Karīna Viskuba, müügianalüütik
Müügiosakond, AS Latvenergo
- *Taastuvressursside intensiivsem väljatöötamine tagab elektrihindade languse
- *Nord Pooli süsteemi ja Baltimaade elektrihinnad on langenud
- *Süsteemi elektrienergia futuurlepinguhinnad tõusevad mõõdukalt
- *Lätis on tootmise ja tarbimise osakaal kasvanud 91%-ni
- *Daugava vee juurdevool ületas 59% mitme aasta keskmise taseme
- *Langus energiatoodete turgudel jätkus
Detsembris täheldati Nord Pooli börsil nii hinnatõusu kui ka -langust. Eelmisel kuul langes Nord Pooli süsteemi hind vaid 3%, keskmiselt kuni 72,42 EUR/MWh. Samal ajal olid elektrihinna muutused Balti riikides suuremad – keskmine hind oli 89,00 EUR/MWh, mis langes novembriga võrreldes 15%. Möödunud kuul kõikusid tunnihinnad Baltimaades vahemikus -0,72 eurot/MWh kuni 332,00 eurot/MWh.
Joonis 1. Elektri hulgihinnad Nord Pooli kauplemispiirkondades (allikas: Nord Pool)
Möödunud kuul aitas Nord Pooli süsteemi väikesele hinnalangusele kaasa tuulejaamade areng Põhjamaades, mis oli novembriga võrreldes 11% suurem. Suuremat hinnalangust Nord Pooli süsteemis piiras aga tavalisest madalam õhutemperatuur. See aitas kaasa Põhjamaade elektritarbimise 10% kasvule eelmise kuuga võrreldes, mis oli ka 6% suurem kui 2022. aasta detsembris. Lisaks jätkas Põhjamaade hüdroreservuaaride täituvus eelmise kuu negatiivset trendi, langedes novembriga võrreldes 5%, ja jäi 9% alla normi.
Samal ajal täheldati Balti riikides elektrihinna kiiremat langust. Selle tingis taastuvressurssidest toodetud elektrienergia intensiivsem arendamine piirkonnas. Päikeseelektrijaamade toodetud elektri kogus langes detsembris novembri andmetega võrreldes 51%, kuid selle kompenseeris hüdroelektrijaamade elektritoodangu 31% kasv, samuti tuuleenergia toodangu 35% kasv võrreldes eelmise kuuga. Lisaks toimus hinnalangus energiatoodete turgudel, kus suurem langus oli maagaasi järgmise kuu lepingus – 23% võrreldes novembriga. Sarnaselt Põhjamaadega oli ka Baltimaades jahedamate ilmade tõttu suurem nõudlus elektri järele, kuid selle kasv oli mõõdukam: novembriga võrreldes 7% ja möödunud aasta detsembriga võrreldes 2%.
Joonis 2. Elektri hulgihinnad detsembris Nord Pooli kauplemispiirkondades (allikas: Nord Pool)
Joonis 3. Elektri hulgihinnad Euroopa riikides (allikas: Nord Pool)
Süsteemi elektrienergia futuurlepinguhinnad tõusevad mõõdukalt
Möödunud kuul oli elektri futuurilepingute hinda määravaks teguriks peamiselt ilm. Põhjamaade keskmine õhutemperatuur langes talvehooaja alguses detsembris alla normi. Lisaks halvenes Põhjamaade hüdrobilansi näitaja novembriga võrreldes, jäädes keskmiselt 4,6 TWh alla normi. Samal ajal piirasid hinnalangused energiatoodete turul elektri futuurlepinguhindade tõusu.
Detsembris oli elektri järgmise kuu (Nordic Futures) süsteemi lepinguhind 80,61 EUR/MWh, mis tõusis novembriga võrreldes 7%, lõpetades detsembris kõrgema hinnaga – 89,90 EUR/MWh. Süsteemi järgmise kvartali lepingu hind kasvas 8%, keskmiselt 77,22 euroni/MWh, ja jõudis kuu lõpuks 83,10 EUR/MWh-ni. Veidi kiiremat tõusu täheldati süsteemi järgmise aasta lepingus: 10% võrra, 52,06 EUR/MWh-ni. Detsembri viimasel kauplemispäeval sulgus see hinnaga 58,18 EUR/MWh.
Detsembris peatas Nasdaq OMX Läti futuurlepinguga kauplemise.
Joonis 4. Järgmise kuu elektrienergia futuurlepingute hinnad börsil (allikas: Nasdaq OMX)
*Detsembris peatas Nasdaq OMX Läti järgmise kuu lepinguga kauplemise
Joonis 5. 2024. aasta elektrienergia futuurlepingute hinnad börsil (allikas: Nasdaq OMX)*
* Jaanuaris peatas Nasdaq OMX Läti järgmise aasta lepingutega kauplemise
Lätis on tootmise ja tarbimise osakaal suurenenud 91%-ni
Elektritarbimine tõusis Balti regioonis detsembris 2605 GWh-ni, kasvades novembriga võrreldes 7%, mis oli ka 2% suurem kui 2022. aasta detsembris. Balti riikidest oli tarbimise kasv kõige märgatavam Lätis. Detsembris kasvas see eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 4% ehk 636 GWh-ni. Möödunud kuul tõusis elektrinõudlus Eestis 834 GWh-ni, kasvades eelmise aasta detsembriga võrreldes 3%. Leedus tarbiti elektrit 1135 GWh ehk 1% rohkem kui mullu.
Balti riikide elektrienergia kogutoodang detsembris kasvas novembrikuu andmetega võrreldes 23%, ulatudes 1629 GWh-ni. Lätis toodeti elektrienergiat 576 GWh ehk 20% rohkem kui eelnenud kuul. Eestis toodeti 451 GWh ehk novembriga võrreldes 14% rohkem. Leedus kasvas elektritootmise maht 35% ja jõudis 602 GWh-ni.
Joonis 6. Elektrienergia bilanss Baltimaades (allikas: põhivõrguettevõtja)
Detsembris ulatus Baltikumi elektritarbimise ja -tootmise suhe 63%-ni. Lätis säilitas see suhe oma liidripositsiooni – 91%, Eestis oli see 54%, Leedus 53%.
Daugava vee juurdevool ületas 59% mitme aasta keskmise taseme
Detsembris jätkas Daugava vee juurdevool eelmiste kuude tõusu, jõudes keskmiselt 728-ni m3/s, mis oli 19% rohkem kui novembris ja samuti 59% üle mitme aasta keskmise. Seda soodustas rohke sademete hulk, mis Läti keskkonna-, geoloogia- ja meteoroloogiakeskuse andmetel kasvas detsembris Lätis 45% üle kuu normi (53,7 mm).
Joonis 7. Vee juurdevool Daugavasse keskmiselt kuus m3/s (allikas: Läti keskkonna-, geoloogia- ja meteoroloogiakeskus)
Koos juurdevooluga kasvas ka elektritootmise maht Latvenergo hüdroelektrijaamades, kus toodeti detsembris 333 GWh elektrienergiat, mis on 32% rohkem kui novembris. Latvenergo soojuselektrijaamades täheldati mõõdukat kasvu: eelmise kuuga võrreldes 5% ehk 178 GWh-ni, mida mõjutasid TEC-2 iga-aastased hooldustööd ja turunõudlus.
Joonis 8. Daugava HEJ ja Latvenergo SEJ toodetud elektrienergia kogus
Langus energiatoodete turgudel jätkus
Toornafta futuurlepingu (Brent Crude) keskmine hind langes detsembris 5% ehk summani 77,34 USD/bbl, lõpetades kuu tasemel 78,39 USD/bbl.
Eelmise kuu naftahinna langust soodustasid madalama nõudluse prognoosid, mis viitasid aeglasemale majandusarengule nii Hiinas kui ka kogu maailmas. OPEC+ teade vabatahtlikest naftatootmise kärbetest 2024. aasta esimeses kvartalis kokku kuni 2,2 miljoni barrelini päevas ei andnud soovitud efekti ning toornafta hind langes, sest turuosalised olid valmis karmimateks piiranguteks. Samal ajal tekitas Lähis-Ida konflikt jätkuvalt muret tarne- ja transpordihäirete pärast Punasel merel, kuigi detsembri lõpus oli teateid, et mõningad laevandusettevõtted kavatsevad transiiti jätkata. Naftahinna langust detsembris piiras ka USA toornaftavarude vähenemine, samuti USA strateegiliste toornaftareservide täiendamine.
Maagaasi järgmise kuu lepingu (Dutch TTF) hind oli detsembris keskmiselt 36,46 EUR/MWh, mis langes novembri andmetega võrreldes 23% ja lõppes detsembri lõpus hinnaga 33,11 EUR/MWh.
Detsembris oli Euroopa keskmine õhutemperatuur üle tavalisest kõrgem, mis tingis kütteperioodil väiksema maagaasinõudluse. Seetõttu oli maagaasihoidlate täituvus detsembri lõpus 86% ehk 3 protsendipunkti kõrgem kui eelmise aasta samal perioodil. Lisaks saavutasid LNG (veeldatud maagaasi) tarned Euroopasse maikuust alates kõrgeima taseme. Turuosalised jälgivad aga tähelepanelikult Lähis-Ida arenguid ja hindavad tarnehäirete riske Punasel merel. Detsembris otsustas EL pikendada olemasolevat turukorrektsioonimehhanismi kuni 31. jaanuarini 2025, mis näeb ette Dutch TTF-i järgmise kuu lepinguhindade piirangu 180,00 EUR/MWh-ni, kui erinevus LNG (veeldatud maagaasi) võrdlushinnast maailmaturul ületab 35,00 EUR/MWh.
Järgmise kuu söelepingu (API2) keskmine hind langes novembriga võrreldes 2% ja oli 110,56 USD/t. Detsembri lõpus langes lepinguhind 108,30 dollarile tonni kohta.
Detsembris jäid kivisöe lepinguhindade muutust mõjutavad tegurid eelmise kuuga sarnaseks. Tavapärasest soojem ilm ja suured gaasivarud aitasid kaasa väiksemale nõudlusele söe järele. Samas püsis söevarude ja impordi tase detsembris stabiilne, et vajadusel valmistuda talvise nõudluse järsuks kasvuks.
Eelmisel kuul langes Euroopa saastekvootide (EUA Futures) 23. detsembri lepingu hind 10%, keskmiselt hinnani 68,77 EUR/t. Detsembris jõudis see uue madalseisuni eelmise aasta jooksul – 66,35 EUR/t.
Detsembris mõjutas süsiniku saastekvootide hinda peamiselt esmaste enampakkumiste peatamine 19. detsembrist 15. jaanuarini, mille tulemusel mõjutasid väiksem saastekvootide pakkumine turul ja jõulud turu likviidsuse langust. Lisaks vähendas soojem ilm kütmist, aidates seega kaasa kvootide nõudluse langusele.