- Karīna Viskuba, turuanalüütik
- AS Latvenergo müügiosakond
Kuum juuni tõi kuumad hinnad
- - Baltimaades kasvasid elektrihinnad
- - Tulevaste elektrilepingute hindu mõjutasid hüdrobilanss ja tooraineturg
- - Baltimaades kasvas nõudlus ja vähenesid tootmismahud
- - Vähenes Daugava hüdroelektrijaamade toodang
- - Energiatoodete turgudel löödi mitu hinnarekordit
Juunis olid Nord Pooli eri müügipiirkondades kuu keskmistel elektrihindadel erinevad tendentsid ning selle tulemusel langesid süsteemi keskmised hinnad 2% 43,54 euroni/MWh. Balti riikides oli elektrihind kõrgeim Leedus – 77,74 eurot/MWh, mis oli maiga võrreldes 54% kõrgem. Lätis oli kuu keskmine elektrihind 76,23 eurot/MWh, mis on 57% kõrgem kui mais. Eestis kasvas elektrihind 48% ja oli 71,68 eurot/MWh. Baltimaades tunnihind kõikus vahemikus 1,00 eurot/MWh kuni 255,00 eurot/MWh.
Joonis 1. Elektri hulgimüügihinnad Nord Pooli müügipiirkondades (allikas: Nord Pool)
Juunis oli ilm soe mitte ainult Baltimaades, vaid ka mujal Euroopas. See aitas kaasa kogu Nord Pooli piirkonna nõudluse 4% kasvule eelmise aasta juuniga võrreldes. Möödunud kuul oli ilm kuivem. See avaldas mõju regiooni elektri kogutoodangule, mis oli maiga võrreldes 11% väiksem. Juunis mõjutas elektrihindu ka tuuleelektrijaamade väiksem toodang, mis Nord Pooli piirkonnas langes maiga võrreldes 13%, Baltimaades aga 55%. Tuuleelektrijaamade väikese toodangu ja vähese sademete hulga tõttu ei mõjutanud lume sulamise periood Skandinaavias tänavu elektrihindu. Ka juunis jätkusid Põhjamaades tuumaelektrijaamade iga-aastased hooldustööd, mille tõttu oli nende tootmismaht väiksem. Baltimaade elektrihindu mõjutas ka naaberriikide hinnatase. Juunis kasvas energiavoog Soomest 22%, mistõttu Eesti müügipiirkonnas oli elektrihind Baltimaade madalaim. Samal ajal oli energiavoog Rootsi SE4 piirkonnast vaid 4% väiksem kui eelmisel kuul, mistõttu Leedu müügipiirkonnas oli elektrihind Baltimaade kõrgeim. Seejuures põhjustasid Baltimaade hindade tõusu ka energiavood Venemaalt, mis vähenesid eelmisel kuul 41%.
Joonis 2. Elektri hulgimüügihinnad Nord Pooli müügipiirkondades juunis (allikas: Nord Pool)
Joonis 3. Elektri hulgimüügihinnad Euroopa riikides (allikas: APX, N2EX, EEX, TGE, NP)
Tulevaste elektrilepingute hindu mõjutasid hüdrobilanss ja tooraineturg
Juuni tulevaste lepingute hindade muutumist mõjutasid nii hindade kasv tooraine- ja kvooditurgudel kui ka Põhjamaade hüdrobilanss. Juuni esimeses pooles hüdrobilanss langes, vähenedes -3,6 TWh-ni. Kuu keskel paranes olukord tänu suuremale sademete hulgale ning see kajastus hüdrobilansi kasvus 0,9 TWh-ni. Kuuma ja kuiva ilma taastudes langes hüdrobilanss kuu lõpus aga jälle alla normi ja oli -5,8 TWh. Möödunud kuul olid Põhjamaade lumevarud normist väiksemad ja vähenesid maiga võrreldes 67%.
Süsteemi juuli tulevaste elektrilepingute (Nordic Futures) keskmine hind kasvas juunis 17% ehk 39,63 euroni/MWh. Süsteemi keskmine 2021. aasta III kvartali lepingu hind kasvas 11% ehk 39,19 euroni/MWh ning lepingu sõlmimise hind oli kuu lõpus 42,40 eurot/MWh. 2022. aasta süsteemi keskmine future-hind langes juunis 3% võrra ja oli 31,18 eurot/MWh, kuu lõpus oli lepingu sõlmimise hind 30,55 eurot/MWh.
Läti elektrienergia keskmine future-hind kasvas möödunud kuul juuli tulevaste lepingute puhul 11%, ulatudes 65,73 euroni/MWh, lepingu sõlmimise hind oli 76,75 eurot/MWh. 2022. aasta Läti future-hind kasvas juunis 2% ehk 55,15 euroni/MWh, lepingu sõlmimise hind oli kuu lõpus 56,80 eurot/MWh.
Joonis 4. 2022. aasta tulevaste elektrilepingute hinnad (allikas: Nasdaq OMX)
Baltimaades kasvas nõudlus ja vähenesid tootmismahud
Möödunud kuul kasvas elektri tarbimine Baltimaades eelmise aasta juuniga võrreldes 2% ning kokku tarbiti elektrit 2018 GWh. Lätis kasvas tarbimine 2020. aasta juuniga võrreldes 3% 546 GWh-ni. Läti keskkonna-, geoloogia- ja meteoroloogiakeskuse andmetel oli keskmine õhutemperatuur juunis +18,9 °C ning see on 4,1 °C võrra kuu normist kõrgem, kusjuures ilmavaatluste ajaloos (alates 1924. aastast) oli tänavune juuni Lätis kõige soojem. Möödunud kuul löödi Lätis mitu õhutemperatuuri rekordit, mis kahtlemata põhjustas aktiivsemat õhukonditsioneeride kasutamist ja mõjutas sellega ka elektri tarbimist. Ka Leedus võis juunis täheldada elektri tarbimise kasvu – see oli 4% ning tarbiti 942 GWh elektrit. Eestis oli aga elektri tarbimine 530 GWh, mis oli eelmise aasta juunist 4% väiksem.
Elektri tootmismahud vähenesid juunis Baltimaades 9% maiga ja 13% 2020. aasta juuniga võrreldes. Kokku toodeti Baltimaades möödunud kuul 1077 GWh elektrit. Lätis vähenes tootmismaht eelnenud kuuga võrreldes 34% 347 GWh-le. Leedus toodeti juunis 346 GWh elektrit, mida oli 2% rohkem kui mais. Eestis kasvas elektri tootmine 21% ehk 384 GWh-ni.
Elektri kogutoodang Baltimaades oli juunis 53% tarbimisest, mis on 2% vähem kui eelmisel kuul. Lätis kuu tootmise ja tarbimise suhe langes ning oli 64%. Leedus jäi see näitaja eelnenud kuu tasemele (37%). Eestis see aga kasvas ja oli 72%.
Joonis 5. Baltimaade elektribilanss (allikas: PSO)
Vähenes Daugava hüdroelektrijaamade toodang
Juunis vähenes Daugava keskmine juurdevool kuuma ja kuiva ilma saabudes maiga võrreldes 56% ja oli 411 m3/s. Siiski jäi see eelmise aasta juuniga samale tasemele ja ületas 18% paljude aastate keskmise juurdevoolu taset. Hüdroloogilise olukorra halvenemist põhjustas Lätis sademete hulga vähenemine, mis oli juunis kuu normist 44% võrra väiksem.
Joonis 6. Daugava vee juurdevool kuus keskmiselt, m3/s (allikas: LÄTI KESKKONNA-, GEOLOOGIA- JA METEOROLOOGIAKESKUS)
Eespool esitatud andmed kajastuvad ka Daugava hüdroelektrijaamade toodangus – juunis oli see 181 GWh ehk 57% väiksem kui mais. Latvenergo soojuselektrijaamade toodang aga kasvas ning toodeti 92 GWh elektrit. Soojuselektrijaamade toodangu kasvu põhjustas mitte ainult hüdroelektrijaamade tootmismahu vähenemine, vaid ka nõudluse kasvamine turul.
Joonis 7. Daugava hüdroelektrijaama ja Latvenergo soojuselektrijaamade elektritoodang (allikas: AS Latvenergo)
Energiatoodete turgudel löödi mitu hinnarekordit
Toornafta tulevaste lepingute (Brent Crude Futures) hind oli juunis kokkuvõttes kasvav. Keskmiselt kasvas see 8% 73,23 USA dollarini barreli eest ja kuu lõpus oli lepingu sõlmimise hind 75,13 USA dollarit barreli eest.
Nafta hinna kasvule aitas möödunud kuul kaasa majanduse kasvamise kiire tempo ja sellest tulenevalt ka nõudlus nafta järele. Ka juunis jätkus OPEC+ liikmesriikide naftatoodangu kasv, ent samal ajal Hiina ja USA nafta pakkumine vähenes. Seetõttu oli kuu lõpus naftaturu tähelepanu keskpunktis OPEC+ liikmesriikide kohtumine ja eeldatav otsus nafta tootmismahu suurendamise kohta augustiks.
Söe tulevase lepingu (API2 Coal Futures Front Month) keskmine hind kasvas juunis 24%, ulatudes 106,47 USA dollarini tonni kohta, ning lepingu sõlmimise hind oli 120,75 USA dollarit tonni kohta, mis on viimase 10 aasta kõrgeim.
Seda kasvu soodustas Euroopa söeturul kuu alguses suur pikaajaline nõudlus Aasias, samuti häired Colombia ja Venemaa tarnetes. Kuiv ja külm talv mõjutas negatiivselt ka Hiina hüdroenergia tootmist, mis langes selle aasta esimesel neljal kuul 10%. Seetõttu on Hiinas täheldatav energia puudujääk, mis põhjustab suuremat nõudlust söe järele ja nii ka söe hinna kiirest kasvu. Söe hinda mõjutas juunis ka väike tootmine taastuvatest energiaressurssidest, samuti suundumused seotud energiatoodete turul.
Eelmisel kuul suurenes maagaasi juuli tulevase lepingu keskmine hind (Dutch TFF) 14% võrra 28,35 euroni/MWh. Lepingu hinna kasvutendents jätkus ja kuu lõpus oli lepingu sõlmimise hinnatase 32,29 eurot/MWh, mida ei oldud ületatud alates 2008. aastast.
Eelmisel kuul maagaasi hinda mõjutanud oluline tegur oli ilm, mille tõttu oli tuuleelektrijaamade toodang väiksem. Juunis jätkusid iga-aastased plaanilised hooldustööd Norras, mis vähendasid kuu esimeses pooles Norra maagaasi toodangut ja eksporti. Seejuures olid veeldatud maagaasi (LNG) tarned Euroopasse väiksemad. Nord Streami gaasijuhtme iga-aastased hooldustööd planeeriti juulisse, kuid selle mõju gaasi hinnale võis täheldada juba juuni lõpus. Venemaa energiafirmal Gazprom ei õnnestunud reserveerida Nord Streami hooldustööde ajaks võimsust gaasi transiidiks läbi Ukraina Euroopasse. Eelmisel aastal kasutas Gazprom ostjate nõudluse katmiseks hoidlates olevat gaasi, ent tänavu võib see olla keeruline, sest firma gaasihoidlad Euroopas on peaaegu tühjad. Euroopa maagaasihoidlate täituvus oli kokkuvõttes endiselt väike, kuu lõpus oli see vaid 47,5%, mis on eelmise aasta juuniga võrreldes (80,4%) oluliselt vähem.
Juuni esimeses pooles Euroopa saastekvootide (EUA Futures) hind kõikus, kuid kuu teises pooles oli see veidi kasvava trendiga. Keskmiselt kasvas EUA 21. detsembri hind 1% 52,92 euroni tonni kohta.
Saastekvootide hinna kasvu pidurdas Saksamaal avaldatud esialgne nimekiri neist ettevõtetest, mis saavad 2021.–2025. aastal 129 miljoni ulatuses tasuta saastekvooti. Kuu lõikes põhjustas aga kvootide hinna vähest tõusu väike tootmine taastuvatest energiaressurssidest, suurem nõudlus energia järele ja sellest tulenevalt ka suurem nõudlus kvooditurul. Neile teguritele lisandusid ka Euroopa Komisjoni plaanid esitada rangemaid nõudeid CO2 heite vähendamiseks ja kliimaeesmärkide täitmiseks.