Rodika Prohorova, turuportfelli analüütik
Elektri hulgimüük, AS Latvenergo
Balti riikides moodustas tuuleenergia tootmine 24% piirkonna elektritoodangust
• Baltimaade elektrihinnad langesid
• Elektritarbimine kasvab jätkuvalt
• Daugava juurdevool oli endiselt alla pikaajalist keskmist
• Energiatoodete hinnad Euroopas kerkivad
Novembris langesid Nord Pooli elektri hulgimüügihinnad Balti riikides keskmiselt 5%. Lätis ja Leedus oli langus 3% ning keskmine kuuhind oli Lätis 88,75 eurot/MWh ja Leedus 88,66 eurot/MWh. Eestis langes elektri hind võrreldes oktoobri keskmisega 10%, 82,56 euroni/MWh. Balti riikide vaheline hinnaerinevus tulenes saadaolevast võrkudevahelisest ülekandevõimsusest. Eelmisel kuul oli madalaim elektri tunnihind Balti riikides 2,18 eurot/MWh ja kõrgeim tunnihind 338,85 eurot/MWh. Nord Pooli kuu keskmine süsteemihind tõusis eelmise kuuga võrreldes 56%, jõudes 37,28 euroni/MWh.
Joonis 1. Kuu keskmised elektri hulgimüügihinnad Nord Pooli müügipiirkondades (allikas: Nord Pool)
Novembris elektrihind Balti riikides pisut langes, samas kui naaberriikides hinnad tõusid. Ühelt poolt mõjutas turuhindade muutumist nõudluse kasvu dünaamika ja 4% madalamad energiavood Baltimaadesse, samal ajal jätkus päikeseenergia tootmise järsk langus. Teiselt poolt piiras hinnatõusu hüdroelektrijaamade suurem tootmine, kusjuures tuuleenergia tootmine kasvas novembris 30%, jõudes selle aasta suurima tasemini ehk 574 GWh-ni, mis oli 24% kogu Baltimaade elektritoodangust.
Eelmisel kuul tõusid elektrihinnad peaaegu kõigis Nord Pooli kauplemispiirkondades, kus võis kuu arvestuses täheldada oluliselt suuremat igapäevast hinnakõikumist. Põhjamaades mõjutas hinnamuutusi peamiselt elektribilanss neil perioodidel, kui õhutemperatuur oli alla normi ja elektrienergia nõudlus suurenes, samal ajal kui tuuleparkide tootmine vähenes. Omakorda elektrihindade erinevus Norra ja Rootsi põhja- ning lõunaosa kaubanduspiirkondades tulenes veehoidlate täituvusest ja kõrgemast hinnast Mandri-Euroopas.
Joonis 2. Elektri hulgimüügihinnad Nord Pooli müügipiirkondades 2024. aasta novembris (allikas: Nord Pool)
Joonis 3. Elektri hulgimüügihinnad Euroopa riikides (allikas: Nord Pool)
Baltimaade elektritarbimine kasvab jätkuvalt
Novembris oli Balti riikide elektrienergia kogutarbimine 2400 GWh, mis on 7% rohkem kui oktoobris, kuid 1% vähem kui eelmise aasta novembris. Lätis oli tarbimine 592 GWh ja Leedus 1087 GWh. Mõlemas riigis tõusis elektritarbimine 6% ja seda oli 1% rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil. Samal ajal kasvas Eestis elektrienergia nõudlus 10% võrra, jõudes 721 GWh-ni, olles samas 6% väiksem kui eelmisel aastal samal perioodil.
Balti riikide elektritootmine oli 1393 GWh, mis on 16% rohkem kui oktoobris. Kõige rohkem kasvas elektritootmine Lätis, kus see suurenes oktoobriga võrreldes 73%, 324 GWh-ni. Leedus toodeti 663 GWh elektrienergiat, mis on oktoobrist 8% rohkem. Samal ajal oli Eestis tootmismaht 405 GWh, mis jäi oktoobriga võrreldes samale tasemele.
Joonis 4. Baltimaade elektribilanss (allikas: PSO)
Balti riikide elektritarbimise ja -tootmise suhe oli novembris 58%. Lätis oli see 54%, Leedus 61% ja Eestis 56%.
Daugava juurdevool oli endiselt alla pikaajalist keskmist
Daugava juurdevool oli ka novembris alla pikaajalist keskmist. Läti keskkonna-, geoloogia- ja meteoroloogiakeskuse avaldatud andmed näitavad, et novembris oli sademete koguhulk Lätis 14% madalam kuu normist, mille tulemuseks oli väiksem juurdevool. Keskmine kuine juurdevool Daugavasse oli 278 m3/s mis on 31% alla pikaajalise keskmise.
Joonis 5. Kuu keskmine vee juurdevool Daugavas, m3/s (allikas: Läti keskkonna-, geoloogia- ja meteoroloogiakeskus)
Novembris toodeti Latvenergo jaamades kokku 263 GWh elektrienergiat. Sellest 113 GWh toodeti Daugava hüdroelektrijaamades, mis on 67% ehk 46 GWh rohkem kui oktoobris. Latvenergo soojuselektrijaamade tootmine oli 146% suurem, toodeti 150 GWh. Kuu vältel sõltus soojuselektrijaamade tootmine turunõudlusest ja soojuselektrijaamade kättesaadavusest turul.
Joonis 6. AS Latvenergo Daugava hüdroelektrijaamade ja soojuselektrijaamade elektritoodang
Elektri futuurlepingute hindu mõjutasid ilmaolud
Järgmise kuu süsteemilepingu (Nordic Futures) hind tõusis novembris 16%, kuni 49,91 euroni/MWh. Järgmise aasta lepingu hind vähenes 4% võrra, 38,10 euroni/MWh.
Lühiajaliste elektrifutuuride hinnad olid volatiilsed, mida mõjutasid jahedamad ilmaprognoosid ja Saksamaa elektrifutuuride hinnatõus, mis oli peamiselt tingitud kõrgematest energiaressursside hindadest. Pikaajaliste tulevikutehingute hinnalangus tulenes hüdrobilansi tasemest, mis püsis alates oktoobrist üle normi.
Energiatoodete hinnad Euroopas kerkivad
Maagaasi järgmise kuu lepinguhind (Dutch TTF front-month index) tõusis novembris 9% võrra, 44,37 euroni/MWh-ni, mis on selle aasta kõrgeim järgmise kuu lepinguhind.
Maagaasi hind tõusis novembris peamiselt kütteperioodi alguse ja taastuvenergia madalama tootmise tõttu, mis aitas kaasa maagaasi tarbimise suurenemisele. Selle tulemusena vähenes AGSI andmetel ELis maagaasihoidlate täituvus kuu jooksul 10% võrra ja jõudis kuu lõpus 85%-ni. Lisaks sellele põhjustas kuu lõpus turul hinnapingeid Vene maagaasitarnete peatamine Austriasse, kuid maagaasi transiit Ukraina kaudu Euroopasse jätkus. Lisaks sellele kehtestas USA Venemaa GazpromBankile sanktsioonid, mis tekitas Euroopa maagaasiostjate seas muret Vene rublades maksmise pärast.
Toornafta futuurlepingu (Front Month Brent Oil) hind langes novembris 2% ehk kuni 73,40 USA dollarini barreli eest.
Ülemaailmne nõudlus nafta järele püsis väike. Lisaks on USA suurem naftatootmine viinud varude suurenemiseni. Samuti otsustas OPEC+ jätkata naftatootmise piiramist kuni 2024. aasta lõpuni, arvestades jätkuvaid prognoose, et ülemaailmne nõudlus naftaturul väheneb. Kuu jooksul mõjutasid Lähis-Ida ja Euroopa sõjad jätkuvalt hindade volatiilsust.
Kivisöe järgmise kuu lepingu (Front Month API2 Coal) keskmine hind oli 121,44 eurot/t ehk 1% rohkem eelmise kuu hinnast.
Euroopas langesid eelmisel kuul temperatuurid alla normi ning perioodidel, mil taastuvenergia tootmine oli väiksem, kasvas ka nõudlus kütte järele, mis omakorda kajastus söetarbimise suurenemises. Seevastu piirasid hinnatõusu mugavad söevarud mitte ainult Euroopas, vaid ka Aasias.
Euroopa saastekvootide (EUA Futures) 24. detsembri lepinguhind langes novembris 6% võrra, 67,51 eurole/t.
Eelmisel kuul kasvas nõudlus elektrienergia järele, aga ka taastuvenergia väiksem tootmine viis fossiilkütusel töötavate elektrijaamade suurema tootmiseni, mille tulemuseks oli suurem nõudlus saastekvootide järele. Ka novembris mõjutasid saastekvootide hinnakõikumised jätkuvalt maagaasi hinda.
Joonis 7. Energiatoodete hinnad (allikas: ICE)