Inga Salceviča, finantstoodete spetsialist
AS Latvenergo müügiosakond
Baltimaade elektritootmine vähenes
• Elektrienergia hind tõusis kõigis müügipiirkondades
• Baltimaades vähenes elektritootmine järsult
• Lätis on sademete hulk alla normi
• Mõõdukad hinnamuutused energiatoodete turgudel
Möödunud kuul toimus Nord Pooli börsil elektrienergia hinna tõus. Eelmise kuuga võrreldes kasvas Nord Pooli keskmine hind eelmise kuuga võrreldes 9%, 29,86 eurole/MWh. Samal ajal tõusid elektrihinnad Balti riikides 21%, 91,64 euroni/MWh. Möödunud kuul kõikus Balti riikides elektri tunnihind vahemikus -6,55 eurot/MWh kuni 372,81 eurot/MWh.
Joonis 1. Kuu keskmised elektri hulgimüügihinnad Nord Pooli müügipiirkondades (allikas: Nord Pool)
Juunis põhjustas Nord Pooli süsteemihinna tõusu peamiselt elektritootmise vähenemine – päikeseenergia tootmine vähenes 5% ja hüdroenergia tootmine 9%, samas kui tuuleenergia tootmine jäi samale tasemele. Sarnaselt mõjutas ka Balti riikides elektrihinna tõusu elektritootmise järsk langus – tuuleenergia tootmine vähenes maiga võrreldes 20%, päikeseenergia tootmine 7% ja hüdroenergia tootmine 66%.
Joonis 2. Elektri hulgimüügihinnad Nord Pooli müügipiirkondades juunis 2024 (allikas: Nord Pool)
Joonis 3. Elektri hulgimüügihinnad Euroopa riikides (allikas: Nord Pool)
Baltimaades vähenes elektritootmine järsult
Baltimaade elektrienergia kogutarbimine jäi eelmise aasta juuniga võrreldes samale tasemele, olles 1878 GWh, mis on 4% vähem kui eelmisel kuul. Lätis tarbitud elektrienergia kogus oli 443 GWh, mis on 6% vähem kui mais ja ka samal perioodil eelmisel aastal. Eestis vähenes elektrienergia nõudlus eelmise kuuga võrreldes 12%, olles 522 GWh, mis on 3% vähem kui mullu juunis. Leedus suurenes aga elektritarbimine võrreldes maiga 2% ja võrreldes eelmise aasta juuniga 4%, ulatudes 913 GWh-ni.
Juunis toodeti Balti riikides kokku 1178 GWh elektrienergiat, mis on 21% vähem kui mais, kuid samas 24% rohkem kui 2023. aasta juunis. Lätis oli elektritootmise muudatus võrreldes eelmise kuuga kõige järsem – langus oli 60%, 168 GWh-ni. Eestis vähenes elektritootmine 4% võrra 413 GWh-ni. Samal ajal toodeti Leedus elektrit 597 GWh, mis on 7% vähem kui mais.
Joonis 4. Baltimaade elektribilanss (allikas: PSO)
Balti riikide elektritarbimise ja -tootmise suhe oli mais 63%. Lätis langes see osakaal järsult 38%-ni, Eestis tõusis 79%-ni, olles Leedus 65%.
Lätis on sademete hulk alla normi
Daugava jõe juurdevoolu langustrend juunis jätkus, vähenedes võrreldes eelmise kuuga 66%, olles keskmiselt 298 m3/s. Samas on see näitaja siiski 50% suurem kui eelmise aasta samal perioodil. Läti keskkonna-, geoloogia- ja meteoroloogiakeskuse andmetel oli eelmise kuu sademete koguhulk Lätis 22% alla normi ja vee juurdevool 26% alla selle perioodi pikaajalist keskmist.
Joonis 5. Daugava kuu keskmine vee juurdevool, m3/s (allikas: Läti keskkonna-, geoloogia- ja meteoroloogiakeskus)
Möödunud kuul vähenes Latvenergo hüdroelektrijaamade toodang maiga võrreldes 68%, 121 GWh-ni, olles siiski 47% rohkem kui eelmise aastal samal perioodil. Samas ei toimunud tootmist Latvenergo soojuselektrijaamades, mis tulenes turunõudlusest.
Joonis 6. Daugava hüdroelektrijaamade ja soojuselektrijaamade elektritoodang
Elektri futuurlepingute hinnad langesid
Järgmise kuu süsteemilepingu (Nordic Futures) hind langes eelmisel kuul 9% keskmise hinnani 29,37 eurot/MWh, lõpetades juuni kuu ühe madalaima hinnaga 25,55 eurot/MWh. Samas langes järgmise aasta süsteemileping vaid 2%, kuni 45,56 euroni/MWh, lõpetades lepingu viimase päeva kuu madalaima hinnaga 42,70 eurot/MWh.
Eelmisel kuul oli elektrienergia futuurlepingu hinnalangus tingitud peamiselt vihmasemast ilmast, mille tulemusena kasvas Põhjamaade hüdrotasakaal -7 TWh-lt alla normi kuu alguses kuni -5 TWh-ni alla normi juuni lõpus. Ühtlasi mõjutas hindu ka maagaasi hinnalangus kuu alguses.
Mõõdukad hinnamuutused energiatoodete turgudel
Juunis jätkas maagaasi järgmise kuu lepingu (Dutch TTF front-month index) hind oma tõusutrendi, jõudes 34,45 euroni/MWh, mis on 8% rohkem kui eelmisel kuul.
Ühes Austraalia suurimas veeldatud maagaasi terminalis toimus juunis plaaniväline katkestus, mis tekitas muret Euroopale kättesaadavate tarnete pärast. Lisaks sellele toimus erakorraline katkestus ühes Norra maagaasimaardlas, mis halvendas veelgi Euroopa tarneolukorda ja põhjustas ärevust Euroopa maagaasihoidlate täitumise pärast enne talvehooaega. Lisaks sellele püsis Aasiast pärit kuumalaine tõttu möödunud kuul jätkuvalt suur nõudlus, jätkus ka mure Venemaa tarnekatkestuse pärast. Eelnevale vaatamata kasvas maagaasihoidlate täituvus Euroopas AGSI andmetel juunis 7 protsendipunkti võrra 77%-ni.
Toornafta futuurlepingu (Front Month Brent Oil) hind tõusis eelmisel kuul maiga võrreldes 1%, 83,00 USA dollarini barreli eest. Juuni lõpus oli lepinguhind kuu kõrgeimal tasemel 86,41 USA dollarit barreli eest.
Juunis jätkasid toornafta futuurlepingute hinna tõusu mõjutamist jätkuvad geopoliitilised konfliktid Lähis-Idas ja Ukraina rünnakud Venemaa naftarafineerimistehastele, mis põhjustasid pingeid nafta pakkumise poolel. Teiselt poolt tõusid toornafta nõudluse prognoosid tänu suvehooajale ja lennutranspordi suurenenud aktiivsusele. Lisaks suurendasid nõudluse prognoose ka positiivsed andmed suuremate majanduste, näiteks USA majanduse ja tööturu kohta. Oma mõju on avaldanud ka keskpankade intressimäärade alandamised, sealhulgas Euroopas, mis tavaliselt toob kaasa hinnatõusu.
Kivisöe järgmise kuu lepingu (Front Month API2 Coal) keskmine hind juunis oli 111,40 USD/t ehk 2% vähem kui eelmisel kuul.
Eelmisel kuul võis kivisöeturul täheldada piisavat pakkumist ja vähenenud nõudlust, mistõttu liikus hind pidevalt alla, alustades juunit hinnaga 123,35 USD/t ja lõpetades kuu madalaimal tasemel 104,10 USD/t. Nõudlus Indias ja Kagu-Aasias on alates juuni algusest mussoonvihmade tõttu vähenenud, samas kui Hiinas on söe nõudlust mõjutanud suurenenud hüdroenergia tootmine. Lisaks sellele oli madalam nõudlus seotud söetehaste vähese tootmisega.
Samal ajal pöördus Euroopa saastekvootide (EUA Futures) 24. detsembri leping eelmiste kuude tõusust langusele, vähenedes juunis 4% võrra, 69,69 eurole tonni eest.
Juunis lõpetas saastekvootide turg selle kõrval oleva maagaasituru hinnamuutuste järgimise. Esiteks suurenesid oksjonimahud, mis tõi kaasa pakkumise suurenemise. Ühtlasi suurendas saastekvootide müügimahte ka teise kvartali lõppemine. Teisalt võis täheldada nõudluse vähenemist. Hinnamuutusi põhjustasid ka Euroopa Parlamendi valimised, mis tekitasid muresid kliimapoliitika edasise arengu osas, mis võib hindu langetada.
Joonis 7. Energiatoodete hinnad (allikas: ICE)