Mārtiņš Braslavs, finantstoodete spetsialist
Elektri hulgimüük, AS Latvenergo
Elektrihind Baltimaades langeb, taastuvenergia tootmine suureneb
• Suurim tuuleenergia tootmine piirkonnas
• Suurim Latvenergo hüdroelektrijaamade tootmine tänavu
• Ühendus Estlink 2 alustab taas tööd
• Kõikumised nafta- ja gaasiturgudel
Balti riikides elektrihinnad jätkuvalt langesid. Elektrienergia hind langes Lätis 37% võrra
43,01 euroni/MWh, Leedus 36% võrra 43,01 euroni/MWh ja Eestis 39% võrra 41,35 euroni/MWh. Baltimaades kõikus tunnihind vahemikus -23,58 eurot/MWh kuni 299,90 eurot/MWh. Möödunud kuul vähenes Nord Pooli süsteemihind 32% ehk keskmiselt kuni 19,28 euroni/MWh.
Joonis 1. Kuu keskmised elektri hulgimüügihinnad Nord Pooli müügipiirkondades (allikas: Nord Pool)
Elektrienergia hinnalangus Balti riikides tulenes peamiselt tuuleelektrijaamade suuremast tootmisest, mis tõusis eelmise kuuga võrreldes 45%, ning hüdroelektrijaamade suuremast tootmisest. Juunis kasvas hüdroelektrijaamade kogutoodang võrreldes maikuuga 40%.
Balti riikidesse sisenevad elektrivood vähenesid möödunud kuul 15%. Soome ja Eesti vaheline ühendus Estlink 2 taasavati 20. juunil, mille tulemusel suurenes energiavool Soomest eelmise kuuga võrreldes 15%. Põhjamaade piirkonna tuuleenergia tootmine aga vähenes eelmise kuuga võrreldes 13%, päikeseparkide tootmine langes 4%. Tuumaelektrijaamade kasutatav tootmisvõimsus püsis iga-aastaste hooldustööde tõttu 68% tasemel.
Joonis 2. Elektri hulgimüügihinnad Nord Pooli müügipiirkondades juunis 2025 (allikas: Nord Pool)
Joonis 3. Elektri hulgimüügihinnad Euroopa riikides (allikas: Nord Pool)
Balti riikides toodeti rohkem elektrit kui eelmisel aastal samal perioodil
Juunis vähenes kõigi Balti riikide elektritarbimine eelmise kuuga võrreldes 7%, olles 1901 GWh, mida on 1% rohkem kui 2024. aasta samal perioodil. Lätis tarbitud elektri kogumaht langes maiga võrreldes 8% ehk 471 GWh-le. Eelmisel kuul tarbiti Leedus maikuuga võrreldes elektrit 7% vähem – 858 GWh. Eestis vähenes tarbimine 5% ja oli 571 GWh.
Samal ajal jäi elektritootmine Baltimaades võrreldes maiga peaaegu samaks, kuid oli samas kolmandiku võrra suurem kui 2024. aasta juunis (1654 GWh). Lätis toodeti 26% rohkem elektrit kui eelmisel kuul – 439 GWh. Leedus aga toodeti elektrit 826 GWh, mida oli 6% vähem kui mais. Eestis langes elektritootmine 7%, kuni 389 GWh-ni.
Joonis 4. Baltimaade elektribilanss (allikas: PSO)
Balti riikide elektri tootmise ja tarbimise suhe oli juunis 87%. Lätis oli see 93%, Leedus 96% ja Eestis 68%.
Daugava jõe juurdevool juunis suurenes
Daugava jõe juurdevool oli eelmisel kuul keskmiselt 822 m3/s, mida on üle kahe korra rohkem kui pikaajaline keskmine. Juurdevoolu suurenemist mõjutas sademete hulk, mis oli Läti keskkonna-, geoloogia- ja meteoroloogiakeskus andmetel 30% üle kuu normi.
Joonis 5. Daugava kuu keskmine vee juurdevool, m3/s (allikas: Läti keskkonna-, geoloogia- ja meteoroloogiakeskus)
Latvenergo elektritootmine eelmisel kuul suurenes, kokku toodeti 353 GWh elektrit. Suurem juurdevool Daugavasse aitas kaasa hüdroelektri tootmise 43%-sele kasvule võrreldes maiga, ulatudes 348 GWh-ni. Samal ajal soojuselektrijaamades oli tootmine 6 GWh.
Joonis 6. AS Latvenergo Daugava hüdroelektrijaamade ja soojuselektrijaamade elektritoodang
Elektrienergia futuurlepingute kõver peegeldab muutusi ilmaprognoosides
Kõrgemad sademete prognoosid mõjutasid juunis järgmise kuu keskmist (Nordic Futures) süsteemihinda, langedes 13% võrra 22,07 euroni/MWh. Järgmise aasta lepinguhind tõusis omakorda 2,76% võrra 38,68 euroni/MWh.
Põhjamaade hüdrobilanss suurenes keskmiselt 4,7 TWh-ni. Hüdroreservuaaride täituvus kasvas 64%-ni, mis on 2 protsendipunkti üle normi.
Lähis-Ida konflikt põhjustab ärevust nafta- ja gaasiturgudel
Maagaasi järgmise kuu lepingu (Dutch TTF front-month index) keskmine hind oli möödunud kuul 36,70 eurot/MWh. Kuu keskel kõikus gaasi hind 13.–24. juunil toimunud Iisraeli-Iraani sõja tõttu. Kuigi hind ületas kohati 42 eurot/MWh, kadus 23. juuni relvarahu väljakuulutamisega ka hinna sisse arvestatud oht, et nafta- ja gaasitarned võivad katkeda, ning hind langes tagasi tasemele 35 eurot/MWh. 2024. aastal transporditi umbes 20% veeldatud maagaasi müügimahust läbi Hormuzi väina, mis asub Araabia Ühendemiraatide ja Iraani vahel, ning võimalikud laevaliikluse tõrked väinal mõjutaksid ka maagaasi hinda Euroopas.
Euroopa Liidus suurenes maagaasihoidlate täituvus juunis 48%-lt 59%-ni Pärast talvehooaega kasvasid ELi maagaasivarud sarnaselt 2023. ja 2024. aastaga, kuigi talve lõpus oli tase madalam kui 2023. ja 2024. aastal.
Joonis 7. ELi gaasihoidlate täituvus märtsis ja juunis protsendina kogumahutavusest (allikas: GIE)
Toornafta futuurlepingu (Front Month Brent crude oil) kuu keskmine hind tõusis 9% ehk kuni
69,71 USA dollarini barreli eest. Lähis-Ida sündmused mõjutasid ka toornafta hinda, mis 19. juunil tõusis 78,85 USA dollarini barreli eest. Siiski langes see 23. juunil märkimisväärselt ja oli 24. juunil taas alla 70 USA dollari barreli eest. Tulevased hinnasuundumused sõltuvad kaubandusläbirääkimiste edenemisest, toornafta pakkumisest (sh OPEC+) ning majanduskasvu tempost Hiinas ja teistel olulistel turgudel. USA dollari odavnemine viimastel kuudel annab naftahinnale täiendavat tuge.
Kivisöe järgmise kuu lepingu (Front Month API2 Coal) keskmine hind tõusis sarnaselt toornaftale juunis 6% ehk 103,35 USA dollarini tonni eest. Kuigi hind järgis üldiselt energiaressursside turu suundumusi, osutus hinnatõus püsivamaks. Ühtlasi on tekkinud mure mõne Euroopa aatomielektrijaama mittetöötamise kohta suvekuudel.
Samal ajal on geopoliitiline olukord aidanud kaasa hindade volatiilsusele saastekvootide turul, kuid taastuvenergia suurem tootmine on nõudlust piiranud.
Joonis 8. Energiatoodete hinnad (allikas: ICE)