Karīna Viskuba, turuanalüütik
AS Latvenergo müügiosakond
Suur hinnatõus maagaasiturul
- - Baltimaades kasvasid elektrihinnad
- - Elektri futuurlepingute uued hinnarekordid
- - Baltimaade toodang kattis 55% kogu elektritarbimisest
- - Daugava juurdevool 60% väiksem kui juunis
- - Järsk hinnatõus maagaasiturul
Juulis kasvasid elektrihinnad jätkuvalt nii Baltimaades kui ka Saksamaal, Poolas ja mujal ning jõudsid uute rekorditeni. Baltimaade kõrgeim elektrihind oli juulis Leedus – 305,36 eurot/MWh. See oli 37% kõrgem kui sellele eelnenud kuul. Läti keskmine elektrihind tõusis juuniga võrreldes 40% ehk 304,96 euroni/MWh. Eestis oli möödunud kuul elektrihind 233,21 eurot/MWh, mis tähendas juuniga võrreldes 34% tõusu. Eesti ja Läti, Leedu elektrihindade erinevuse tingis jätkuvalt Eesti ja Läti vahelise elektri ülekandesüsteemi võimsuse vähenemine seoses remonditöödega. Juulis kõikusid Baltimaade tunnihinnad vahemikus, mis ulatus 1,41 eurost/MWh kuni rekordkõrge 2100,08 euroni/MWh.
Soome Eesti Läti Leedu
Joonis 1. Elektri hulgimüügihinnad Nord Pooli müügipiirkondades (allikas: Nord Pool)
Elektrihindade kasvu Baltimaades põhjustas juulis hindade järsk tõus maagaasi osas, mille järgmise kuu lepingu hind kasvas 59% keskmiselt 169,75 euroni/MWh. Seejuures vähenes juulis energiavool Soomest 8%, samas kui Rootsi müügipiirkonnast SE4 kasvas see 17%.
Nord Pooli hind langes eelmisel kuul 19% 94,02 euroni/MWh, mida põhjustas peamiselt tuuleelektrijaamade toodangu kasv, mis oli juuniga võrreldes 29% suurem. Seejuures langes elektri tarbimine Nord Pooli regioonis juuniga võrreldes 2% ja tootmine kasvas 2%. Juulis jätkusid Põhjamaades tuumaelektrijaamade iga-aastased hooldustööd, kuid vaba võimsuse maht kasvas keskmiselt 82%-ni kogu paigaldatud võimsusest. Samal ajal oli Põhjamaade veehoidlate täituvus möödunud kuul 6% alla normi.
Joonis 2. Elektri hulgimüügihinnad Nord Pooli müügipiirkondades juulis (allikas: Nord Pool)
Joonis 3. Elektri hulgimüügihinnad Euroopa riikides (allikas: Nord Pool)
Elektri futuurlepingute uued hinnarekordid
Juulis kasvasid elektri futuurlepingute hinnad märkimisväärselt. Seda põhjustas peamiselt maagaasi ja söe hinnatõus. Juulis langes märtsis Põhjamaade hüdrobilanss kuu alguse -8,1 TWh juurest veel allapoole ning oli kuu lõpus 11,2 TWh alla normi.
Süsteemi järgmise kuu lepingu (Nordic Futures) keskmine hind tõusis juulis 22% rekordilisele kõrgusele – 133,75 euroni/MWh – ja oli kuu lõpus 140,00 eurot/MWh. Veel rohkem kallines süsteemi 2022. aasta IV kvartali leping – selle hind kasvas 52% keskmiselt 217,74 euroni/MWh. Juuli lõpus jõudis kvartali leping uue hinnarekordini – 260,38 euroni/MWh. Sarnane trend oli ka 2023. aasta süsteemilepingul, mille hind tõusis 29% ehk 119,53 euroni/MWh ja oli juuli lõpus 140,00 eurot/MWh.
Läti järgmise kuu lepingu keskmine hind kasvas 28% 259,34 euroni/MWh ja juuli lõpus oli hind seitsme kuu kõrgeim – 281,00 eurot/MWh. Läti tänavuse aasta IV kvartali lepingu hind kasvas järsult – 41% – ja oli keskmiselt 328,23 eurot/MWh. Möödunud kuul kasvas Läti järgmise aasta lepingu hind 31% 235,22 euroni/MWh ja jõudis kuu lõpus kõrgeima piirini – 266,50 euroni/MWh.
Süsteemihind Läti hind Rootsi hind Soome hind
Joonis 4. 2023. aasta elektri futuurlepingute hinnad (allikas: Nasdaq OMX)
Baltimaade toodang kattis 55% kogu elektritarbimisest
Elektrienergia kogutarbimine oli Balti riikides juulis 2064 GWh, kahanedes möödunud aasta sama perioodiga võrreldes 4%. Möödunud kuul langes elektritarbimine Lätis 2021. aasta juuliga võrreldes 12% ning kokku tarbiti elektrit 519 GWh. Eestis oli trend samasugune – elektritarbimine langes juulis 1% 567 GWh-ni. Leedus langes tarbimine eelmise aasta juuliga võrreldes 1% ja oli 978 GWh.
Möödunud kuul toodeti Baltimaades kokku 1132 GWh elektrit, mida on juuniga võrreldes küll 1% vähem, kuid 6% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Juulis langes Läti elektritoodang eelmise kuuga võrreldes 27% ja oli 184 GWh. Eestis toodeti juulis elektrit 588 GWh ehk 4% vähem kui juunis. Samal ajal kasvas Leedu elektritoodang 29% ja kokku toodeti elektrit 360 GWh.
Tarbimine Tootmine
Joonis 5. Baltimaade elektribilanss (allikas: PSO)
Juulis vähenes elektritootmise suhe elektrienergia kogutarbimisesse Baltikumis 55%-ni. Lätis langes see suhe 35%-ni, samal ajal kui Eestis kasvas see mõõdukalt kuni 104%-ni. Ka Leedus võis täheldada tootmise ja tarbimise suhte kasvu – see ulatus 37%-ni.
Daugava juurdevool 60% väiksem kui juunis
Juulis oli Daugava juurdevool 275 m3/s, mis oli eelmise kuuga võrreldes 60% väiksem. Läti keskkonna-, geoloogia- ja meteoroloogiakeskuse andmetel oli Läti üldine sademete hulk juulis 79,2 mm ehk 5% üle kuu normi (75,7 mm), mis võimaldas Daugava juurdevoolul ületada 10% võrra mitme aasta keskmist taset.
vahemik min–max Keskmine
Joonis 6. Daugava kuu keskmine vee juurdevool m3/s (allikas: Läti keskkonna-, geoloogia- ja meteoroloogiakeskus)
Möödunud kuul langes Latvenergo hüdroelektrijaamade toodang juuniga võrreldes 34% ja oli 137 GWh. Sarnaselt eelmise kuuga ei töötanud Latvenergo soojuselektrijaamad suurte tootmiskulude ja turunõudluse puudumise tõttu.
Daugava hüdroelektrijaam Latvenergo soojuselektrijaamad
Joonis 7. Daugava hüdroelektrijaama ja Latvenergo soojuselektrijaamade elektritoodang
Järsk hinnatõus maagaasiturul
Möödunud kuul oli toornafta futuurlepingu (Brent Crude Futures) keskmine hind 105,12 USA dollarit barreli eest, mis oli juuniga võrreldes 8% väiksem. Juuli keskel langes lepingu hind alates tänavusest aprillist kõige madalamale tasemele – 99,10 USA dollarit barreli eest.
Juulis põhjustas naftahinna langust peamiselt üleilmne majanduslangus ja inflatsiooni kasv, mis suurendas nõudluse vähenemise riski. Seejuures mõjutas nõudlust nafta järele ka Covid-19 levik ja sellega seotud piirangud Hiinas. Pakkumise poolel põhjustas närvilisust kohtuasi seoses lekkega Kasahstani tähtsaimal naftajuhtmel, mis tagab transiidi läbi Venemaa. Pärast kohtuotsuse langetamist aga naftavoolu ei piiratud. See vähendas pinget turul, mis omakorda põhjustas naftahindade langust.
Juulis oli söe järgmise kuu lepingu (API2) keskmine hind 362,89 USA dollarit tonni eest. See tähendab 16% kasvu. Kuu lõpus oli lepingu hind 372,00 USA dollarit tonni eest.
Juulis soodustasid söehindade kasvu kartus, et alates järgmisest kuust keelatakse Venemaalt söe importimine, suur nõudlus, hinnakasv maagaasi turul ja üleujutused Austraalias, mis vähendasid riigi ekspordivõimsust.
Maagaasi järgmise kuu lepingu (Dutch TTF) hind kasvas järsult 59% kuni keskmiselt 169,75 euroni/MWh. Kuu lõpus oli lepingu hind 205,23 eurot/MWh, mis on alates tänavusest märtsist kõrgeim.
Juuli alguses langetas maagaasi juba niigi piiratud pakkumist veelgi nafta- ja gaasivaldkonna töötajate streik Norras, mis vähendas gaasi tootmist ja eksporti. Terve kuu valitses turul ebakindlus seoses maagaasijuhtme Nord Stream 1 tööga. Juuli alguses olid maagaasi tarned Nord Stream 1 kaudu jätkuvalt 60% väiksemad. Pärast 11. kuni 21. juulini toimunud plaanilisi hooldustöid kasvas Nord Stream 1 vooluhulga piirang 80%-ni remonditööde tõttu. Samal ajal püsis juulis kasvutendents Euroopa maagaasihoidlate täituvuses, mis jõudis 69%-ni kogumahust.
Möödunud kuul jätkus Euroopa saastekvootide (EUA Futures) 22. detsembri lepingu hinna mõõdukas langus – see kahanes 3% keskmiselt 81,71 euroni/t. Juuli lõpus oli lepingu hind 78,55 eurot/t.
Sarnaselt eelmise kuuga toimis saastekvootide turg ka juulis piiratud likviidsusega. Kvootide hind kõikus maailma majanduse languse ja energiahindade tõusu põhjustatava nõudluse vähenemise riski ning kvoodinõudluse kasvu stimuleerida võiva prognoositava söeelektrijaamade suurema tootmise vahel. Möödunud kuul põhjustas saatekvootide hindade langust ka Euroopa Komisjoni ettepanek, et kõik ELi 27 liikmesriiki võiksid vähendada vabatahtlikult gaasitarbimist 15% viimase viie aasta (2017–2021) augusti kuni märtsi keskmise tarbimisega võrreldes.