Karīna Viskuba, turuanalüütik
AS Latvenergo müügiosakond
Taastuvate energiaallikate tootmise vähenemine stimuleerib hinnatõusu
- -Elektrienergia hinnad on tõusuteel
- -Elektrisüsteemi futuurid on tõusuteel
- -Lätis toodetu kattis 50% elektritarbimisest
- -Kuivuse poolest ajalooliselt teine juuni
- -Energia- ja heitkoguste turgude hinnad muutlikud
Juunis tõusis Nord Pooli süsteemihind maiga võrreldes 40% ehk 52,49 euroni/MWh. Ka Balti regioonis võis täheldada elektrienergia hinnatõusu. Lätis ja Leedus tõusis keskmine elektrihind eelmise kuuga võrreldes 27%, ulatudes mõlemas müügipiirkonnas 98,70 euroni/MWh. Eestis kasvas elektrihind 40% ja oli keskmiselt 92,08 eurot/MWh. Möödunud kuul kõikus Balti riikide tunnihind vahemikus –5,24 eurot/MWh kuni 300,00 eurot/MWh.
Soome Eesti Läti Leedu
Joonis 1. Elektri hulgimüügihinnad Nord Pooli müügipiirkondades (allikas: Nord Pool)
Nord Pooli süsteemihinna tõusu põhjus on (eelnenud kuuga võrreldes) juunis toimunud Põhjamaade tuuleenergia tootmise 33% suurune vähenemine. Lisaks põhjustasid Põhjamaade muutlikud sademete prognoosid ja mõõdukam lumesulavee juurdevool 4% väiksema hüdroenergia tootmise ning samuti veehoidlate täituvuse, mis oli 4% alla normi. Kuna iga-aastased tuumaelektrijaamade hooldustööd jätkusid, moodustasid juunis Põhjamaade elektrijaamade saadaolevad võimsused umbes 82% kogu seadistatud võimsusest.
Ka Baltimaade piirkonnas vähenes taastuvatest energiaallikatest toodetav elektrienergia. Tuuleelektrijaamade toodang vähenes mai andmetega võrreldes 22%. Ka toodetud hüdroenergia kogus vähenes maiga võrreldes 67%. Samal ajal jätkus päikesepaneelide tootmise kasvutrend, st juunis oli Baltimaades selle toodang 6% suurem kui mais. Samal ajal vähenes Soomest tulev elektrivoog 21% võrra, mida võib seletada põhivõrgu remonditöödest tingitud võimsuspiirangutega. See tõi Eestis kaasa elektrihinna kiirema tõusu. Rootsi SE4 müügipiirkonna voog suurenes eelmise kuuga võrreldes siiski 9%. Kuigi energiatoodete ja saastekvootide turgude hinnamuutused olid kuu lõikes mõõdukad, olid need juunis vägagi muutlikud.
Joonis 2. Elektri hulgimüügihinnad Nord Pooli müügipiirkondades juunis (allikas: Nord Pool)
Joonis 3. Elektri hulgimüügihinnad Euroopa riikides (allikas: Nord Pool)
Elektrisüsteemi futuurid on tõusuteel
Eelmisel kuul võis elektrienergia futuuride hinna puhul täheldada nii tõusvaid kui ka langevaid hinnasuundumusi. Juunikuu alguses oli hüdrobilanss -7,0 TWh alla normi, mis langes kuu keskpaigaks -11,1 TWh-ni, aga juuni lõpus esinenud rohkete sademete tõttu oli hüdrobilanss -7,3 TWh alla normi. Elektrienergia futuure mõjutas ka energiatoodete ja saastekvootide turgude suur hinnakõikumine.
Süsteemi järgmise kuu lepingu (Nordic Futures) keskmine hind tõusis juunis 25% võrra 50,55 EUR/MWh-ni, lõpetades kuu 54,50 EUR/MWh juures. Juunis kasvas süsteemi kolmanda kvartali leping maiga võrreldes 17% ja oli keskmiselt 59,61 eurot/MWh. Juuni lõpus oli lepingu hind 59,50 eurot/MWh. Samal ajal jäi 2024. aasta süsteemilepingu keskmine hind muutumatuks ja see oli 69,19 EUR/MWh. Juuni lõppes kõrgema hinnaga: 71,80 EUR/MWh.
Juunis langes Läti järgmise kuu lepinguhind 2% võrra keskmiselt 70,84 EUR/MWh-ni ja kuu lõpus sulgus leping hinnaga 80,50 EUR/MWh. Läti kolmanda kvartali leping järgis sarnast suundumust, langedes peaaegu 3% võrra, saavutades juuni keskmiseks hinnaks 82,14 eurot/MWh. Kuu lõpus oli lepingu hind 88,00 eurot/MWh.
Läti hind Rootsi hind Soome hind Süsteemihind
Joonis 4. Elektri järgmise kvartali futuurlepingute börsihinnad (allikas: Nasdaq OMX)
Rootsi hind Soome hind Süsteemihind
Joonis 5. Elektri 2024. aasta futuurlepingute börsihinnad (allikas: Nasdaq OMX)*
* Jaanuaris lõpetas Nasdaq OMX madala likviidsuse tõttu Läti järgmise aasta lepingutega kauplemise.
Lätis toodetu kattis 50% elektritarbimisest
Eelmisel kuul oli Baltimaade elektrienergia kogutarbimine 1887 GWh, mis on 6% vähem kui eelmise aasta juunis ja 6% vähem kui mais. Lätis tarbitud elektrienergia kogus oli 470 GWh, mis on 8% vähem kui 2022. aasta mais. Juunis vähenes Leedu tarbimine 3%, saavutades taseme 877 GWh. Eestis tarbiti elektrit 540 GWh, mis on 9% vähem kui möödunud aasta samal perioodil.
Baltimaade elektritoodang oli 947 GWh, mis on maiga võrreldes 12% väiksem ja 2022. aasta maiga võrreldes 17% väiksem. Lätis vähenes elektritootmine maiga võrreldes 46% ja oli 175 GWh. Juunis vähenes Leedus toodetud elektrienergia hulk vaid 2%, jõudes 378 GWh-ni. Samal ajal oli Eestis tootmine 5% suurem kui kuu varem ja toodeti 394 GWh elektrienergiat.
Tootmine Tarbimine
Joonis 6. Baltimaade elektribilanss (allikas: PSO)
Juunis oli Baltimaade kogu elektritoodangu ja tarbimise suhe 50%. Lätis oli see suhe 37%, Leedus 43% ning Eestis oli tootmise ja tarbimise suhe 73%.
Kuivuse poolest ajalooliselt teine juuni
Möödunud kuul jätkus Daugava jõe sissevoolu langustrend, vähenedes maiga võrreldes 68% võrra ja oli keskmiselt 198 m3/s. Juunikuu sissevool oli samuti 51% väiksem kui mitmeaastane keskmine. Läti keskkonna-, geoloogia- ja meteoroloogiakeskuse (LVĢMC) andmetel oli juunikuus Lätis sademeid kokku 23,4 mm ehk 67% alla kuu normi (70,1 mm), mis teeb juunist vaatluste ajaloo (alates 1924. aastast) lõikes kuivuselt teise juuni, jäädes maha vaid 1969. aasta rekordist (21,6 mm).
MIN - MAX Keskmine
Joonis 7. Daugava kuu keskmine vee juurdevool, m3/s (allikas: Läti keskkonna-, geoloogia- ja meteoroloogiakeskus)
Daugava sissevoolu vähenemine kajastus ka Latvenergo hüdroelektrijaamade elektritootmises, mis vähenes maiga võrreldes 70%, kusjuures kokku toodeti 82 GWh elektrienergiat. Erinevalt maist, mil Latvenergo soojuselektrijaamad ei töötanud, toodeti eelmisel kuul turunõudlusele vastamise tõttu 58 GWh elektrienergiat.
Daugava hüdroelektrijaam Latvenergo soojuselektrijaamad
Joonis 8. Daugava hüdroelektrijaama ja Latvenergo soojuselektrijaamade elektritoodang
Energia- ja heitkoguste turgude hinnad muutlikud
Brenti toornafta (Brent Crude) futuuride keskmine hind juunis oluliselt ei muutunud, langedes eelmise kuuga võrreldes peaaegu 1%, keskmiselt 74,98 USD/bbl, lõpetades kuu 74,90 USD/bbl tasemel.
Juunis toimunud naftahinna liikumine sõltus turu stabiliseerimise katsetest, otsides nõudluse ja pakkumise vahelist tasakaalu. Turg on mures üleilmse majanduslanguse ja keskpankade intressimäärade tõstmise pärast, võideldes kõrge inflatsiooni vastu, samuti Hiina majanduse taastumise kontekstis muutlike väljavaadete pärast, mis mõjutab negatiivselt nafta nõudlust. See sunnib naftat tootvaid riike oma naftatootmise taset üle vaatama. Juunis otsustas Saudi Araabia vabatahtlikult juuli naftatootmist vähendada 1 mb/päevas võrra ja OPEC+ leppis kokku, et jätkab aprillis ära otsustatud vabatahtlikku kärpimist 1,16 mb/päevas lisaks olemasolevale näitajale 2 mb/päevas kuni 2024. aasta lõpuni.
Kivisöe järgmise kuu lepingu (API2) hind oli keskmiselt 112,24 USD/t, mis on maiga võrreldes 5% kõrgem ja jõudis kuu lõpus tasemeni 124,65 USD/t.
Juunis võis söeturul täheldada madalamat kauplemisaktiivsust, mis muutis söe hinnad maagaasituru hinnakõikumiste suhtes veelgi tundlikumaks. Samal ajal nõudsid Euroopa ja Aasia kuumad ilmastikutingimused suuremat jahutusseadmete tegevust, mis hoidis söenõudluse suurena. Siiski jäid eelmisel kuul Euroopa ja Aasia söevarud kõrgele tasemele, mis piiras söe kiiremat hinnatõusu.
Juunis oli maagaasi (Dutch TTF) järgmise kuu leping vägagi kõikuv, aga eelmise kuuga võrreldes oli muutus mõõdukas, langedes eelmise kuuga võrreldes 4%, st keskmise tasemeni 31,82 EUR/MWh. Kuu lõpus oli lepingu hind 35,18 eurot/MWh.
Eelmisel kuul aitasid kuumalained kaasa maagaasi nõudluse järsule suurenemisele, samal ajal kui tarnepoolel võis täheldada mitmeid probleeme. Juunis vähenes plaaniliste hooldustööde pikendamise ja mõningate ettenägematute piirangute tõttu Norra maagaasi eksport Euroopasse. Euroopa veeldatud maagaasi import saavutas juunis viimase üheksa kuu madalaima taseme, sest konkurents Aasia turult üha tugevnes. Siiski tarned jätkuvad ja see avaldab positiivset mõju maagaasihoidlate võimsusele. Gas Infrastructure Europe andmetel oli maagaasihoidlate maht juuni lõpus 77% ulatuses täis, mis on 19% rohkem kui 2022. aasta juunis, määrates kindlaks maagaasi hinnalanguse.
23. detsembri Euroopa saastekvootide (EUA Futures) lepingu keskmine hind tõusis 2% võrra 87,65 euroni/t, lõpetades juuni tasemel 89,08 eurot/t.
Juunis mõjutasid saastekvootide hindu maagaasituru hinnakõikumised ja spekulatiivsed tehingud. Samal ajal tõi kuum ilm kaasa kondensatsiooni tootmise suurema nõudluse, mis põhjustas ka saastekvootide suurema nõudluse. Saastekvootide turu järsemat tõusu piiras siiski kuu teisel poolel tehtud EEXi börsi teade, et alates 3. juulist müüakse järgmise kuue kuu jooksul täiendavalt 16,2 miljonit saastekvooti.