Põletav küsimus: kuidas läbida elektriautoga palju kilomeetreid ka siis, kui väljas on külm ja lumine?
Suvel elektriautoga sõites võime rõõmsalt nautida ohtralt kilomeetreid, kartmata tee äärde jääda. Talve saabudes muutub aga autoomanikke ilme jäiseks, sest teekond, mida vaikse elektriautoga läbida saab, on märgatavalt lühem. Kas autojuht ise saab kuidagi sõiduulatusele kaasa aidata ja kui saab, siis kuidas?
Talvel suureneb ka sisepõlemismootoriga sõiduki kütusekulu
Tõsi on see, et talvisel ajal on sõiduulatuse vähenemine paratamatu. Mida külmem on ilm, seda rohkem kulutab sõiduk energiat akude soojendamisele. Kuid see ei ole ainult elektriautode probleem. Täpselt samamoodi suureneb talvisel ajal ka sisepõlemismootoritega sõidukite kütusekulu.
Võimalusel kasuta eelsoojendust
Natuke aga saab elektriauto omanik ära teha, et läbisõit püsiks võimalikult suur. Võimalusel tasub kasutada eelsoojendust, mida saab kasutada ka siis, kui auto on veel laadijas. Ja seda tasub kasutada nii koduses laadijas, kui võimalusel ka pärast tööpäeva lõppu töö juures, kui töökohal on selleks võimekus loodud. Selline lähenemine muudab käreda pakasega ka lühemad sõidud nauditavaks.
Uuematel autodel saab eelsoojendit seadistada ja käivitada autoga kaasakäivast nutirakendusest või puldist. Nii saad igal hommikul sooja autoga oma sõitu alustada.
Kusjuures, kas teadsid, et seadus näeb ette, et õuealal ei tohi sisepõlemismootoriga auto tühikäigul üle kahe minuti niisama peatuda või parkida. Elektriautole see seadus ei kehti, kuna õhku ei satu seeläbi süsinikdioksiidi.
Väldi asjatut kiirendamist
Väldi ka liigset kiirendamist. Suuremad kiirused sunnivad akut rohkem tööle ja see tähendab ka sõiduulatuse kiiremat vähenemist. Samamoodi tasub vältida äkilisi pidurdusi. Ökonoomsele sõidule aitab kaasa ka kiiruse hoidmisest maksimaalselt 100 km/h, aga Eesti teedel ei ole ka liiga palju selleks võimalusi. Rääkimata muidugi sellest, et talviselt ajal on teeolud salakavalad ning lumi ja jää võivad soodustada õnnetuste juhtumist.
Kui palju mugavusvarustust vajad?
Tuleb arvestada, et käreda külmaga tahame nautida sooja autot. Seega mugavusvarustus nagu istme- ja roolisoojendus kulutab energiat, mida muidu saaks sõidule kasutada, rääkimata muidugi kliimaseadme täiel vungil töötamisest.
Võimalusel tasub valida endale soojuspumbaga autot, kuna need kasutavad vähem energiat kui traditsioonilised kliimaseadmed ja muutuvad seeläbi talvisel ajal eriti kasulikuks.
Ilma soojuspumbata tekitatakse soojust autos põhimõtteliselt nagu keeduspiraaliga, mis kütab vett soojaks ja sellel on väga suur elektrikulu. Ja see soojendamine tuleb otseselt läbisõidu arvelt. Soojuspump seevastu tõstab temperatuuri märksa kiiremini ja energiasäästlikumalt.
See on juba autojuhi otsus, milliseid mugavusi ta sõidu ajal kasutada soovib ja kas soovib näiteks raadiot kuulata. Tasub lihtsalt meeles pidada, et aku säästmine on lihtsam, kui ei anna külma ilmaga elektriauto kliimaseadmele maksimaalset koormust. Seega natuke soojemalt riidesse panek võib anda juurde nii mõnegi kilomeetri.
Esiklaasist rääkides tasub põhjamaistes oludes arvestada, et see võiks olla soojendusniitidega. Jah, ka aknasoojendus kulutab akut, kuid väga külma ilmaga toimib see palju kiiremini kui jääs oleva esiakna sulatamine täisvõimsusel puhuva ventilaatoriga.
Samas ei mõjuta paukuv pakane kuidagi auto käivitumisvõimet, kuna elektrimootor käivitub muredeta iga ilmaga. Seevastu diislikütusega autodel võib talvel käivitumisprobleeme esineda. Eriti kui peaks juhtuma, et sõidukisse on jäänud suvine diislikütus.
Küll on kõige mõistliku ühendada elektriauto laadijaga võimalikult tihti. Seega tasub auto panna laadijasse nii kodus, võimalusel töö juures, kaubanduskeskuses kui ka kino külastades. Parkides tasub ilusa ilma korral jätta auto võimalikult päikselisse kohta.
Nii tulebki kaine mõistusega aru saada, et talvisel ajal väheneb auto sõiduulatus. Küll aga saab oma sõite ette mõeldes ja korralikku laadimistaristut kasutades nautida elektriautoga ka talvisel ajal muretult pikki sõidukilomeetreid.