Karīna Viskuba, turuanalüütik
AS Latvenergo müügiosakond

 

                          Energiatoodete ja elektri hinnad langesid pärast augustis saavutatud rekordeid

 

  • -Elektrihinnad Baltimaades langesid
  • -Elektri futuurlepingute hinnad langesid
  • -Elektri tarbimine Baltimaades vähenes
  • -Daugava juurdevool oli endiselt allpool paljude aastate keskmist taset
  • -Energiatoodete hinnad olid madalamad

 

   Möödunud kuul liikusid elektrihinnad Nord Pooli börsi müügipiirkondades eri suundades, kuid Nord Pooli süsteemihind langes 5% keskmiselt 212,27 euroni/MWh. Septembris oli keskmine elektrihind Lätis 350,99 eurot/MWh ja Leedus 359,68 eurot/MWh, kusjuures mõlemas müügipiirkonnas langes see eelmise kuu andmetega võrreldes 25%. Eestis oli keskmine elektrihind 228,93 eurot/MWh, mis on 37% madalam kui augustis. Möödunud kuul kõikus Balti riikides tunnihind vahemikus 12,66 eurot/MWh kuni 799,08 eurot/MWh.

Joonis 1. Elektri hulgimüügihinnad Nord Pooli müügipiirkondades (allikas: Nord Pool)

  Septembris soodustas elektrihindade langust tuuleelektrijaamade toodang, mis kasvas augustiga võrreldes Põhjamaades 17% ja Baltimaades 20%. Seejuures langesid eelmisel kuul energiatoodete ja Euroopa saastekvootide hinnad. Samal ajal langes Põhjamaade veehoidlate täituvus veelgi ja oli 12% alla normi. Baltimaades mõjutas elektrihindu ka 4% suurem energiavoog Soomest, kuigi energiavoog Rootsi müügipiirkonnast SE4 langes 8%.

Joonis 2. Elektri hulgimüügihinnad Nord Pooli müügipiirkondades (allikas: Nord Pool)

Joonis 3. Elektri hulgimüügihinnad Euroopa riikides (allikas: Nord Pool)

Elektri futuurlepingute hinnad langesid

  Möödunud kuul langesid elektri futuurlepingute hinnad, mida põhjustasid madalamad energiatoodete ja saastekvootide hinnad, samuti hinnalangus Saksamaa elektriturgudel. Põhjamaade hüdrobilanss kõikus septembri esimeses pooles vahemikus -14,8 TWh kuni -18,8 TWh, septembri lõpus oli see jätkuvalt alla normi ja jäi -14,0 TWh juurde.

  Süsteemi järgmise kuu lepingu (Nordic Futures) hind langes 6% kuni keskmiselt 203,17 euroni/MWh. Kuu lõpus oli lepinguhind veel madalamal tasemel − 176,00 eurot/MWh. Tänavuse aasta IV kvartali lepingu keskmine hind oli möödunud kuul 273,16 eurot/MWh, vähenedes 7%, kuu lõpus oli see 274,00 eurot/MWh. Sarnane trend oli ka järgmise, 2023. aasta süsteemi lepingul, mille hind langes septembris 6% keskmiselt 172,01 euroni/MWh ja oli kuu lõpus 178,88 eurot/MWh.

  Läti järgmise kuu lepingu hind langes 2% keskmiselt 340,59 euroni/MWh ja septembri lõpus oli see 324,10 eurot/MWh. Läti tänavuse aasta IV kvartali lepingu hind püsis eelmise kuu tasemel ja oli keskmiselt 398,91 eurot/MWh, kuu lõpus oli see kõrgema hinnaga – 416,40 eurot/MWh. Sarnane trend oli ka Läti järgmise aasta lepingul, mille keskmine hind püsis eelmise kuuga võrreldes ilma oluliste muutusteta ja oli 317,01 eurot/MWh, septembri lõpus aga 332,88 eurot/MWh.

Joonis 4. 2023. aasta elektri futuurlepingute hinnad (allikas: Nasdaq OMX)

Elektri tarbimine Baltimaades vähenes

     Baltimaades tarbiti septembris kokku 1997 GWh elektrit ehk 9% vähem kui samal perioodil aasta varem ja 8% vähem kui augustis. Lätis langes elektritarbimine 2021. aasta septembri andmetega võrreldes 13% ning oli 502 GWh. Eestis oli elektritarbimine 598 GWh, mis oli eelmise aasta septembriga võrreldes 5% väiksem. Möödunud kuul oli Leedus elektritarbimine 9% väiksem kui 2021. aasta septembris ning kokku tarbiti 896 GWh.

     Möödunud kuul toodeti Baltimaades elektrit 1150 GWh ehk 2% vähem kui augustis. Septembris langes Läti elektritoodang eelmise kuuga võrreldes 26% ja oli 171 GWh. Samal ajal kasvas Eesti elektritoodang eelmise kuu andmetega võrreldes 23% ning kokku toodeti 683 GWh. Leedu elektritoodang oli eelmisel kuul 295 GWh ehk 24% väiksem kui augustis.

Joonis 5. Baltimaade elektribilanss (allikas: PSO)

     Septembris kasvas elektri tootmise ja tarbimise suhe Baltimaades 58%-ni. Lätis langes see suhe 34%-le ja Leedus 33%-le, samal ajal kui Eestis tootmise ja tarbimise suhe kasvas ning oli 114%.

Daugava juurdevool oli endiselt allpool paljude aastate keskmist taset

Läti keskkonna-, geoloogia- ja meteoroloogiakeskuse andmetel oli sademete koguhulk Lätis 39,0 mm, mis on kuu normist (60,9 mm) 36% väiksem. See mõjutas Daugava juurdevoolu, mis jätkas eelmiste kuude languskõverat ja oli septembris keskmiselt 140 m3/s, mis on 23% väiksem kui augustis ja 32% madalam paljude aastate keskmisest tasemest.

Joonis 6. Daugava kuu keskmine vee juurdevool, m3/s (allikas: Läti keskkonna-, geoloogia- ja meteoroloogiakeskus)

     Möödunud kuul langes Latvenergo hüdroelektrijaamade toodang augustiga võrreldes 28% ja kokku toodeti 56 GWh elektrit. Latvenergo soojuselektrijaamade toodang langes eelmise kuu andmetega võrreldes 29% ja oli 78 GWh, mida põhjustas peamiselt turunõudlus.

Joonis 7. Daugava hüdroelektrijaama ja Latvenergo soojuselektrijaamade elektritoodang

Energiatoodete hinnad olid madalamad

     Septembris langes toornafta futuurlepingu (Brent Crude Futures) hind 6% ja oli keskmiselt 90,57 USA dollarit barreli eest. Kuu lõpus oli lepingu hind 87,96 USA dollarit barreli eest.

     Möödunud kuul põhjustasid nafta hinna langemist peamiselt üleilmse majanduslanguse aspektid. Inflatsiooni kasvu vähendamiseks suurendas USA föderaalreserv baasintressmäära, nii et see jõudis peaaegu 15 aasta kõrgeima tasemeni, mis omakorda soodustas USA dollari kursi kasvamist. Seejuures esinevad turul kartused, et nõudlus nafta järele võib väheneda. Samal ajal kasvas septembris USA naftahoidlate täituvus. Möödunud kuul otsustas Opec+ langetada nafta tootmismahtu oktoobris 0,1 miljoni barreli võrra päevas, et vähendada turu kõikumist.

     Septembris oli söe järgmise kuu lepingu (API2) keskmine hind 321,93 USD/t ehk 7% madalam kui kuu varem. Septembri lõpus oli lepingu hind 315,50 eurot/t.

     Septembris põhjustasid söehindade langust peamiselt madalamad maagaasi hinnad. Reini jõe veetaseme tõustes taastus ka söe transportimine Euroopa sisemaale. Samuti vähenes septembris veidi surve söehindadele Aasiast. See oli seotud COVID-19 levimise ja Hiina suure söetoodanguga.

     Maagaasi järgmise kuu lepingu (Dutch TTF) hind langes septembris 14% keskmiselt 205,82 euroni/MWh, kuu lõpus oli see 187,67 eurot/MWh.

     Septembris, kui kuum ilm muutus Euroopas jahedamaks ja tuuleelektrijaamade toodang kasvas, langesid ka maagaasi hinnad. Maagaasi vool läbi Nord Stream 1 peatati täielikult septembri alguses. Euroopa maagaasihoidlate täituvus aga kasvas jätkuvalt ja jõudis 89%-ni kogumahust, ületades ELi novembris püstitatud eesmärki saavutada vähemalt 80% hoidlate täituvus. Seda põhjustasid peamised suuremad veeldatud maagaasi tarned. Samal ajal valitseb turul ebakindlus, mis on seotud Euroopa Komisjoni läbirääkimistega gaasihindadele lae määramise üle.

     Möödunud kuul langes Euroopa saastekvootide (EUA Futures) 22. detsembri lepingu hind 20% ja selle keskmine hind oli 70,40 eurot/t. Septembri teises pooles langes lepingu hind 65,15 euroni/t, mis on madalaim hind alates käesoleva aasta märtsist.

     Euroopa saastekvootide hinna langemist soodustas suurem pakkumine, kuna septembris kasvas kvootide maht enampakkumistel. Samal ajal oli näha ka nõudluse vähenemise tundemärke, eriti tööstuses. Seejuures põhjustasid saastekvootide hinna langemist ka Euroopa Parlamendi keskkonnakomisjoni arutelud kvootide müümise kohta turustabiilsusreservist (Market Stability Reserve) 20 miljardi euro väärtuses kava REPowerEU rahastamiseks.