Külmad ilmastikuolud põhjustavad nõudluse kasvu

  • Elektrienergia hinnatõus Nord Pooli piirkonnas
  • Tulevast elektrienergia hinnatõusu mõjutavad ilmaprognoosid
  • Baltimaades on kasvanud nõudlus elektrienergia järele ning suurenenud elektrienergia tootmine
  • Daugava juurdevool oli normaalsel tasemel
  • Toorainehinnad on tõusnud

     Jaanuaris tõusis igakuine keskmine elektrienergiahind kõigis Nord Pooli müügipiirkondades. Läti müügipiirkonnas tõusis kuu keskmine elektrienergiahind 19% ja oli 53,54 eurot/MWh, olles Baltimaade madalaim kuu keskmine elektrienergiahind. Eesti müügipiirkonnas oli kuu keskmine elektrienergiahind 53,55 eurot/MWh, kasvades 18%, Leedus aga kasvas see 17% – 53,64 euroni/MWh. Baltimaades kõikus tunnihind vahemikus 11,08 eurot/MWh kuni 121,63 eurot/MWh.

Joonis 1. Elektri hulgimüügihinnad Nord Pooli müügipiirkondades (allikas: Nord Pool)

Eelmisel kuul tõusid Nord Pooli keskmised elektrienergia süsteemi hinnad enam kui kahekordselt – 20,09 eurolt/MWh 45,81 euroni/MWh. Hinnatõusu peamine tegur oli külm ilm, mil õhutemperatuur langes alla normi. Seetõttu kasvas nõudlus Põhjamaades 2020. aasta jaanuariga võrreldes 14%. Samal ajal vähenes tuuleelektrijaamade arendamine Nord Pooli piirkonnas võrreldes detsembriga 22%, olles eelmise aasta jaanuari arendusmahuga võrreldes 45 % madalam. Lisaks oli sademete vähenedes Põhjamaade veehoidlate täituvus võrreldes detsembri 14% tasemega 8% üle normi. Baltimaades ei mõjutanud elektrienergiahinna kõikumisi mitte ainult elektrienergia hinnatase börsil, vaid ka 31% madalam energiavoog Soomest ja 40% Rootsi SE4 piirkonnast. Samas kasvas Venemaalt tulev energiavoog detsembriga võrreldes peaaegu kolm korda.

Joonis 2. Elektri hulgimüügihinnad Nord Pooli müügipiirkondades jaanuaris (allikas: Nord Pool)

Joonis 3. Elektri hulgimüügihinnad Euroopa riikides (allikas: APX, N2EX, EEX, TGE, NP)

Tulevased elektrienergiahinnad on tõusnud

Jaanuaris sai jälgida tulevase elektrienergiahinna kõikumisi. Põhjamaades olid veehoidlate hüdroloogilised muutused tingitud kuivematest ja külmematest ilmastikuoludest, mistõttu hüdroloogiline bilanss vähenes kuu alguses 5 TWh võrra, ulatudes kuu lõpus 9,3 TWh üle normi.

     Jaanuaris tõusid elektrienergia süsteemi tulevaste elektrilepingute (Nordic Futures) hinnad veebruari lepingu puhul 78% ehk 42,43 euroni/MWh, lepingu sõlmimise hind tõusis 51,40 euroni/MWh. Süsteemi 2021. aasta 2. kvartali keskmine lepinguhind kasvas 83% ehk 28,09 euroni/MWh, lepingu sõlmimise hind oli kuu lõpus 32,50 eurot/MWh. 2022. aasta keskmine süsteemi tulevane hind kasvas jaanuaris 17% ehk 26,28 euroni/MWh, lepingu sõlmimise hind oli kuu lõpus 26,90 eurot/MWh.

     Läti elektrienergia veebruari keskmine tulevane hind tõusis augustikuise lepingu puhul 9% ehk 53,93 euroni/MWh ning lepingu sõlmimise hind 60,73 euroni/MWh. 2022. a jaanuaris tõusis turu börsihindade liikumise tagajärjel Läti tulevane hind 10,24% võrra ehk 48,86 euroni/MWh, kuu lõpus oli lepingu hind 49,30 eurot/MWh.

Joonis 4. 2021. aasta elektri future-hind (allikas: Nasdaq OMX)

Baltimaades on suurenenud nii nõudlus elektrienergia järele kui ka kasvanud elektrienergia tootmine

     Külmemate ilmastikuolude tõttu kasvas Baltimaades eelmise aasta jaanuariga võrreldes elektrienergia tarbimine jaanuaris 4%, ulatudes 2645 GWh-ni. Lätis kasvas nõudlus elektrienergia järele 2020. aasta jaanuariga võrreldes 1%, ulatudes 662 GWh-ni. Eestis kasvas tarbimine aastataguse vastava kuuga võrreldes 9%, ulatudes 842 GWh-ni. Leedus omakorda kasvas elektrienergia tootmine 3%, ulatudes 1141 GWh-ni.

     Baltimaades toodetud elektri kogumaht kasvas jaanuaris 4%, ulatudes 1467 GWh-ni. Lätis kasvas elektrienergia tootmine 19% võrra, keskmiselt toodeti 598 GWh kuus. Eestis kasvas toodangumaht 19%, ulatudes 511 GWh-ni. Leedus kasvas elektrienergia tootmine detsembriga võrreldes 26%, ulatudes 357 GWh-ni.

     Eelmisel kuul kattis Baltimaade elektritoodang 55% kogutarbimisest, Lätis moodustas tootmine tarbimisest 90%, Eestis 61% ja Leedus 31%.

Joonis 5. Baltimaade elektribilanss (allikas: PSO)

Daugava juurdevool oli normaalsel tasemel

     Jaanuaris oli sademete koguhulk Lätis kuu normist 8% madalam, Daugava keskmine juurdevool oli 30 aasta keskmisest juurdevoolutasemest 3% kõrgem. Võrreldes 2020. aastaga oli juurdevool 50% suurem, kuna sademete hulk oli kuu normist 28% madalam.

Joonis 6. Daugava keskmine vee juurdevool kuus, m3/s (allikas: Läti keskkonna-, geoloogia- ja meteoroloogiakeskus)

Jaanuaris toodeti Latvenergo hüdroelektrijaamades elektrit 187 GWh ehk 10% rohkem kui detsembris. Tootmismahud olid aga 51% madalamad kui 2020. aasta jaanuaris. Võrreldes detsembriga kasvas elektritootmine Latvenergo SEJ-s 41% ja toodeti 280 GWh, samas piirasid tootmismahte Latvenergo SEJ 2 esimese elektriploki kavandatud hooldustööd.

Joonis 7. Daugava HEJ ja Latvenergo SEJ elektritoodang (allikas: AS Latvenergo)

 

Toorainehindade tõus

Brent Crude Futures’i tulevase toornaftalepingu hind kasvas jaanuaris 10% ehk 55,32 USA dollarini barreli kohta ning kuu lõpus oli lepingu sõlmimise hind 55,88 USA dollarit barreli kohta.

     Jaanuarikuine naftahinna tõus oli tingitud peamiselt Saudi Araabia vabatahtlikust naftatoodangu vähendamisest, mille osas olid OPEC+ liikmesriigid juba varem kokku leppinud, aga ka USA madalamatest toornaftavarudest. Teine hinnatõusu põhjus oli USA majanduskasvu märgatav tõus.

     Tulevaste söelepingute (API2 Coal Futures Front month) keskmine hind kasvas jaanuaris 2%, ulatudes 68,30 USA dollarini/t, lepingu sõlmimise hind oli 69,40 USA dollarit/t.

     Söeturu hinnakõikumisi mõjutas jaanuaris jätkuvalt nõudlus Aasias. Hiina kavatseb kõrge söehinna tõttu impordipiiranguid leevendada. Samal ajal mõjutasid söehinna kõikumisi ka muutused maagaasiturul, lisaks sellele põhjustasid hinnatõusu ka odavamad söetarned Venemaalt ja Columbiast.

     Jaanuaris tõusis maagaasi (Dutch TTF) tulevase veebruarikuise lepingu keskmine hind 24% võrra, ulatudes 20,40 euroni/MWh, ja lepingu sõlmimise kõrgeim hind oli 20,51 eurot/MWh.

     Jaanuaris mõjutasid maagaasihinna kõikumist ilmastikutingimustest tingitud nõudluse muutused. Kuu jooksul oli maagaasi hinnaklass vahemikus 17,46 eurot/MWh kuni 26,16 eurot/MWh, järsu hinnatõusu põhjustas veeldatud maagaasi hinnatõus Aasias, mis põhjustas veeldatud maagaasi tarnete vähenemise Euroopas. Suurema nõudluse tingimustes langes Euroopas ka maagaasivarude tase, langedes jaanuari lõpus 51,56%-ni võrreldes 2020. aastaga, mil varude tase oli 71,1%.

     Euroopa saastekvootide (EUA Futures) EUA 21. detsembri lepingu hind kasvas 8%, ulatudes 33,54 euroni/t, ning viimase lepingu hind oli 32,95 eurot/t.

     Jaanuaris järgisid süsinikukvoodi hinnad tooraine turuhinna kõikumist. Lisaks oli turul vähe saastekvootide pakkumisi, kuna saastekvootide enampakkumine oli alles kuu lõpus.

 

Rodika Prohorova, turuanalüütik

AS Latvenergo müügiosakond