Inga Salceviča, finantstoodete spetsialist
Müügiosakond, AS Latvenergo

 

                                                 Madalam õhutemperatuur põhjustas elektrihindade kasvu
 

  • *Nord Pooli süsteemi ja Baltimaade elektrihinnad kasvasid
  • *Süsteemi elektri futuurlepingute hindade juures valitses kasvutrend
  • *Lätis kattis tootmine 82% elektri tarbimisest
  • *Kiiremini kasvas tootmine Latvenergo jaamades
  • *Energiatoodete turgudel hinnad langesid
     

  Möödunud kuul kasvasid Nord Pooli börsil peaaegu kõigi kauplemispiirkondade elektrihinnad. Nord Pooli süsteemi hind tõusis novembris eelnenud kuuga võrreldes 2,8 korda ja ulatus keskmiselt 74,58 euroni/MWh. Kõigis Baltimaades oli hind 105,20 eurot/MWh ehk oktoobriga võrreldes 20% kõrgem. Möödunud kuul kõikusid tunnihinnad Baltimaades vahemikus 3,06 eurot/MWh kuni 777,18 eurot/MWh.


Joonis 1. Elektri hulgihinnad Nord Pooli kauplemispiirkondades (allikas: Nord Pool)

  Õhutemperatuur oli novembris Põhjamaades endiselt normist madalam ning selle mõjul kasvas tarbitud elektri hulk oktoobriga võrreldes 13%. Mulluse sama perioodiga võrreldes oli tarbimine 14% võrra suurem. Sademete hulk Põhjamaades oli eelnenud kuuga võrreldes väiksem ja langes ka alla normi. See mõjutas negatiivselt vee juurdevoolu ja veehoidlate täituvust, mis langes normaaltasemest 4% madalamale. Lisaks sellele langes ka tuuleelektrijaamade toodang – eelnenud kuuga võrreldes oli see 11% väiksem.

  Baltimaades aitas normist madalam temperatuur kuu teises pooles kaasa elektri tarbimise kasvule, nii et see oli novembris möödunud aasta sama perioodiga võrreldes 6% suurem. Seejuures põhjustas elektrihindade kasvu novembris ka tuule- ja päikeseelektrijaamade toodangu langus – tuule abil toodeti elektrit eelnenud kuuga võrreldes 43%, päikese abil aga 60% vähem. Kuigi hüdroelektrijaamade toodang kasvas oktoobriga võrreldes 135%, ei suutnud see absoluutväärtustes kompenseerida teistest taastuvatest ressurssidest tootmise kahanemist.

Joonis 2. Elektri hulgihinnad novembris Nord Pooli kauplemispiirkondades (allikas: Nord Pool)

Joonis 3. Elektri hulgihinnad Euroopa riikides (allikas: Nord Pool)

Süsteemi elektri futuurlepingute hindade juures valitses kasvutrend

  Novembris jätkus süsteemi elektri futuurlepingute hindade kasv, mida põhjustasid peamiselt ilmaolud – õhutemperatuur, mis oli normist madalam, ning sademete hulk. Jätkus Põhjamaade hüdrobilansi kiire langus – kui novembri alguses oli see 13,9 TWh üle normi, siis kuu lõpus oli see juba 2,7 TWh alla normi.

  Süsteemi elektri järgmise kuu lepingu (Nordic Futures) hind jätkas kasvamist. Keskmiselt oli see 68,50 eurot/MWh ehk 23% kõrgem. Novembri lõpus sõlmiti leping hinnaga 83,00 eurot/MWh. Süsteemi järgmise kvartali lepingu hind kasvas 9% keskmiselt 71,54 euroni/MWh, kuu lõpus oli see 81,50 eurot/MWh. Samal ajal kasvas süsteemi aasta leping mõõdukamalt – 4% ehk 47,27 euroni/MWh, novembri viimase müügipäeva lõpus oli selle hind 54,75 eurot/MWh.

  Läti järgmise kuu lepingu hind aga langes – 12% keskmiselt 103,07 euroni/MWh, kuu viimase müügipäeva lõpus oli see 109,15 eurot/MWh.

Joonis 4. Järgmise kuu elektrienergia futuurlepingute hinnad börsil (allikas: Nasdaq OMX)

Joonis 5. 2024. aasta elektrienergia futuurlepingute hinnad börsil (allikas: Nasdaq OMX)*
*Jaanuaris lõpetas Nasdaq OMX madala likviidsuse tõttu Läti järgmise aasta lepingutega kauplemise.

Lätis kattis tootmine 82% elektri tarbimisest

  Möödunud kuul tarbiti Baltimaades elektrit kokku 2428 GWh, mida oli 6% rohkem nii oktoobri kui ka mulluse sama perioodiga võrreldes. Lätis ja Leedus tarbiti elektrit 6% rohkem kui 2022. aasta novembris – Lätis oli tarbimine 586 GWh ja Leedus 1073 GWh. Samal ajal tarbiti Eestis elektrit 770 GWh ehk 7% rohkem kui mullu samal perioodil.

  Baltimaades toodeti novembris elektrit kokku 1320 GWh ehk 7% rohkem kui kuu varem. Lätis kasvas tootmismaht oktoobriga võrreldes 82% ehk 478 GWh-ni. Samal ajal langes Leedu elektritoodang 30% ja oli 445 GWh. Eestis toodeti elektrit 397 GWh ehk 20% rohkem kui eelnenud kuul.

Joonis 6. Elektrienergia bilanss Baltimaades (allikas: põhivõrguettevõtja)

  Baltimaade elektritarbimise ja -tootmise suhe oli novembris 54%. Lätis oli see suhe kõige kõrgem – 82%, Leedus aga 41% ja Eestis 52%.

Kiiremini kasvas tootmine Latvenergo jaamades

  Läti keskkonna-, geoloogia- ja meteoroloogiakeskuse andmetel oli sademete koguhulk Lätis kuu normist 17% kõrgem ehk 69,5 mm, seejuures oli kõige suurem kõrvalekalle normist Daugavpilsi piirkonnas – 73% üle paljude aastate keskmise. See põhjustas Daugava juurdevoolu kasvu keskmiselt kuni 614 m3/s peale, mida oli paljude aastate keskmisest 52% rohkem.

Joonis 7. Vee juurdevool Daugavasse keskmiselt kuus m3/s (allikas: Läti keskkonna-, geoloogia- ja meteoroloogiakeskus)

  Nii suur juurdevool suurendas märkimisväärselt Latvenergo hüdroelektrijaamade toodangut – novembris toodeti neis 253 GWh elektrit, mida on oktoobriga võrreldes 2,6 korda rohkem. Tootmine kasvas ka Latvenergo soojuselektrijaamades – novembris oli nende toodang turunõudluse mõjul 70% võrra suurem kui eelnenud kuul ehk 170 GWh.

Joonis 8. Daugava HEJ ja Latvenergo SEJ toodetud elektrienergia kogus

Energiatoodete turgudel hinnad langesid

  Möödunud kuul oli toornafta futuurlepingu (Brent Crude) keskmine hind 82,03 USA dollarit barreli eest, mis oli oktoobriga võrreldes 6% madalam. Kuu lõpus oli hind 82,83 USA dollarit barreli eest.

  Novembris jätkus nafta hinna kõikumine seoses oodatava OPEC+ kohtumisega 2024. aasta nafta tootmise poliitika teemal. See pidi toimuma 25.–26. novembril, kuid lükati edasi 30. novembri peale. Kuigi kohtumisel otsustati, et Saudi Araabia ja Venemaa jätkavad 2024. aasta esimeses kvartalis nafta tootmise piiramist, teiste riikide korral on piiramine aga vabatahtlik, ei veennud see turuosalisi võimalikus tarnedefitsiidis ja kohtumisele järgnenud päeval nafta hinnad langesid. USA andmed näitavad, et kaubanduslikud toornaftavarud olid novembri keskel eelmise kümne aasta hooaja keskmisest näitajast 3% kõrgemad, millest tuleneb, et praegu on nafta pakkumine turul piisav.

  Maagaasi järgmise kuu lepingu (Hollandi TTF) hinna oktoobris alanud langustrend jätkus ja lepingu keskmine hind oli 46,02 eurot/MWh ehk 9% madalam kui kuu varem. Kuu lõpus sõlmiti leping kõige madalama hinnaga – 40,36 eurot/MWh.

  Kuigi on alanud maagaasi väljapumpamise hooaeg, oli maagaasihoidlate täituvus Euroopa Liidus novembri lõpus kõrge – 95%. Stabiilse maagaasi pakkumise tagasid suured veeldatud maagaasi tarned Euroopasse, mis ulatusid novembris viimase viie kuu kõrgeima tasemeni. Nõudlus maagaasi järele oli aga küttehooajal jätkuvalt oodatust madalam, sest sel sügisel oli Euroopas ilm soe.

  Söe järgmise kuu leping (API2) langes eelnenud kuuga võrreldes 10% ja oli keskmiselt 115,93 USA dollarit tonni eest. Lepingu viimasel kauplemispäeval oli hind 118,90 USA dollarit tonni eest.

  Kuigi söe hinna trend muutus möödunud kuul korduvalt, põhjustasid selle langust kuu lõikes suured söevarud. Need olid Euroopa edelaosa imporditerminalides novembri lõpus viie nädala kõrgeimal tasemel, mis on seotud saabuvate laevade arvu kasvu ja nõudluse vähenemisega söe järele.

  Euroopa saastekvootide (EUA Futures) 23. detsembri lepingu hind oli novembris keskmiselt 76,18 eurot/t ehk oktoobriga võrreldes 7% madalam. Kuu lõpus sõlmiti leping kõige madalama hinnaga tol kuul – 70,81 eurot/t.

  Möödunud kuul jätkus saastekvootide hinna varasema kuu langustrend, nii et see jõudis peaaegu kõigil novembrikuu nädalatel viimase aasta madalaima punktini. Hindade langust põhjustasid möödunud kuul jätkuvalt samad tegurid, mida võis täheldada juba oktoobris – soojem ilm, suur tootmine taastuvatest energiaressurssidest ja tööstuse vähene aktiivsus Euroopas.