohta. Ka möödunud kuul oli nafta nõudlus kasvutrendis, mida toetab jätkuvalt maailmamajanduse areng. Järsumat hinnatõusu summutas aga mure nõudluse vähenemise pärast seoses Covid-19 Delta-variandi levikuga.
Tulevaste söelepingute (API2 Coal Futures Front Month) keskmine hind kasvas juulis 25%, ulatudes 129,43 USA dollarini/t, ja lepingu sõlmimise hind oli 138,40 USA dollarit/t.
Söe hinnatõusu põhjuseks möödunud kuul oli jätkuv Aasia, eriti Hiina ja India nõudlus. Juulikuised üleujutused ei mõjutanud mitte ainult Saksamaad, muutes söe transportimise keeruliseks, vaid ka Kesk-Hiina kaevandusi ja raudteid, mistõttu suurenes huvi söeimpordi vastu. Kuu esimesel poolel vähenes seoses kodanikurahutustega söepakkumine Lõuna-Aafrikast, juuli teisel poolel vähenes aga Venemaa pakkumine. Söehindadele avaldas juulis mõju ka maagaasi hinnatõus. Kuu lõpus oli tulevase söelepingu hind saavutanud viimase 13 aasta kõrgeima taseme − 139,10 USA dollarit/t.
Möödunud kuul oli märkimisväärne hinnatõus (Dutch TTF) augustikuise tulevasel maagaaslepingul, mille keskmine hind tõusis 26% ehk 35,83 euroni/MWh. Lepingu hind jätkas tõusu, olles kuu lõpus 41,15 eurot/MWh, mis on vaatluste ajaloo kõrgeim hind.
Möödunud kuu maagaasi hinnatõusu tingisid mitmed tegurid. Kuu alguses ja lõpus täheldati kahes Norra gaasimaardlas maagaasi tootmises planeerimata katkestusi. Väiksemale maagaasi pakkumisele aitasid kaasa ka kuu keskel toimunud igakuised Nord Streami gaasijuhtme hooldustööd. Suure Aasia nõudluse tõttu vähenesid veeldatud maagaasi (LNG) tarned Euroopasse, vähendades pakkumist ja tõstes seetõttu hindu. Gas Infrastructure Europe’i andmetel oli ELi maagaasihoidlate täituvustase juulis 51% koguvõimsusest, mis on 15,4 protsendipunkti alla viie aasta keskmise.
Juulis oli Euroopa heitkoguste saastekvootide (EUA Futures) hind väga kõikuv ning igakuiselt tõusis EUA 2021. aasta detsembri lepingu hind 1% võrra – 53,39 euroni/t.
Kuu alguses jõudis Euroopa saastekvoot uuele rekordilisele tasemele, kus hind tõusis üle 58,00 euro/t, millele andis hoogu augustis toimunud kvoodioksjonite pakkumise vähenemine. Saastekvootide hind langes aga tänu tasuta saastekvootide väljastamisele, samuti turuosaliste soovile enne suvepuhkust kasumit teenida. Saastekvootide hindu hoiavad kõrgel tasemel Euroopa Komisjoni plaanid vähendada 2030. aastaks kiiremini heitkoguseid ja suurem nõudlus energiaressursside järele, mis omakorda toob kaasa suurema nõudluse saastekvootide turul.