Mais tõusid hüppeliselt energiatoodete hinnad, kuid taastuvenergia ressursside toodang on püsivalt madal:

  1. - Nord Pooli piirkonnas tõusid elektrihinnad;
  2. - Hüdroloogiline olukord mõjutas elektrienergia futuurlepingute hindu;
  3. - Baltimaades on suurenenud nõudlus elektrienergia järele;
  4. - Maikuus oli Riia CHP jaamade toodang madalaim alates 2021. aastast;
  5. - Euroopa saastekvootide hinnad saavutasid uue rekordkõrge taseme.

 

Mais tõusid igakuised keskmised elektrihinnad kõikides Nord Pooli müügipiirkondades ning süsteemi keskmine hind oli 44,28 eurot/MW, kasvades 17% võrreldes aprilliga. Eesti ja Läti müügipiirkonnas oli kuu keskmine elektrihind 48,42 eurot/MWH ja kasvas mõlemas riigis 11% võrreldes aprilliga. Leedus kasvas elektrihind omakorda 13% ja oli 50,35 eurot/MWh. Baltimaades kõikus tunnihind vahemikus 0,17 eurot/MWh kuni 144,65 eurot/MWh.

Joonis 1. Elektri hulgimüügihinnad Nord Pooli müügipiirkondades (allikas: Nord Pool)

Ilm mai alguses oli jahe, kuid õhutemperatuur tõusis pisut kuu keskpaiku. See mõjutas Nord Pooli piirkonna kogunõudlust, mis oli 4% kõrgem kui 2020. aasta mais. Kuigi ilm oli sel kuul sademeterikkam, ületas veehoidlate täituvus Põhjamaades normtaset vaid 2% võrra. Hüdroenergia toodang vähenes 1% võrreldes aprilliga. Oluline tegur elektrihindade jaoks oli tuulejaamade toodangumahu langus 34% võrreldes eelneva kuuga ja 6% võrreldes eelmise aasta maiga. Sealjuures toimuvad Põhjamaade tuumaelektrijaamades iga-aastased hooldustööd, mis vähendasid maikuu tuumaelektrijaamade toodangut. Tiheda turuintegratsiooni tingimustes mõjutab Balti elektrihindade dünaamika ka hinnataset naaberriikides. Soome energiavood olid 14% võrra madalamad, samas kui Venemaa vool suurenes 49% ning Rootsi SE4-piirkonna energiavood jäid aprilli tasemele, mis mõjutas Leedu kaubanduspiirkonna hinda mais, mis oli kõige kõrgem Balti riikides.

Joonis 2. Elektri hulgimüügihinnad Nord Pooli müügipiirkondades mais (allikas: Nord Pool)

Joonis 3. Elektri hulgimüügihinnad Euroopa riikides (allikas: APX, N2EX, EEX, TGE, NP)

Hüdroloogiline olukord mõjutas elektrifutuuride hindu

Mais oli oluline tegur elektrifutuuride jaoks ka Põhjamaade hüdrobilansi kõikumised. Kuu esimesel poolel täheldati langemise tendentsi –1,3 TWh-ni, kuid kuu keskel, kui lumi hakkas sulama Põhjamaade mägedes, tõusis hüdrobilanss 3,3 TWh-ni ning langes kuu lõpus 0,3 TWh-ni. Lumevarud Põhjamaades vähenesid aprilliga võrreldes 23% ja on alla normi. Futuuride hinnamuutused mais tulenesid ka toorainete ja kvootide turuhindade dünaamikast.

Eelmise kuuga võrreldes kasvas elektrisüsteemi juunikuu futuuride (Nordic Futures) keskmine hind aprillis 22% ehk 36,59 euroni/MWh. Süsteemi 2021. aasta III kvartali keskmine futuuri hind kasvas 19% ehk 35,36 euroni/MWh ning lepingu sõlmimise hind oli kuu lõpus 41,95 eurot/MWh. 2022. aasta süsteemi keskmine futuuri hind kasvas märtsis 16% võrra, ulatudes 32,03 euroni/MWh, ning lepingu sõlmimise hind oli kuu lõpus 33,95 eurot/MWh.

Läti elektrienergia keskmise futuuri hind jäi juuni futuuride puhul eelneva kuu tasemele ning oli 55,66 eurot/MWh ning lepingu sõlmimise hind oli 57,05 eurot/MWh. 2022. aasta Läti futuuride hind kasvas aprillis 7% ehk 53,96 euroni/MWh ning lepingu sõlmimise hind oli kuu lõpus 55,20 eurot/MWh.

Joonis 4. 2022. aasta elektri futuuride hinnad (allikas: Nasdaq OMX)

Baltimaades kasvas elektrinõudlus

Mais oli elektritarbimine Baltikumis 2131 GWh, mis on 4% rohkem kui 2020. aasta samal perioodil. Võis täheldada elektrinõudluse kasvu kõikides Balti riikides. Lätis kasvas nõudlus võrreldes eelmise aastaga 4% 572 GWh-ni. Sellised muudatused olid tingitud peamiselt jahedamate ilmade tõttu. Läti keskkonna-, geoloogia- ja meteoroloogiakeskuse andmetel oli keskmine õhutemperatuur aprillis +10,6 °C, mis on 0,8 °C kuu normist madalam. Leedus kasvas elektritarbimine 5% ja tarbitud elektrimaht oli 946 GWh. Eesti tarbiti sel kuul 613 GWh, mis on 2% rohkem kui möödunud aasta mais.

Eelmise kuuga võrreldes vähenes Baltimaade elektritarbimine mais 13% 1182 GWh-ni. Lätis vähenes selle kuu toodang 19% 525 GWh-ni. Leedus oli maikuu elektritoodang 338 GWh, mis on 8% vähem kui aprillis. Elektritoodang vähenes ka Eestis ning oli 319 GWh, mis on 5% vähem kui eelmisel kuul.

Elektri kogutoodang Baltimaades mais ulatus 55%-ni tarbimisest, mis on 8% vähem kui eelmisel kuul. Läti kogutoodang oli 92% tarbimisest, Leedus oli see näitaja 36% ning Eestis püsis see aprilli tasemel − 52%.

Joonis 5. Baltimaade elektribilanss (allikas: PSO)

Riia SEJ toodang mais oli madalaim alates 2012. aastast

Mais ületas Daugava keskmine vee juurdevool 8% võrra mitmeaastase keskmise juurdevoolu taseme ja oli 937 m3/s, kuigi see kahanes 24% võrreldes aprilliga. Sellegipoolest jäi juurdevool piisavalt kõrgele tasemele ja ületas eelmise aasta sama perioodi andmed peaaegu kahekordselt. Sellise juurdevoolu taseme tingis tõusnud sademete koguhulk, mis ületas mais igakuise normi 81% võrra.

Joonis 6. Daugava vee juurdevool kuus keskmiselt, m3/s (allikas: Läti keskkonna-, geoloogia- ja meteoroloogiakeskus)

Mais toodeti AS Latvenergo hüdroelektrijaamades 422 GWh elektrit, mis vähenes tänu kahanenud juurdevoolule 16% võrreldes eelmise kuuga. Tänavu oli hüdroelektrijaamade toodangumaht kaks korda kõrgem kui 2020. aasta mais. Samal ajal oli Latvenergo koostootmisjaamade toodang vaid 3 GWh, mis on 94% vähem kui märtsis. Kõrged tootmiskulud, suur hüdrojaamade toodang ning juurdepääsu puudumine Riia TEC 2-1 ja TEC 2-2 energiaplokkidele kuu esimesel poolel hooldustööde tõttu põhjustasid koos kõige madalama maikuu toodangu alates 2012. aastast.

Joonis 7. Daugava HEJ ja Latvenergo SEJ-de elektritoodang (allikas: AS Latvenergo)

Euroopa saastekvootide hind saavutas uue rekordkõrge taseme

Brent Crude Futures’i toornafta futuuride hind kõikus mais, kuid kasvas keskmiselt 5% ehk 68,26 USA dollarini barreli eest, ja kuu lõpus oli lepingu sõlmimise hind 69,63 USA dollarit barreli eest.

Kuu alguses takistas naftahinna tõusu koroonaviiruse Indias põhjustatud kaose mõju nõudlusele, samuti OPEC+ liikmesriikide nafta kaevandamise jätkamine, mille tulemusena mahud kasvasid 0,5 miljoni barrelini päevas. Kuu lõpus naftahind tõusis, mille ajendiks oli kärmelt paranenud majandusnäitajad USA-s, kes on maailma suurim naftatarbija.

Söe futuuride (API2 Coal Futures Front Month) keskmine hind kasvas märtsis 19%, ulatudes 86,01 USA dollarini/t, ja lepingu sõlmimise hind oli 93,20 USA dollarit/t. Söehindade tõusu eelmisel kuul tingis peamiselt suurem nõudlus Aasias, eriti Hiinas. Hinnatõusu põhjustasid ka tarnehäired Colombias, aga ka energiatoodete turu suundumused.

Mais (Dutch TFF) suurenes maagaasi futuuri keskmine hind 23% võrra 24,94 euroni/MWh, ulatudes kuu lõpus 25,20 euroni/MWh. Sellise Euroopa maagaasihinna tõusu eelmisel kuul põhjustasid mitmed tegurid. Üks neist oli suurem nõudlus tuuleenergiajaama madalama toodangu tõttu. Kasvutrendi määras ka maagaasitarne vähenemine, mis oli seotud iga-aastaste kavandatud hooldustöödega Norras. Euroopa maagaasihoidlate täituvus on endiselt madal, kuu lõpus oli see 37,6%, mis on oluliselt vähem kui eelmise aasta mai 72,8%.

Euroopa saastekvootide (EUA Futures) EUA Dec.21 hind kõikus mais, kuid tõusis keskmiselt 16% 52,26 euroni/t.

Saastekvootide hinnatõusu mai esimesel poolel põhjustas tugev spekulantide huvi, toormehindade tõus ja Saksamaa ambitsioonikamad kliimaeesmärgid. Seda tugevdas ka Euroopa Komisjoni asepresidendi Frans Timmermansi avaldus, et saastekvootide hinnad peavad olema oluliselt üle 50 euro, et EL oleks võimeline oma kliimaeesmärke täitma. Kuu keskel jõudsid Euroopa saastekvoodid uuele rekordkõrgele hinnatasemele – 56,65 eurot/t. Mai lõpuks langesid hinnad siiski veidi madalamale ja lõppesid hinnaga 51,70 eurot/t. Selle põhjuseks oli Ühendkuningriigi saastekvootidega kauplemise süsteemi käivitamine tänavu mais koos tasuta saastekvootide väljaandmisega, mis mõjutas Euroopa saastekvootide turu osaliste nõudlust. Kliimaneutraalsuse kiiremaks ja tõhusamaks saavutamiseks ning likviidsuse soodustamiseks saastekvootide turul on kavas ühendada Euroopa ja Ühendkuningriigi saastekvootide süsteem.

 

Karīna Viskuba, turuanalüütik

AS Latvenergo müügiosakond