Inga Martinsone, finantstoodete spetsialist 
AS Latvenergo müügiosakond

 

 

Ühenduse EstLink 2 töö taastamine tõi Baltimaades hinnalanguse

 

•    Baltimaades elektrihinnad langesid
•    Läti elektritarbimine ei muutunud
•    Väiksem sademete hulk vähendas vee juurdevoolu Daugavasse
•    ELis jõudis maagaasihoidlate täituvus 94%-ni

Möödunud kuul liikusid elektrihinnad Nord Pooli börsil eri suundades. Nord Pooli süsteemi
kuu keskmise hinna varasemate kuude langustrend pöördus ja hind tõusis augustiga võrreldes
29% kõrgemale – 19,76 euroni/MWh. Seevastu Baltimaades elektrihinnad langesid – Lätis ja Leedus 22% vastavalt 83,95 eurole/MWh ja 83,54 eurole/MWh, Eestis aga 21% 84,15 eurole/MWh. Elektri tunnihind kõikus Balti riikides vahemikus –1,09 eurot/MWh kuni 500,90 eurot/MWh. 
 

Joonis 1. Kuu keskmised elektri hulgimüügihinnad Nord Pooli müügipiirkondades (allikas: Nord Pool)

Septembris mõjutas Nord Pooli süsteemi hinda tuumaelektrijaamade kasutatav tootmisvõimsus, mida tabas selle aasta suurim langus – 15 protsendipunkti võrra kuu keskmise väärtuse, 69%-ni. Samuti vähenes tootmine taastuvatest energiaressurssidest – tuuleelektrijaamade toodang oli Põhjamaades 3% väiksem, päikeseelektrijaamade tootmismaht langes aga 27%. Samal ajal põhjustas Baltimaades hindade langemist peamiselt see, et Soome ja Eesti vaheline ühendus EstLink 2 pandi uuesti täisvõimsusega tööle, mis võimaldas importida odavamat elektrit Põhjamaadest. Selle tulemusel kasvas Baltimaadesse siseneva elektrienergia hulk augustiga võrreldes 4%. Lisaks sellele kasvas 33% tuuleelektrijaamade toodang ning paranes Baltimaade toodetud ja tarbitud elektri suhe. 
 

Joonis 2. Elektri hulgimüügihinnad Nord Pooli müügipiirkondades 2024. aasta septembris (allikas: Nord Pool)
 

Joonis 3. Elektri hulgimüügihinnad Euroopa riikides (allikas: Nord Pool)

Läti elektritarbimine ei muutunud

Möödunud kuul tarbiti Baltimaades elektrit kokku 1948 GWh, mida oli 2% vähem kui augustis ja 1% rohkem kui mullu samal perioodil. Lätis püsis tarbitud elektri kogus eelnenud kuu tasemel ja
oli 485 GWh, mida on 2023. aasta septembriga võrreldes 2% rohkem. Eestis vähenes see kogus augustiga võrreldes 3% ja mulluse sama perioodiga võrreldes 5% ning oli 531 GWh. Samal ajal tarbiti Leedus 932 GWh elektrit, mida on eelmise kuuga võrreldes 3% vähem ja möödunud aasta septembriga võrreldes 4% rohkem.
Samal ajal kasvas elektri tootmine Baltimaades augustiga võrreldes 2% ja mulluse sama perioodiga võrreldes 18% ning oli 1223 GWh. Lätis ja Leedus toodeti elektrit 2% vähem kui eelnenud kuul – vastavalt 249 GWh ja 601 GWh. Eestis kasvas elektritoodang augustiga
võrreldes aga 15% ja oli 373 GWh. 

Joonis 4. Baltimaade elektribilanss (allikas: PSO)

Balti riikide elektritarbimise ja -tootmise suhe oli septembris 63%. Lätis oli see 51%, Eestis 70%
ja Leedus 64%.

Väiksem sademete hulk vähendas vee juurdevoolu Daugavasse

Septembris oli sademete koguhulk Läti keskkonna-, geoloogia- ja meteoroloogiakeskuse andmetel Lätis 15% alla kuu normi, mis mõjutas ka vee juurdevoolu Daugavasse – see langes augustiga võrreldes 13% ja oli 163 m3/s. Näitaja jäi eelmise aastaga võrreldes samale tasemele, kuid oli 16% madalam kui septembri paljude aastate keskmine. 
 

Joonis 5. Daugava kuu keskmine vee juurdevool, m3/s (allikas: Läti keskkonna-, geoloogia- ja meteoroloogiakeskus) 

Möödunud kuul toodeti AS Latvenergo hüdroelektrijaamades 56 GWh elektrit, mida oli 41% vähem kui augustis. Seda põhjustas lisaks väiksemale vee juurdevoolule Daugavasse ka Pļaviņase hüdroelektrijaama veehoidla veetaseme plaaniline langetamine renoveerimistööde tegemiseks, mis toimusid 12. augustist kuni 27. septembrini. Samal ajal oli Latvenergo soojuselektrijaamade toodang 137 GWh ehk 34% suurem kui eelnenud kuul. 
 

Joonis 6. Daugava hüdroelektrijaamade ja soojuselektrijaamade elektritoodang 

Järgmise kuu elektrilepingute hinnad jõudsid selle aasta kõige madalamale tasemele

Järgmise kuu elektri süsteemilepingu (Nordic Futures) hind langes septembris jätkuvalt
ja jõudis selle aasta madalaimale tasemele – 23,48 eurot/MWh. Eelmise kuuga võrreldes
on hind 14% madalam. Samal ajal langes järgmise aasta süsteemilepingu hind 7% ja
oli 39,00 eurot/MWh.
Järgmise kuu süsteemilepingu hind langes peamiselt ilmaennustuste tõttu. Esiteks ennustati suuremat sademete hulka, mis peegeldub ka Põhjamaade hüdrobilansi näitajas – septembri esimesel poolel jõudis see +2,7 TWh-ni üle normi. Teiseks – vaatamata sellele, et osadel
päevadel viitasid lühiajalised prognoosid tuule raugemisele, jäi regiooni tuuleenergia toodangu prognoos augustiga samale tasemele. 

ELis jõudis maagaasihoidlate täituvus 94%-ni

Septembris langes maagaasi järgmise kuu lepingu hind (Dutch TTF front-month index)
eelnenud kuuga võrreldes 7% ja oli 36,24 eurot/MWh.
Maagaasi turg oli möödunud kuul hästi kindlustatud, mida põhjustasid soojemast ilmast tulenenud väiksem nõudlus ja Norra maagaasitaristu plaaniliste hooldustööde hooaja lõpp,
mille tulemusel oli maagaasihoidlate täituvus suur – AGSI andmetel oli see Euroopa Liidus 94%. Kuigi geopoliitiliste pingete ja orkaaniohu tõttu USAs võis turul tekkida ebastabiilsus, muutis orkaan oma liikumissuunda ida poole ja möödus Mehhiko lahest, mille ümbruses on mitu olulist veeldatud maagaasi (LNG) terminali. See vähendas kartusi USA LNG ekspordiprobleemide suhtes. 
Toornafta tulevase lepingu (Front Month Brent Oil) hind oli eelmisel kuul 72,87 USA dollarit
barreli eest ehk augustiga võrreldes 7% madalam.
Vaatamata ägenenud sõjategevusele Lähis-Idas ja intressimäärade kärpimisele USA keskpanga poolt, olid septembris ülekaalus toornafta hindade langemist soodustavad tegurid. Seda põhjustas eelkõige globaalse nõudluse vähenemine, mis tulenes olulisel määral sellest, et Hiinas ja USAs võib endiselt täheldada tööstustootmise vähenemist. Samuti oli stabiilne pakkumine, mida lähemas tulevikus võivad suurendada OPEC+ riikide otsused nafta tootmismahte suurendada.
Söe järgmise kuu lepingu (Front Month API2 Coal) hind liikus septembris sarnaselt maagaasi ja toornafta lepingute hindadele – see langes eelmise kuuga võrreldes 7% ja oli 114,44 USA dollarit tonni eest.
Möödunud kuul põhjustasid söe hinna langemist väike nõudlus ja suur pakkumine, mis tulenes osaliselt maailma suurima söeimportija Hiina väiksemast impordimahust. Lisaks sellele järgisid söehinnad jätkuvalt muutusi maagaasiturul.
Samal ajal langes Euroopa saastekvootide (EUA Futures) 24. detsembri lepingu hind eelmisel
kuul 8% ja oli 65,51 eurot/t.
Saastekvootide hindu mõjutas septembris jätkuvalt energiatoodete üldine hinnalangus ning väiksem nõudlus söe- ja maagaasiturul. Hinnalangust tugevdasid ka 2023. aasta saastekvootide tagastamise tähtaeg (30. september) ja majanduslanguse oht. 
 

Joonis 7. Energiatoodete hinnad (allikas: ICE)