Mārtiņš Braslavs, finantstoodete spetsialist
Elektri hulgimüük, AS Latvenergo
Elektrihinnad Balti riikides kõiguvad taastuvate energiaallikate tootmise mõjul
• Madalam taastuvenergia tootmine juulis
• Latvenergo hüdroelektrijaamade tootmine väiksem kui juunis
• Euroopa Liidu gaasivarud on jätkuvalt suurenemas, kuid jäävad alla 2024. aasta taseme
Elektrienergia hind kerkis Lätis 7% võrra 46,12 euroni/MWh, Leedus 8% võrra 46,28 euroni/MWh, kuid Eestis vähenes hind 11% võrra 36,70 euroni/MWh. Baltimaades kõikus tunnihind vahemikus -1,71 eurot/MWh kuni 198,52 eurot/MWh. Nord Pooli süsteemihind tõusis samas 68% ehk oli möödunud kuul 32,32 eurot/MWh.
Joonis 1. Kuu keskmised elektri hulgimüügihinnad Nord Pooli müügipiirkondades (allikas: Nord Pool)
Balti riikides mõjutas elektrienergia hinda tuuleenergia tootmise vähenemine, mis langes võrreldes eelmise kuuga 49%. Vähenes ka tootmine hüdroelektrijaamades. Hüdroelektrijaamade kogutootmine oli juulis 24% väiksem kui juunis. Balti riikidesse suunduv elektrivoog suurenes eelmisel kuul 68%, samas kui Soomest lähtuv elektrivoog suurenes eelmise kuuga võrreldes 128%. Põhjamaades mõjutas elektrihindu tuuleenergia tootmine, mis vähenes ka Põhjamaades võrreldes eelmise kuuga kokku 36%, samas kui päikesejaamades vähenes tootmine 6%. Tuumaelektrijaamade saadaolev tootmisvõimsus suurenes 74%-ni.
Joonis 2. Elektri hulgimüügihinnad Nord Pooli müügipiirkondades juulis 2025 (allikas: Nord Pool)
Joonis 3. Elektri hulgimüügihinnad Euroopa riikides (allikas: Nord Pool)
Väiksem taastuvenergia tootmine Balti riikides
Juulis kasvas kõigi Balti riikide elektritarbimine eelmise kuuga võrreldes 5%, olles 2001 GWh, mida on ligikaudu sama palju kui 2024. aasta juulis. Võrreldes juuniga kasvas tarbitud elektrienergia kogus Lätis 8%, ulatudes 508 GWh-ni. Eelmisel kuul tarbiti Leedus elektrit 6% rohkem kui kuu varem – 913 GWh. Eestis suurenes tarbimine 1% ja oli 580 GWh.
Elektri tootmine vähenes Baltimaades juuniga võrreldes 19%, 1338 GWh-ni. Lätis toodeti 6% vähem elektrit kui eelmisel kuul – 411 GWh. Leedus aga toodeti elektrit 637 GWh, mida oli 23% vähem kui mais. Eestis langes elektritootmine 25%, kuni 291 GWh-ni.
Joonis 4. Baltimaade elektribilanss (allikas: PSO)
Balti riikide elektritootmise ja -tarbimise suhe oli juulis 67%. Riikide kaupa oli see näitaja Lätis 81%, Leedus 70% ja Eestis 50%.
Juulis ületas vee juurdevool Daugavasse pikaajalist keskmist
Vee juurdevool Daugavasse oli eelmisel kuul keskmiselt 598 m3/s. See on 27% madalam kui juunis, kuid siiski tunduvalt kõrgem kui pikaajaline keskmine juurdevool praegusel aastaajal, olles 236 m3/s ehk umbes 150% üle normi. Juurdevoolu suurenemist mõjutas sademete hulk, mis oli Läti keskkonna-, geoloogia- ja meteoroloogiakeskuse andmetel juulis 107 mm ehk 41% üle kuu normi (75,7 mm).
Joonis 5. Daugava kuu keskmine vee juurdevool, m3/s (allikas: Läti keskkonna-, geoloogia- ja meteoroloogiakeskus)
Latvenergo elektritootmine eelmisel kuul suurenes, kokku toodeti 321 GWh elektrit. Hüdroelektrijaamade tootmine vähenes aga juuniga võrreldes 25% võrra, 259 GWh-ni. Samal ajal oli soojuselektrijaamades tootmine 62 GWh.
Joonis 6. AS Latvenergo Daugava hüdroelektrijaamade ja soojuselektrijaamade elektritoodang
Elektrienergia futuurlepingute muutused peegeldavad muutusi ilmaennustustes ja prognoositavat väiksemat hüdroenergia tootmist piirkonnas
Ilmaolude ja väiksema oodatava taastuvenergia tootmise tõttu tõusis järgmise kuu keskmine süsteemi futuurhind (Nordic Futures) juulis 35% võrra, jõudes 29,75 euroni/MWh. Järgmise aasta lepingu hind vähenes 2,94% võrra, olles 37,54 eurot/MWh.
Samal ajal oli Põhjamaade hüdrotasakaal juulis keskmiselt +5,6 TWh normist väiksem.
Euroopa Liidu maagaasivarud kasvavad
Maagaasi järgmise kuu lepingu (Dutch TTF front-month index) keskmine hind oli möödunud kuul 33,84 eurot/MWh. Madalam nõudlus ja stabiilsed veeldatud maagaasi tarned aitasid kaasa maagaasihoidlate täituvuse suurenemisele, kusjuures Euroopa Liidus tõusis täituvus juunis 59%-lt 69%-le.
Toornafta futuurlepingu (Front Month Brent crude oil) kuu keskmine hind oli 69,66 USA dollarit barreli eest. Juulis kõikus nafta hind kitsas vahemikus, jäädes enamasti alla 70 dollari piiri. OPEC+ jätkas käesoleva aasta aprillis alanud toornafta pakkumise suurendamist. Kuu lõpus avaldas naftahinnale positiivset mõju USA kaubandusläbirääkimiste edenemine, kui USA teatas mitme kaubanduspartneri või riigiga, sealhulgas ELiga, sõlmitud tollikokkulepetest. Lähinädalatel võib naftahinna liikumist mõjutada see, mil määral realiseeruvad USA võimalikud sanktsioonid Venemaa nafta ostjate, näiteks Hiina ja India suhtes, mis omakorda võib mõjutada nõudlust nafta järele.
Kivisöe järgmise kuu lepingu (Front Month API2 Coal) keskmine hind langes juulis 1,5% ehk 104,97 USA dollarini tonni eest. Söehinnad säilitasid eelmise kuu tõusu, mis oli tingitud suhteliselt väikestest varudest Lääne-Euroopa suuremates sadamates ja madalamast veetasemest Saksamaa siseveeteedel, mis muutis tarnete korraldamise keerulisemaks.
Saastekvootide hind oli kuus keskmiselt 71 eurot tonni kohta. Kuu alguse kuum ilm tekitas täiendavat nõudlust ja võimaldas kuu jooksul hinna kerget tõusu.
Joonis 7. Energiatoodete hinnad (allikas: ICE)