Karīna Viskuba, turuanalüütik
AS Latvenergo müügiosakond

                                                                 

                                    Erinevad ilmastikuolud määrasid elektrihinna
                                  erinevad suunad Nord Pooli müügipiirkondades

 

  • -Nord Pooli süsteemi- ja Baltimaade elektrihindade erinevad hinnatrendid
  • -Põhjamaade elektri futuurlepingute hinnad kasvasid
  • -Baltimaade elektritootlus vähenes
  • -Daugava juurdevool vähenes
  • -Mõõdukad hinnamuutused energiatoodete ja saastekvootide turgudel

       
     Elektrihinnad tõusid möödunud kuul Baltimaades, aga ka mujal, näiteks Soomes, Rootsis ja Saksamaal. Maikuus tõusid keskmised elektrihinnad Lätis ja Eestis 50%, Lätis 164,20 euroni/MWh ja Eestis 151,37 euroni/MWh. Leedu kuu keskmine elektrihind oli 164,71 eurot/MWh, mis on 41% kõrgem kui aprillis. Baltimaades kõikus tunnihind vahemikus 6,63 eurot/MWh kuni 500,05 eurot/MWh.

Joonis 1. Elektri hulgimüügihinnad Nord Pooli müügipiirkondades (allikas: Nord Pool)

     Mais oli elektritarbimine Nord Pooli piirkonnas 6% väiksem kui möödunud aasta samal perioodil ning 10% väiksem kui aprillis, aidates mais kaasa süsteemihinna langusele kuni 113,61 euroni/MWh. Samal ajal langes mais Põhjamaade veehoidlate täituvus 9% alla normi. Elektrienergia kogutoodang vähenes Nord Pooli piirkonnas 6%. Üheks põhjuseks olid Põhjamaade tuumaelektrijaamade iga-aastased hooldustööd, mil vaba võimsuse maht langes keskmiselt 75%-ni kogu seadistatud võimsusest. Samal ajal kasvas Põhjamaades tuuleparkide tootlus aprilliga võrreldes 16%. Baltimaades vähenes elektri kogutoodang mais 6%, seejuures vähenes ka taastuvenergia tootlus. Möödunud kuul langes tuuleelektrijaamade tootlus Baltikumis eelmise kuuga võrreldes 16%, mis oli märkimisväärne tõusutegur, mida soodustasid 30% väiksemad energiavood Soomest, kusjuures vood Rootsi SE4 müügipiirkonnast kasvasid mais vaid 9% võrra.

Joonis 2. Elektri hulgimüügihinnad Nord Pooli müügipiirkondades mais (allikas: Nord Pool)

Joonis 3. Elektri hulgimüügihinnad Euroopa riikides (allikas: Nord Pool)

Põhjamaade elektri futuurlepingute hinnad kasvasid

     Möödunud kuul tõusid elektri futuurlepingute süsteemihinnad. Olulisim futuurlepingute hindu mõjutav tegur on Põhjamaade hüdrobilanss, mis kõikus möödunud kuul kuu alguse –15,8 TWh-lt kuu lõpus –14,2 TWh-ni alla normi. Lisaks tõusid hinnad muude energiatoodete (v.a maagaas) ja saastekvootide turgudel.

     Mais tõusis järgmise kuu lepingu (Nordic Futures) süsteemihind keskmiselt 2% ehk 84,28 euroni/MWh, lõpetades kuu kõrgemal tasemel − 107,50 eurot/MWh. 2022. aasta III kvartali süsteemilepingu hind oli 89,36 eurot/MWh, mis tõusis eelmise kuuga võrreldes 8% ning mai lõpus lõppes leping hinnaga 110,00 eurot/MWh. Mais tõusis järgmise aasta lepingu süsteemihind 22%, oli 76,17 eurot/MWh ning kuu lõpus 83,35 eurot/MWh.

     Läti järgmise kuu lepinguhind langes mais 10% ja oli keskmiselt 165,30 eurot/MWh ning kuu lõpus 178,30 eurot/MWh. Läti 2022. aasta III kvartali lepinguhind säilitas eelmise kuu trendi, langedes 1% ehk 186,22 euroni/MWh. Samas kasvas 2023. aasta Läti lapinguhind mais 9% ehk 157,06 euroni/MWh ning lepingu sõlmimise hind oli kuu lõpus 160,90 eurot/MWh.

Joonis 4. 2023. aasta elektri futuurlepingute hinnad (allikas: Nasdaq OMX)

Baltimaade elektritootlus vähenes

     Möödunud kuul jäi elektri kogutarbimine Baltimaades möödunud aasta maikuu tasemele ja oli 2139 GWh. Samal ajal vähenes Lätis elektritarbimine 4% ehk 551 GWh-le. Lätis toodetud elektri kogumaht langes 2% ehk 932 GWh-le. Samas Eestis oli elektritarbimine 656 GWh, kasvades 2021. aasta septembriga võrreldes 7%.

     Ka Leedus vähenes mais elektri kogutootlus aprilliga võrreldes 6% ja toodeti 1395 GWh elektrit. Samal ajal kasvas Lätis toodetud elektri hulk eelmise kuuga võrreldes 40% ja toodeti 382 GWh elektrit. Leedus järgis elektritootlus sarnast trendi, langedes 12% ehk 313 GWh-ni. Samal ajal toodeti Eestis 701 GWh elektrit, mis on 44% rohkem kui eelmisel kuul.

Joonis 5. Baltimaade elektribilanss (allikas: PSO)

     Märtsis oli Baltimaade kogutootluse suhe elektritarbimisse kuni 65%. Aprillis langes see suhtarv Lätis 69%-ni, Eestis aga kasvas 107%-ni, Leedus kogutootmise ja -tarbimise suhe veidi vähenes, jäädes 34%-ni.

Daugava juurdevool vähenes

Möödunud kuul oli Daugava juurdevool 699 m3/s ehk mitme aasta keskmisest 19% madalam. Aprilliga võrreldes langes see 49% ja oli 25% väiksem kui möödunud aasta samal perioodil.

Joonis 6. Daugava kuu keskmine vee juurdevool m3/s (allikas: Läti keskkonna-, geoloogia- ja meteoroloogiakeskus)

     Daugava juurdevoolu vähenemine väljendus Latvenergo hüdroelektrijaamade tootmismahu vähenemises eelmise kuuga võrreldes 44% ja 2021. aasta maikuu andmetega võrreldes 27%, tootes möödunud kuul 310 GWh elektrit. Samal ajal tootsid Latvenergo soojuselektrijaamad turunõudluse ja TEC 2-1 jaama hooldustööde tõttu 14 GWh elektrit, mis on 60% rohkem kui aprillis.

Joonis 7. Daugava HEJde ja SEJde elektritoodang

Mõõdukad hinnamuutused energiatoodete ja saastekvootide turgudel

     Toornafta futuurlepingu Brent Crude Futures keskmine hind oli möödunud kuul 111,96 USD/bbl, mis aprilliga võrreldes tõusis 6% ning mai lõpus lõppes leping hinnatõusuga 122,84 USD-ni/bbl.

     Mais soodustas naftahinna tõusu suur nõudlus ja piiratud pakkumine. Hinnatõusu võimendasid uudised USA toornaftavarude taseme langusest ja USA dollari kallinemisest. Lisaks leppis EL kuu lõpus kokku Venemaalt pärit naftatoodete embargo osas.

            Järgmise kuu söelepingu (API2) hind tõusis mais 4% ehk keskmiselt 304,90 USD-ni/t, olles kuu lõppedes 333,00 USD/t.

     Söetarned Euroopasse aitavad jätkuvalt kaasa söevarude intensiivsele täiendamisele, kuid nõudlus on globaalsel söeturul endiselt kõrge, olles tingitud peamiselt murest Euroopasse imporditava Venemaa söe asendamise pärast augustis kehtestatava söe impordikeelu tõttu.

     Järgmise kuu maagaasi lepinguhind (Dutch TTF) langes mais eelmise kuuga võrreldes 8% ja oli keskmiselt 94,33 eurot/MWh. Maikuu lõpus oli lepinguhind madalamal tasemel − 87,99 eurot/MWh.

     Maagaasi tarbimine kahanes mais soojemate ilmastikuolude tõttu jätkuvalt, hoolimata turu murest Venemaa gaasitarnete pärast, mida süvendas Venemaa gaasitarnete peatamine Soome mai teisel poolel. Gaasivood Venemaalt Euroopasse olid möödunud kuul üldjoontes stabiilsed. Lisaks püsis mais veeldatud maagaasi (LNG) import Euroopasse kõrgel tasemel. Nimetatud tegurid aitasid kaasa Euroopa maagaasihoidlate täituvuse 14% kasvule võrreldes eelmise kuuga, mis moodustas mai lõpus 47% kogu gaasihoidlate mahust.

     Möödunud kuul oli Euroopa saastekvootide (EUA Futures) 22. detsembri lepinguhind 85,78 eurot/t, tõustes aprilliga võrreldes 6%. Mai lõpus lõppes leping hinnaga 84,02 eurot/t.

     Saastekvootide hinnatõusu põhjustas mais nii suurem nõudlus kui ka madal EUA turu likviidsus. Samas tekitas turul ebakindlust Euroopa Komisjoni plaan vabastada reservidest täiendavaid saastekvoote, et rahastada osaliselt REPowerEU strateegiat, mille eesmärk on vähendada kiiresti sõltuvust Venemaa fossiilsetest ressurssidest ja kiirendada üleminekut rohelisele energiale.