Inga Martinsone, finantstoodete spetsialist
AS Latvenergo müügiosakond
Pime aeg põhjustab elektrihinna tõusu
• Elektrihinnad Nord Pooli süsteemis ja Baltimaades tõusid
• Balti riikide elektritarbimine kasvas järsult
• Mõõtmistulemuste andmetel läbi ajaloo kuivuselt teine oktoober
• Energiatoodete hinnad tõusid mõõdukalt
Oktoobris tõusid Nord Pooli elektrihinnad Balti riikides 9%, ulatudes Lätis ja Leedus 91,38 euroni/MWh ning Eestis 91,37 euroni/MWh. Möödunud kuul kõikus Balti riikide tunnihind vahemikus 3 eurot/MWh kuni 500,08 eurot/MWh. Samuti jätkas Nord Pooli süsteemihind eelmise kuu tõusu ja kerkis 21% võrra, ulatudes 23,94 euroni/MWh.
Joonis 1. Kuu keskmised elektri hulgimüügihinnad Nord Pooli müügipiirkondades (allikas: Nord Pool)
Elektrihinna tõusu Balti riikides põhjustas peamiselt pimeda aja algus, mis tavaliselt tähendab elektritarbimise kiiremat kasvu – eelmisel kuul kasvas see Baltimaades septembriga võrreldes 15%. See tõi kaasa ka päikeseelektrijaamade tootmise vähenemise 53%. Lisaks vähenes elektritootmine võrreldes eelmise kuuga kokku 2%. Iga-aastaste hooldustööde tõttu suleti 21.–27. oktoobrini Rootsi (SE4) ja Leedu vaheline NordBalti ühendus installeeritud võimsusega 700 MW, mis vähendas energiavooge Rootsist (SE4) Balti riikidesse eelmise kuuga võrreldes 22% võrra. Nord Pooli süsteemihinna tõus kuu jooksul oli peamiselt tingitud elektri hinna tõusust oktoobri esimeses pooles, kui tuuleparkide tootmine ja sademete hulk vähenesid ning juurdevool Põhjamaades oli madalam.
Joonis 2. Elektri hulgimüügihinnad Nord Pooli müügipiirkondades oktoobris 2024 (allikas: Nord Pool)
Joonis 3. Elektri hulgimüügihinnad Euroopa riikides (allikas: Nord Pool)
Balti riikide elektritarbimine kasvas järsult
Oktoobris suurenes elektrienergia kogutarbimine Baltikumis võrreldes septembriga 15%, kuid jäi 2% väiksemaks kui eelmise aasta oktoobris, ulatudes nüüd 2235 GWh-ni. Lätis oli elektritarbimine 559 GWh, mis on 1% vähem kui eelmise aasta samal perioodil. Leedus tarbiti 1022 GWh elektrit, mis on 1% rohkem kui 2023. aasta oktoobris. Samas vähenes Eestis elektrienergia nõudlus eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 7% ehk 654 GWh-ni.
Elektritootmine Balti riikides oli 1202 GWh, mis on 2% vähem kui eelmisel kuul ja 2023. aasta oktoobris. Lätis vähenes elektritootmine septembriga võrreldes 25% ja oli 187 GWh. Leedus toodeti 612 GWh elektrienergiat, mis on 2% rohkem. Samal ajal toodeti Eestis 402 GWh, mis on 8% rohkem kui eelmisel kuul.
Joonis 4. Baltimaade elektribilanss (allikas: PSO)
Balti riikide elektritarbimise ja -tootmise suhe oli oktoobris 54%. Lätis oli see 34%, Leedus 60% ja Eestis 61%.
Mõõtmistulemuste andmetel läbi ajaloo kuivuselt teine oktoober
Möödunud kuul oli Daugava jõe juurdevool 164 m3/s, mis oli 27% madalam kui eelmise aasta oktoobris ja 37% madalam kui pikaajaline keskmine. Selle põhjuseks on vähene sademete hulk, mis Läti keskkonna-, geoloogia- ja meteoroloogiakeskuse andmetel jäi 54% alla kuu normi – seega on tegu kuivuse poolest teisel kohal oleva oktoobriga pärast 2015. aastat, mil oli mõõtmiste ajaloo kõige kuivem oktoober.
Joonis 5. Kuu keskmine vee juurdevool Daugavas, m3/s (allikas: Läti keskkonna-, geoloogia- ja meteoroloogiakeskus)
Oktoobris toodeti Latvenergo jaamades kokku 129 GWh elektrienergiat. Sellest 68 GWh toodeti hüdroelektrijaamades, mis on 22% ehk 12 GWh rohkem kui eelmisel kuul. Arvestades, et juurdevool jäi madalaks, võib hüdroelektrijaamade tootmise mõningase suurenemise põhjuseks pidada veetaseme taastumist tavapärasele tasemele Pļaviņase hüdroelektrijaama veehoidlas pärast Pļaviņase jaama veehoidla taastamistööde lõpuleviimist. Latvenergo soojuselektrijaamade toodang oli planeeritud hooldustööde ja turunõudluse tõttu 55% väiksem kui septembris ehk 61 GWh.
Joonis 6. Daugava hüdroelektrijaamade ja soojuselektrijaamade elektritoodang
Järgmise kuu elektrilepingute hind vahetas liikumissuunda
Oktoobris langes järgmise kuu elektrilepingu (Nordic Futures) hind nagu varasematelgi kuudel, jõudes 9% languse järel 43,01 euroni/MWh. Järgmise aasta lepingu hind tõusis 2% võrra 39,61 euroni/MWh.
Kuigi kuu alguses prognoositi soojemat, niiskemat ja tuulisemat ilma, mis avaldas positiivset mõju Põhjamaade hüdrobilansi näitajatele, siis kuu lõpupoole prognoositi külmemat ja kuivemat ilma. Lisaks sellele mõjutasid järgmise kuu süsteemilepingu hinda ka gaasiturg ja Saksamaa elektriturg, mis liikus ülespoole.
Energiatoodete hinnad kerkisid mõõdukalt
Maagaasi järgmise kuu lepingu (Dutch TTF front-month index) hind kasvas möödunud kuul septembriga võrreldes 7% ja jõudis 40,36 euroni/MWh.
Maagaasi hind jõudis oktoobris mõnel päeval 11 kuu kõrgeimale tasemele, peamiselt geopoliitiliste pingete ja tarnete ebakindluse tõttu. Suurimaid muresid turul põhjustasid arengud Lähis-Idas, mis ohustavad veeldatud maagaasi (LNG) tarneid ja nende marsruute. Lisaks sellele esinesid Norras Sleipneri maagaasiväljal toimunud tulekahju tõttu planeerimata maagaasikatkestused, mis tekitasid turul täiendavat ebakindlust. Hinnamuutustele avaldas mõju ka tehniline kauplemine, mille tõttu muutus maagaasiturg nõudluse muutustele tundlikumaks.
Samal ajal tõusis toornafta tulevikulepingu (Front Month Brent Oil) hind oktoobris võrreldes eelmise kuuga 4%, jõudes 75,38 USA dollarini barreli eest.
Kuigi Hiina nõudlus jäi madalaks, olid toornafta hinnatõusu peamised põhjused eelmisel kuul pinged Lähis-Idas, eriti pärast Iraani ja Iisraeli vahelisi raketirünnakuid. Need arengud on suurendanud muret Iraani kui OPECi peamise liikme tarnete võimalike katkestuste pärast.
Kivisöe järgmise kuu lepingu (Front Month API2 Coal) hind tõusis sarnaselt toornaftale 4% ehk 119,24 USA dollarini tonni eest.
Kivisöe hinnatõusu eelmisel kuul soodustas peamiselt aktiivne varude taastamine enne talve ja pakkumise vähenemine. Kivisöe hinnaliikumistele avaldasid mõju ka maagaasituru tõus ning Venemaa söeekspordi vähenemine, mis ergutas konkurentsi nappide söeressursside pärast Aasia söetarbijate, eelkõige Hiina ja India vahel.
Euroopa saastekvootide (EUA Futures) 24. detsembri leping liikus vastupidiselt energiatoodete hindadele, langedes eelmise kuuga võrreldes 2% ehk 63,93 euroni tonni eest.
Saastekvootide hinnad olid oktoobris kõikuvad, peamiselt maagaasituru muutuste tõttu. Perioodidel, kui maagaasi hind liikus allapoole ja kivisöest elektritootmisele eelistati maagaasi, vähenes nõudlus saastekvootide järele, mis viis hindu alla. Lisaks sellele piiras hindade tõusu taastuvatest energiaallikatest stabiilselt toodetud elektrienergia ning soojemad ilmad, mis vähendasid vajadust fossiilsete kütuste järele.
Joonis 7. Energiatoodete hinnad (allikas: ICE)