Karīna Viskuba, turuanalüütik
AS Latvenergo müügiosakond
- -NordBalti väljalülitamine ei võimaldanud hindadel Baltimaades langeda
- -NordBalti väljalülitamine põhjustas Baltimaades hinnatõusu
- -Põhjamaade hüdrobilanss oli alates 2021. aasta algusest kõrgeim
- -Elektri tootmine kasvas enim Lätis
- -Kasvas tootmine Latvenergo soojuselektrijaamades
- -Energiatoodete hinnad muutusid mõõdukalt
Septembris hinnad Nord Pooli müügipiirkonnas nii tõusid kui ka langesid. Nord Pooli süsteemihinda tabas tänavu seni suurim langus. Möödunud kuul oli süsteemihind keskmiselt 13,57 eurot/MWh ehk eelnenud kuuega võrreldes 60% madalam. Samal ajal Baltimaades elektrihinnad kasvasid. Septembris kasvas keskmine elektrihind nii Lätis kui ka Leedus 14%. Lätis oli see 117,25 eurot/MWh, Leedus aga 117,28 eurot/MWh. Eestis kasvas hind rohkem kui Lätis ja Leedus – 20%. Septembri keskmine hind oli Eestis 113,46 eurot/MWh. Möödunud kuul kõikus Balti riikide tunnihind vahemikus –2,62 eurot/MWh kuni 500,00 eurot/MWh.
Soome Eesti Läti Leedu
Joonis 1. Elektri hulgimüügihinnad Nord Pooli müügipiirkondades (allikas: Nord Pool)
Nord Pooli süsteemihinna langust septembris mõjutasid mitmesugused tegurid. Põhjamaades kasvas tuuleelektrijaamade toodang augustiga võrreldes 48%. Samal ajal moodustas Põhjamaade tuumaelektrijaamade kasutatav võimsus kogu paigaldatud võimsusest 65% ehk 7% vähem kui augustis. Lisaks tuumaelektrijaamade hooldustöödele põhjustasid seda ka tuuleelektrijaamade suurest toodangust tingitud elektri negatiivsed keskmised tunni- ja päevahinnad Nord Pooli piirkonnas. Seejuures mõjutas normist suurem sademete hulk positiivselt Põhjamaade veehoidlate täidetust – see oli augusti andmetega võrreldes 2% suurem ja jõudis viimase 2,5 aasta kõrgeimale tasemele.
Samal ajal põhjustas hindade kasvu Baltimaades Rootsi SE4 ja Leedu vahelise ühenduse NordBalt plaaniväline väljalülitamine kolmeks nädalaks. Selle tõttu vähenes energiavoog Rootsi müügipiirkonnast SE4 Baltimaadesse 66%, mida vaid osaliselt kompenseeris 28% võrra suurem energiavoog Soomest ja Poolast. Möödunud kuul vähenes päikeseelektrijaamade toodang Baltimaades 15%, tuuleelektrijaamade toodangu juures võis aga eelnenud kuu andmetega võrreldes täheldada 20% kasvu.
Joonis 2. Elektri hulgimüügihinnad Nord Pooli müügipiirkondades septembris (allikas: Nord Pool)
Joonis 3. Elektri hulgimüügihinnad Euroopa riikides (allikas: Nord Pool)
Põhjamaade hüdrobilanss oli alates 2021. aasta algusest kõrgeim
Sarnaselt kuu varasema ajaga langesid septembris elektri futuurlepingute hinnad. Seda põhjustas normist suurem sademete hulk Põhjamaades, mis põhjustas hüdrobilansi kasvamise 6,3 TWh pealt 15,5 TWh peale üle normi. Viimati oli hüdrobilanss nii kõrge 2021. aasta alguses.
Süsteemi järgmise kuu lepingu (Nordic Futures) hind langes septembris jätkuvalt nagu eelnenud kuulgi ning oli keskmiselt 25,75 eurot/MWh, augustiga võrreldes seega 34% madalam. Septembri lõpus saavutas lepingu hind möödunud kuu madalaima piiri – 16,00 eurot/MWh. Süsteemi IV kvartali lepingu keskmine hind langes augustiga võrreldes 21% ja oli 42,43 eurot/MWh. Viimasel sellel lepingu müügipäeval oli lõpphind 33,75 eurot/MWh. Ka järgmise aasta süsteemi lepingu hind langes – 10% keskmiselt 48,31 eurole/MWh, kuu lõpus oli see 43,25 eurot/MWh.
Septembris langesid Läti lepingute hinnad süsteemilepingutega võrreldes vähem. Järgmise kuu lepingu keskmine hind – 85,05 eurot/MWh – oli augustiga võrreldes 6% madalam, septembri lõpus oli see 87,40 eurot/MWh. Läti IV kvartali lepingu keskmine hind oli 102,04 eurot/MWh, mis oli eelnenud kuuga võrreldes 6% madalam. Septembri lõpus oli lepingu hind praktiliselt keskmise hinna tasemel – 102,45 eurot/MWh.
Läti hinnad Rootsi hind Soome hind Süsteemihind
Joonis 4. Elektri järgmise kvartali futuurlepingute börsihinnad (allikas: Nasdaq OMX)
Rootsi hind Soome hind Süsteemihind
Joonis 5. Elektri 2024. aasta futuurlepingute börsihinnad (allikas: Nasdaq OMX)*
* Jaanuaris lõpetas Nasdaq OMX madala likviidsuse tõttu Läti järgmise aasta lepingutega kauplemise.
Elektri tootmine kasvas enim Lätis
Septembris tarbiti Baltimaades elektrit 1936 GWh ehk 3% vähem kui aasta varem samal perioodil. Läti keskkonna-, geoloogia- ja meteoroloogiakeskuse andmetel oli september ilmavaatluste ajaloos (alates 1924. aastast) kõige soojem ja keskmine õhutemperatuur oli Lätis 3,5 °C kuu normist kõrgem. Seoses sellega oli elektri tarbimine Lätis 2022. aasta septembriga võrreldes 5% väiksem ehk 476 GWh. Ka Eestis võis täheldada tarbimise vähenemist – möödunud aasta sama kuuga võrreldes oli langus 6% ja riigis tarbiti elektrit 561 GWh. Leedu septembris tarbitud elektri kogus oli eelmise aasta septembriga samal tasemel – 899 GWh.
Baltimaades toodeti septembris elektrit kokku 1038 GWh ehk 5% rohkem kui eelnenud kuul. Lätis toodeti elektrit 245 GWh ehk 19% rohkem kui augustis. Leedu elektritoodang püsis eelnenud kuu tasemel ja oli 463 GWh. Eestis oli elektri tarbimine 2% suurem ja ulatus 331 GWh-ni.
Tootmine Tarbimine
Joonis 6. Baltimaade elektribilanss (allikas: PSO)
Septembris oli Baltimaade elektri tarbimise ja tootmise suhe 54%. Lätis ja Leedus oli see ühtmoodi 51%, Eestis aga 59%.
Kasvas tootmine Latvenergo soojuselektrijaamades
Septembris kasvas Daugava juurdevool augustiga võrreldes 8% ja oli keskmiselt 163 m3/s, kuid see oli paljude aastate keskmisest endiselt väiksem ehk 17% alla normi. Läti keskkonna-, geoloogia- ja meteoroloogiakeskuse andmetel oli sademete koguhulk septembris kuu normist 28% väiksem.
MIN–MAX Keskmine
Joonis 7. Daugava kuu keskmine vee juurdevool, m3/s (allikas: Läti keskkonna-, geoloogia- ja meteoroloogiakeskus)
Möödunud kuul tootsid Latvenergo hüdroelektrijaamad 19% vähem elektrit kui augustis – 62 GWh. Kuigi toimusid SEJ-2 iga-aastased hooldustööd, kasvas Latvenergo soojuselektrijaamade toodang eelnenud kuuga võrreldes 58%. Kokku toodeti neis elektrit 138 GWh ning see tulenes turu nõudlusest.
Daugava hüdroelektrijaam Riia soojuselektrijaamad
Joonis 8. Daugava hüdroelektrijaama ja Latvenergo soojuselektrijaamade elektritoodang
Energiatoodete hinnad muutusid mõõdukalt
Septembris jätkus toornafta tulevase lepingu (Brent Crude) eelnenud kuudele omane kasvutrend ning selle hind tõusus 9% keskmiselt 92,59 USA dollarile barreli eest. Kuu lõpus saavutas leping viimase kümne kuu kõrgeima hinna – 96,55 USA dollarit barreli eest.
Kuigi majanduslik foon on jätkuvalt ebasoodne, tõusis nafta hind juba kolmandat kuud järjest. Septembri alguses teatati, et lisaks OPEC+ kehtestatud nafta tootmise piirangutele jätavad Saudi Araabia ja Venemaa vabatahtliku piirangu (1,3 miljonit barrelit päevas) jõusse kuni selle aasta lõpuni, vaadates oma otsuse kord kuus üle. Seejuures teatas Venemaa kuu teises pooles ajutisest kütuse eksportimise keelust, põhjendades seda vajadusega stabiliseerida riigis kasvavaid energiahindu, nimetamata aga keelu kestust. Keeld ei hõlma kütust, mida vastavalt valitsustevahelistele lepingutele tarnitakse Euraasia Majandusühendusse kuuluvatele riikidele, mille hulgas on Valgevene, Kasahstan, Armeenia ja Kõrgõzstan. Möödunud kuul põhjustasid naftahinna kasvu ka USA tööstuslike naftavarude vähenemine ja optimistlik meelestatus Hiina majanduse suhtes.
Septembris oli järgmise kuu lepingu (Dutch TTF) keskmine hind – 36,55 eurot/MWh – augustiga võrreldes 6% madalam, septembri lõpus oli see 39,74 eurot/MWh.
Maagaasi hinna langust põhjustas septembris peamiselt Euroopas valitsenud ilm, mis oli tavapärasest soojem, ning samuti Euroopa maagaasihoidlate täidetus – septembri lõpus ulatus see 95%-ni ja oli seega 6 protsendipunkti võrra kõrgem kui mullu samal ajal, samuti ületas see 5 protsendipunkti võrra Euroopa Komisjoni poolt 1. novembriks nõutavat hoidlate täidetust (90%). Austraalia veeldatud maagaasi tehaste töötajate streigid ning Norra maagaasiväljade plaanilised hooldustööd, nende pikenemine ja ettenägematud häired töös ei lasknud aga maagaasi hinnal rohkem langeda. Lisaks sellele saavutas Euroopa veeldatud maagaasi import viimase 21 kuu madalaima taseme, kuna püsis konkurents Aasia turuga.
Söe järgmise kuu lepingu (API2) hind muutus septembris mõõdukalt – kasv oli peaaegu 2% keskmiselt 121,93 USA dollarini tonni eest. Kuu lõpus oli lepingu hind 128,05 USA dollarit tonni eest.
Sarnaselt eelnenud kuuga järgisid söehinnad ka septembris kõikumisi maagaasiturul. Erinevalt maagaasihinnast need aga kuu jooksul ei langenud. Austraalia veeldatud maagaasi tehaste töötajate streigid ja hooajaline orkaanioht Mehhiko lahel, mis võib mõjutada veeldatud maagaasi eksporti Euroopa peamiselt tarnijalt, tekitasid kartusi, et nõudlus söe järele kasvab. Ka tugev import Hiinasse ja vähenenud söetarned Colombiast, mida põhjustas raudtee blokeerimine möödunud kuul, aitasid kaasa hindade kasvamisele. Aasia ja Euroopa söevarud säilisid siiski kõrgel tasemel ega lasknud söehindadel veel rohkem kasvada.
Möödunud kuul oli Euroopa saastekvootide (EUA Futures) 23. detsembri lepingu keskmine hind 82,95 eurot/t, mis oli augustiga võrreldes 4% madalam, kuu lõpus aga oli see 81,67 eurot/t.
Saastekvootide hindade langust põhjustasid septembris mitmed tegurid. Möödunud kuul kasvas kvootide pakkumine oksjonitel, säilis aga väiksem nõudlus. Kvootide hinnale avaldasid mõju ka pessimistlikud prognoosid makromajanduslike näitajate kohta ja madalamad hinnad maagaasiturul.