Elektrihindu määrasid ilmaolud

 

  • Baltimaades elektrihindade kasv jätkus
  • Tulevased elektrihinnad kõikusid
  • Nõudlus elektri järele suurenes Baltimaades endiselt
  • Daugava juurdevool oli stabiilne
  • Saastekvootide ja nafta hinnad tõusid
  •  

     Nord Pooli müügipiirkondades mõjutas jätkuvalt nõudlust külm ilm. Baltimaade kuu keskmised elektrihinnad kasvasid jätkuvalt. Läti ja Eesti müügipiirkonnas kasvas kuu keskmine elektrihind 10% ja oli mõlemas riigis 59,15 eurot/MWh. Leedu müügipiirkonnas oli aga kuu keskmine elektrihind 59,31 eurot/MWh, kasvades 11%. Baltimaades kõikus tunnihind vahemikus 21,08 eurot/MWh kuni 249,98 eurot/MWh.

Joonis 1. Elektri hulgimüügihinnad Nord Pooli müügipiirkondades (allikas: Nord Pool)

Eelmisel kuul tõusis Nord Pooli süsteemi keskmine elektrihind 2% ehk 46,84 euroni/MWh. Elektrihindade kõikumist Nord Pooli eri müügipiirkondades põhjustas turul kasvanud nõudluse ja elektri tootmise vahekord külma ilmaga. Nord Pooli piirkonnas kasvas elektri tarbimine eelmise aasta veebruariga võrreldes 9,2% ja 2019. aasta veebruariga võrreldes 10,3%. Samal ajal toodeti Põhjamaades elektrit 9,9% vähem kui aasta varem. Veel suurema hinnatõusu hoidis Nord Pooli piirkonnas ära tuuleelektrijaamade suurem toodang, mis kasvas jaanuariga võrreldes küll 28%, kuid oli eelmise aasta veebruari tootmismahust 21% väiksem. Veehoidlate täituvus vähenes jätkuvalt, kuid see oli endiselt pikaajalisest normist suurem. Baltimaades mõjutasid elektrihindade dünaamikat naaberriikide hinnatase ja elektribilanss. Seejuures oli energiavool Leetu Rootsi SE4 piirkonnast 27% ja Poolast 15% suurem, Venemaalt ja Kaliningradi oblastist aga 13% väiksem.

Joonis 2. Elektri hulgimüügihinnad Nord Pooli müügipiirkondades veebruaris (allikas: Nord Pool)

Joonis 3. Elektri hulgimüügihinnad Euroopa riikides (allikas: APX, N2EX, EEX, TGE, NP)

Tulevased elektrihinnad kõikusid

Põhjamaade tulevased elektrihinnad veebruaris kõikusid. Hindu mõjutas peamiselt see, et ennustati külmemat ilma ja väiksemat sademete hulka, mis põhjustas kuu alguses hüdroloogilise bilansi langemist 6,2 TWh-lt 3 TWh-ni. Kuu lõpus tõusis aga tase 4,7 TWh-ni üle normi, samal ajal kui ilmusid prognoosid soojema ilma ja suurema sademete hulga kohta.

     Veebruaris olid süsteemi märtsikuiste tulevaste elektrilepingute (Nordic Futures) hinnad kõikuvad ja muutusid kuu jooksul vahemikus alates 30 eurost/MWh kuni 42,65 euroni/MWh, keskmine hind oli 35,55 eurot/MWh. 2021. aasta II kvartali lepingu keskmine süsteemi hind ei muutunud, see oli 28,11 eurot/MWh, ning lepingu sõlmimise hind langes kuu lõpus 23,65 euroni/MWh. 2022. aasta keskmine süsteemi future-hind oli veebruaris 26,42 eurot/MWh ja lepingu sõlmimise hind oli kuu lõpus 25,50 eurot/MWh.

     Läti veebruari tulevaste lepingute elektri keskmine future-hind langes 1% ehk 47,14 euroni/MWh, lepingu sõlmimise hind kasvas 44,60 euroni/MWh. 2022. aasta Läti future-hind kasvas veebruaris 1% ehk 49,41 euroni/MWh, lepingu sõlmimise hind oli kuu lõpus 48,13 eurot/MWh.

Joonis 4. 2022. aasta elektri future-hinnad (allikas: Nasdaq OMX)

Nõudlus elektri järele suurenes Baltimaades endiselt

     Külma ilma jätkudes kasvas Baltimaades veebruaris elektri tarbimine eelmise aasta veebruariga võrreldes 5%, ulatudes 2490 GWh-ni. Lätis kasvas nõudlus elektri järele 2020. aasta veebruariga võrreldes 2%, ulatudes 624 GWh-ni. Eestis kasvas tarbimine aastataguse vastava kuuga võrreldes 7%, ulatudes 798 GWh-ni, Leedus aga 4%.

     Suurema nõudluse juures jäi Baltimaade kogu elektritoodang eelmise kuuga võrreldes samaks. Lätis kahanes elektritoodang 2% ja kuu jooksul toodeti 583 GWh. Eestis kasvas toodangu maht 2% ehk 524 GWh-ni. Leedus vähenes elektrienergia tootmine jaanuariga võrreldes 1% ehk 354 GWh-ni.

     Möödunud kuul kattis Baltimaade kogu elektritoodang 59% kogu tarbimisest, Lätis moodustas tootmine tarbimisest 94%, Eestis 66% ja Leedus 33%.

 

Joonis 5. Baltimaade elektribilanss (allikas: PSO)

 

Daugava juurdevool oli muutusteta

     Daugava veebruari keskmine juurdevool oli 453 m3/s ja see oli paljude aastate keskmisest juurdevoolutasemest 3% suurem. Kuigi sademeid on vähe, aitas suurem lumikate kaasa juurdevoolu stabiilsusele. 2020. aasta juurdevooluga võrreldes oli see aga tänavu 50% väiksem.

Joonis 6. Daugava vee juurdevool kuus keskmiselt, m3/s (allikas: Läti keskkonna-, geoloogia- ja meteoroloogiakeskus)

Veebruaris oli Latvenergo hüdroelektrijaamade toodang eelmise kuuga võrreldes sama – 190 GWh. Tootmismahud olid aga 46% väiksemad kui eelmise aasta veebruaris. Tootmise iseloomu mõjutas Daugava juurdevool. Latvenergo SEJde elektritoodang oli 287 GWh, mis oli sama nagu jaanuaris, eelmise aasta veebruariga võrreldes aga enam kui kaks korda suurem.

Joonis 7. Daugava HEJ ja Latvenergo SEJde elektritoodang (allikas: AS Latvenergo)

Saastekvootide ja nafta hinnad tõusid

     Brent Crude Futures’i tulevase toornaftalepingu hind kasvas veebruaris 13% ehk 62,28 USA dollarini barreli eest ning kuu lõpus jätkas lepingu sõlmimise hind kasvamist kuni 66,13 USA dollarini barreli eest.

     Veebruaris kasvasid naftahinnad seetõttu, et OPEC+ liikmesriigid otsustasid naftatootmise piiranguid kuni aprillini pikendada. Vabatahtlikult piiras naftatootmist eelkõige Saudi Araabia. Kuu keskpaigas põhjustas külmalaine USA Texase osariigis nafta tootmise ja eksportimise peatumise. Veebruari lõpus hakkas aga saabuma üha rohkem teateid eeldatava majanduse tervenemise kohta ning see oli oluline hinnatõusu põhjustav tegur.

     Söe tulevaste lepingute (API2 Coal Futures Front month) keskmine hind langes veebruaris 4% ehk 65,03 USA dollarini tonni eest, lepingu sõlmimise hind oli 65,25 USA dollarit tonni eest.

     Söe hind langes peamiselt väiksema nõudluse tõttu Aasias, mida põhjustas impordipiirangute leevendamine Hiinas. Turule hakkasid vähehaaval naasma tarned Colombiast.

     Veebruaris langes maagaasi (Dutch TTF) märtsi tulevase lepingu keskmine hind 11% võrra 17,54 euroni/MWh ja lepingu sõlmimise kõrgeim hind oli 16,38 eurot/MWh.

     Maagaasi hindade langemist põhjustasid eeldatavad suuremad veeldatud maagaasi (LNG) tarned nõudluse vähenemise tõttu Aasias. Seejuures põhjustasid muutlikud ilmaolud ja suurem tootmine taastuvatest energiaressurssidest turul hindade langemist.

     Euroopa saastekvootide (EUA Futures) EUA 21. detsembri lepingu hind kasvas veebruaris 13%, ulatudes 37,96 euroni/t, ning kuu lõpus oli kvootide hind 37,28 eurot/t.

     Veebruaris tulenes saastekvootide hinna tõus suurest nõudlusest, mida põhjustasid mitte ainult kuu alguse ilmaolud, vaid ka dünaamika kvoodituruga tihedalt seotud tooraineturgudel, kus põhirõhk oli naftahindade tõusul.

 

Rodika Prohorova, turuanalüütik

AS Latvenergo müügiosakond