Karīna Viskuba, turuanalüütik
AS Latvenergo müügiosakond
Hinda määras ilm
- -Nord Pooli piirkonnas madalamad elektrihinnad
- -Elektri futuurlepingute hind langeb jätkuvalt
- -Baltimaade toodang kattis 54% kogu elektritarbimisest
- -Daugava juurdevool kasvas
- -Maagaasi ja söe hinnad langesid
Oktoobris elektrihinnad Nord Pooli piirkonnas langesid ja Nord Pooli süsteemi keskmine hind kukkus 65% 73,54 eurole/MWh. Lätis maksis elekter oktoobris keskmiselt 189,28 eurot/MWh, mida oli septembriga võrreldes 46% vähem. Leedus langes hind 47% keskmiselt 189,33 eurole/MWh. Eestis langes elektrihind 24% ehk keskmiselt 174,29 eurole/MWh. Oktoobris kõikus Baltimaades tunnihind vahemikus 0,08 eurot/MWh kuni 530,67 eurot/MWh.
Soome Eesti Läti Leedu
Joonis 1. Elektri hulgimüügihinnad Nord Pooli müügipiirkondades (allikas: Nord Pool)
Möödunud kuul soodustasid elektrihindade langust mitmed tegurid. Tuuleelektrijaamade toodang suurenes oktoobris Põhjamaades 52%, Baltimaades aga kasvas see septembriga võrreldes 81%. Möödunud kuul võis hinnalangust täheldada ka maagaasiturul, kus see oli 36%. Ka söe hind oli 19% madalam kui eelnenud kuul. Põhjamaade veehoidlate täituvus oktoobris veidi paranes, kuid jäi siiski 9% alla normi. Baltimaades põhjustas elektrihindade langust ka 11% suurem energiavoog Soomest, kuid energiavoog Rootsi müügipiirkonnast SE4 langes 6%.
Joonis 2. Elektri hulgimüügihinnad Nord Pooli müügipiirkondades oktoobris (allikas: Nord Pool)
Joonis 3. Elektri hulgimüügihinnad Euroopa riikides (allikas: Nord Pool)
Elektri futuurlepingute hind langeb jätkuvalt
Oktoobris jätkus elektri futuurlepingute hinna eelmise kuu langustendents. Seda põhjustas peamiselt hinnalangus maagaasi- ja söeturul, ent ka madalamad hinnad Saksamaa elektriturgudel. Samal ajal kõikus Põhjamaade all normi jääv hüdrobilanss vahemikus –8,8 TWh kuu alguses kuni –10,0 TWh oktoobri lõpus.
Süsteemi järgmise kuu lepingu (Nordic Futures) hind langes oktoobris 31% tasemeni 183,46 EUR/MWh, lõpetades kuu tasemel 119,00 EUR/MWh. 2023. aasta I kvartali lepingut iseloomustas sarnane suundumus, selle hind langes 29% ja oli keskmiselt 275,02 eurot/MWh, oktoobri lõpus aga 233,00 eurot/MWh. Möödunud kuul oli järgmise aasta süsteemilepingu hind 142,23 eurot/MWh ehk 17% madalam ning oktoobri lõpus oli see 120,00 eurot/MWh.
Hinnalangust võis täheldada ka Läti futuurlepingute osas. Oktoobris langes Läti järgmise kuu lepingu hind 21% keskmiselt 315,51 eurole/MWh, lõpetades oktoobri madalamal hinnatasemel – 248,00 eurot/MWh. Läti 2023. aasta I kvartali lepingu keskmine hind oli 375,39 eurot/MWh, mis kujutab endast eelnenud kuu andmetega võrreldes 22% langust, ning oktoobri lõpus oli lepingu sõlmimise hind 340,00 eurot/MWh. Läti järgmise aasta lepingu hind langes 9% keskmiselt 288,48 eurole/MWh ning oktoobri lõpus oli see 260,00 eurot/MWh.
Süsteemihind Läti hind Rootsi hind Soome hind
Joonis 4. 2023. aasta elektri futuurlepingute hinnad (allikas: Nasdaq OMX)
Baltimaade toodang kattis 54% kogu elektritarbimisest
Möödunud kuul vähenes Baltimaade elektritarbimine 2021. aasta oktoobriga võrreldes 7% ja oli 2149 GWh. Lätis tarbiti oktoobris 541 GWh elektrit, mida oli aasta varasemaga võrreldes 10% vähem. Samasugune trend oli ka Leedus, kus tarbimine vähenes 10% 941 GWh peale. Samal ajal oli Eestis elektritarbimine möödunud aasta oktoobriga võrreldes 2% suurem ja kokku tarbiti 667 GWh elektrit.
Baltimaade elektritootmise maht kasvas oktoobris septembriga võrreldes 1% ning kokku toodeti elektrit 1158 GWh. Lätis toodeti 186 GWh elektrit, mis on 8% rohkem kui eelmisel kuul. Leedus kasvas elektri tootmine oktoobris 19% ehk 352 GWh-ni. Samal ajal vähenes Eestis elektri tootmine septembriga võrreldes 9% ning oktoobris toodeti seda 621 GWh.
Tarbimine Tootmine
Joonis 5. Baltimaade elektribilanss (allikas: PSO)
Oktoobris langes elektri tootmise ja tarbimise suhe Baltimaades 54%-ni. Lätis jäi see muutumatuks (34%), Eestis vähenes tootmise ja tarbimise suhe 93%-ni, Leedus aga kasvas 37%-ni.
Daugava juurdevool kasvas
Oktoobris oli Daugava juurdevool septembriga võrreldes peaaegu kaks korda suurem, kuid mitme aasta keskmisest siiski 8% väiksem – 277 m3/s.
Vahemik min–max Keskmine
Joonis 6. Daugava kuu keskmine vee juurdevool m3/s (allikas: Läti keskkonna-, geoloogia- ja meteoroloogiakeskus)
Daugava juurdevoolu kasvades suurenes ka Latvenergo hüdroelektrijaamade toodang oktoobris eelnenud kuuga võrreldes enam kui kaks korda ning oli 117 GWh. Samal ajal tootsid Latvenergo soojuselektrijaamad turunõudluse ning energiaplokkide TEC 2-1 TEC 2-2 hooldustööde tõttu vaid 7 GWh ehk 91% vähem elektrit kui septembris.
Daugava hüdroelektrijaam Latvenergo soojuselektrijaamad
Joonis 7. Daugava hüdroelektrijaama ja Latvenergo soojuselektrijaamade elektritoodang
Maagaasi ja söe hinnad langesid
Oktoobris oli toornafta futuurlepingu (Brent Crude) hind 93,59 USA dollarit barreli eest ehk eelnenud kuu andmetega võrreldes 5% kõrgem. Oktoobri lõpus sõlmiti leping hinnaga 94,83 USA dollarit barreli eest.
OPEC+ ja IEA (International Energy Agency) prognoosivad sel ja järgmisel aastal kiirelt kasvava inflatsiooniga võitlemisest tuleneva majanduse aeglustumise tõttu nafta järele madalamat nõudlust. Naftaturu tasakaalus hoidmiseks saavutas OPEC+ möödunud kuul kokkuleppe vähendada nafta tootmist 2 miljoni barreli võrra päevas, mis on suurim vähenemine pärast rekordsuuri piiranguid pandeemia ajal 2020. aastal. Naftahinna kasvu soodustasid ka teated USA tööstuslike naftavarude vähenemisest.
Söe järgmise kuu lepingu (API2) hind langes oktoobris 19% keskmiselt 259,96 USA dollarile tonni eest, kuu lõpus sõlmiti see hinnaga 219,25 USA dollarit tonn.
Oktoobris vähenes nõudlus söe järele, mis oli tingitud soojemast ja tuulisemast ilmast Euroopas. Seejuures avaldasid sarnaselt eelnenud kuule oktoobriski söe hinnale mõju ka madalamad maagaasi hinnad. Samal ajal põhjustas ilmastikunähtus La Niña – suur sademete hulk lõunapoolkeral – kartusi söe pakkumise võimaliku vähenemise pärast. See võib põhjustada söe tootmise häireid Austraalias ja Indoneesias, vähendades nende riikide ekspordimahtu ja söe pakkumist turul.
Maagaasi järgmise kuu lepingu (Dutch TTF) hind langes oktoobris 36% kuni keskmiselt 138,60 euroni/MWh. Oktoobri lõpus oli lepingu hind 112,24 eurot/t.
Soojem ja tuulisem ilm avaldas möödunud kuul mõju ka maagaasi nõudlusele, mis vähenes ja põhjustas sel viisil lepinguhindade languse. Euroopa suur veeldatud maagaasi import jätkus, mis aitas kaasa Euroopa gaasihoidlate täituvuse kasvule. See ulatus 95%ni koguvõimsusest, mis ületab ELi määratud eesmärki saavutada novembris vähemalt 80% hoidlate täituvus. Ebaselgus gaasihindade lae määramise osas püsis ka oktoobris.
Kuigi Euroopa saastekvootide (EUA Futures) 22. detsembri lepingu hind oktoobris kõikus, jäi see keskmiselt eelnenud kuu tasemele ja oli 70,49 eurot/t, oktoobri lõpus sõlmiti leping kõrgema hinnaga – 79,97 eurot/t.
Möödunud kuul valitses Euroopa saastekvootide turul ebaselgus seoses ELi poliitilise otsuse ootamisega kava „REPowerEU“ rahastamise kohta, mille eesmärk on kiiresti vähendada sõltuvust Venemaa fossiilsetest ressurssidest ning kiirendada üleminekut rohelisele ja kestlikule energiale. Oktoobris jätkus arutelu vajaliku 20 miljardi euro suuruse rahastuse saamise üle kvoodituru stabiilsusreservist (Market Stability Reserve) ja innovatsioonifondist (ETS Innovation Fund).